Boletim do IDN em Tetum
Click here to load reader
description
Transcript of Boletim do IDN em Tetum
1
Editorial Hó hau nia simu pose, iha loron 3 Maiu 2012, hanesan Diretur husi
Instituto de Defesa Nacional, ha'hu etapa inovadora foun mak
hanesan Estadu Timor-Leste hare bá assuntus relasiona hó defesa no
soberania nasional. Nia objektivu agora envolve parte hotu husi
sosiedade no halo Timor oan sira dezenvolve rasik matérias
fundamental tebes bá sira nia futuru, bo'at ne'e bé relasiona hó
defesa bá independênsia Nasaun.
Aktividades mak realiza no previstu bá tinan ida ne'e tuir prioridades.
Iha faze ida ne'e, iha na'fatin difikuldades hanesan rekursus umanus,
finanseirus, materiais no instalasões, difikuldades sira ne'e mak sei
liu hó apoiu no orientasaun husi tutela. Parte ami nian, ami sei halo
bo'at hotu hodi kumpri ami nia misaun, hó objektivus intereses
nasional husi Timor-Leste.
Tinan 2013, ne'e bé sei marka hó mudansa jere husi reorganizasaun
no reorientasaun IDN, halo Institutu hanesan estabelesimentu
ensinu superior husi Defesa Nasional, formasaun no reflesaun kona
bá asuntus nasionais.
Boat ne'e bé mak ita lá ha'karak no konstranjimentus balun no
difikuldades, normal iha organizasaun ida iha faze dezenvolvimentu,
belé iha, no valores ita nian sei as liu. No sira iha, hau fiar, lha futuru,
ami nia motivasaun.
Donaciano Gomes, Diretur, IDN
Newsletter
Setembru 2013
Númeru 1
Serimónia loke anu lektivu
Iha âmbitu dezenvolvimentu Planu
Aktividades bá 2013/14, IDN halo iha
loron 29 Maiu Sesaun Solene bá loke
Anu Lektivu 2013-2014,Nu ne'e mós
Konferênsia Inaugural.
Serimónia prezidi husi Vise-Primeiru-Ministru, Fernando La Sama de Araújo, halo aprezentasaun feita bá Kursu Promosaun bá Ofisial Superior, ne'e bé integra Pós-Graduasaun ida iha Estudus Polítikus no Militares, husi Diretur Kursu, Major Eng.º Arlindo Domingues, husi IESM. Konferênsia Inaugural Hó tema “Forsas Armadas no Dezenvolvimentu Nasional Descentralizasaun no Poder Lokal”, IDN fó dalan bá siklu konferênsias. Iha eventu ne'e debate knar husi Forsas Armadas iha dezenvolvimentu nasional no descentralizasaun no poder lokal, iha painéis importantes ha'at hodi Kompreende, reflete no debate dinâmikas la'o hela iha Timor-Leste no dalan ohinsá Estadu atu bele interajir hó sosiedade.
Destakes
Primeiru kursu Promosaun bá Ofisial Superior
Ha'hu Pós-Graduasaun iha Estudus Polítikus
no Militares
Artigu opiniaun kontra-almirante Silva Ribeiro
no Profesor Luís Amado
Auditóriu F-FDTL fatin ne'e bé hala' serimónia
www.idn.tl
2
Halo parte kursu Promosaun bá Ofisial Superior,
ha'hu iha Julho bá Pós-Graduasaun bá Estudus
Polítikus no Militares, iha âmbitu parseria
koperasaun halo hó Instituto Superior de Ciências
Sociais e Políticas (ISCSP), husi Portugal.
Kursu ne'e ha'karak otimiza Siêntífika no
pedagojikamente, planu estudus husi primeiru
CPOS no iha durasaun bá fulan tolu. Hanorin hela
iha rejime intensivu no atu posibilita bá alunus sira
estabelese ligasaun ida hó universitáriu le'et no
resultadu mak integra iha akadémiku nia an.
Hó dalan ne'e, alunus ne'e bé iha lisensiatura ida,
no sira hetan aprovasaun iha pós-graduasaun, belé
kontinua estudus iha nível mestradu.
Alen nain sia (9) alunus husi CPOS, pós-graduasaun
Sura mós hó partisipasaun kuadrus superiores sivis
husi Secretaria de Estado de Defesa, husi Instituto
de Estudos Diplomáticos (MNE) no husi Instituto
de Defesa Nacional.
Parseria ne'e hó ISCSP halo parte estratéjia husi
IDN hodi instalasaun, dezenvolvimentu no
hametin Institutu.
Instituisaun iha mós protokolus koperasaun hó
Guarda Nacional Republicana (GNR), hó
Universidade Nacional de Timor Lorosa’e (UNTL)
na Timor Telecom.
Nu ne'e mós, IDN hakarak mós hametin relasões
hó nasões iha ASEAN koperasaun tékniku-militar
hó nasões husi CPLP.
Protokolus no parserias
Profesor Doutor Heitor Romana no Profesor Doutor Manuel Meirinho husi ISCSP iha sala aula husi CPOS iha Instituto de Defesa Nacional
Pós-Graduasaun iha Estudus Polítikus no Militares
parseria hó ISCSP
Newsletter
Setembru 2013
Númer 1
www.idn.tl
3
Hahu bá dala uluk (1.º) Kursu Promosaun bá Ofisial Superior
Llllllkkk
CPOS iha durasaun 36 semanas lektivas no hánorin
iha rejime exslusividade. Ha'karak atualiza no
uniformiza konhesimentus ofisiais husi F-FDTL,
hametin espíritu sira an rasik, no fó bá ofisiais hó
postu kapitaun ou Primeiru-Tenente satisfasaun husi
kondisaun espesial promosaun ida bá postu imediatu.
Kursu hánorin husi Instituto de Estudos Superiores
Militares (IESM), husi Portugal, no alén husi
komponente esensialmente militar hare mós
transmiti konhesimentus realidade envolvente husi
âmbitu nasional no internasional, hó natureza
polítika, estratéjika, sosial, ekonómika no kultural,
ha'koak domínius konhesimentu ne'e bé exijem
análise komprensaun bá fenómenos exteriores bá
Instituisaun Militar an rasik.
Objektivus ida seluk husi kursu mak realsa
importânsia
husi F-FDTL perante sosiedade sivil Timor-Leste
hametin relasionamentu entre parte rua liu realizasun
projektu sosial “F-FDTL no Sosiedade Sivil”.
Hó kursu progesaun kareira ne'e IDN ha'karak
kualifika ofisiais superiores no dezenvolve
pensamentu estratéjiku nasional.
Kursu Lian Portugues hanesan komponentes ida husi
CPOS no iha objektivu prepara no habo’ot
kapasidades komunikativas husi alunus iha lian ne'e.
Diplomas fó iha serimonia ida realiza iha IDN ne'e bé
sura hó prezensa personalidades oin oin husi governu
timorense no husi korpu diplomátiku iha Timor-Leste.
Alunu ne'e bé diak liu husi kursu simu mós premiu
espesial ida fó husi Profesor Doutor Heitor Romana.
Fó diploma Lian português
2.º Tenente Daniel Neto, professor do curso de língua portuguesa,
durante a atribuição dos diplomas
Alunus CPOS hó diretur kursu, Major Arlindo Domingues, husi IESM
Newsletter
Setembru 2013
Númeru 1
www.idn.tl
Aranka husi (1.º) CPOS, ne'e bé integra Pós-Graduasaun ida iha Estudus Polítikus no
Militares, marka pasu dala uluk hodi konkretizasaun, ida husi objektivus estratéjikus IDN
nian halo hanesan universidade defesa nasional exselênsia ida.
4
Importânsia estratéjika husi Tasi
Husi António Silva Ribeiro
Iha uluk, tasi asosiadu bá hó rikusoin ne'e bé barak
tebes no hó kapasidade resisti bá abusus husi
umanidade. Maski, durante sékulu XX, impaktus
aktividades ema nian hamosu preokupasões
relasiona hó nesesidade governu, manten ekuilíbriu
entre intereses públikus no privadus, diak hanesan
satisfaz nesesidades prezente, sein kompromete
nesesidades husi jerasões futuras.
Hodi kumpri hó exijênsias sira ne'e, governasaun husi
kualkuer rai ida sei manan makas se konsidera
importânsia estratéjika husi tasi, traduz husi lubun
ida dezafius kulturais, diplomátikus, ekonómikus,
ambientais no sekuritárius, ne'e bé importa
karakteriza.
Iha Timor-Leste, dezafius kulturais liga hela bá
dezenvolvimentu aktividades no patrimóniu imaterial
marítimu, esensiais hodi diferensia Jéneru vida husi
Timor oan nian, nu ne'e reforsa ni'nian identidade
nasional.
Dezafius diplomátikus relasiona hó importânsia husi
konhesimentu siêntífiku no kapasidades teknolójikas
no afirmasaun husi autoridade Estadu iha tasi, hodi
fortalese kredibilidade Timor-Leste iha negosiasões
kona bá delimitasaun espasus marítimus.
Desafius ekonómikus destaka nesesidade garanti
explorasaun sustentada husi rekursus moris no la
moris, hodi potensializa tasi husi Timor-Leste bele
transforma iha fator aktivu ida bá progresu nasional.
Desafius ambientais, fó prova utilidade
regulamentasaun husi aktividades marítimas no
reforsu asões vijilânsia, fiskalizasaun no
kontrolu tasi Timor-Leste, hodi garanti kualidade husi
bé no rekursus naturais.
Dezafius sekuritárius bolu bá artikulasaun
planeamentu relativu meios atu hola no uza das
kapasidades marítimas entre departamentus
la'hanesan hó responsabilidades iha tasi, aspetu
esensial hodi prevene efisiênsia iha utilizasaun
rekursus materiais no umanus husi Timor-Leste.
Iha kontextu sira ne'e, hanesan utilidade bo'ot
konsidera dezafius ne'e bé, hodi reflekte importânsia
estratéjika tasi, iha kuadru governasaun kontribui hodi
reforsa identidade, kredibilidade, progresu, kualidade
no efisiênsia marítima husi Timor-Leste.
Newsletter
Setembru 2013
Númer 1
Contra-Almirante Silva Ribeiro durante visita bá Jardim dos Heróis iha
loron IDN nian, 30 Agostu, nee bé fó omenajen bá Komandante Konis
Santana
www.idn.tl
5
INSTITUTO DE DEFESA NACIONAL
Palácio do Governo, Edifísu n.º 2, 3.º andar
Apartado 257, Díli, Timor-Leste
Tel.: +670 3310376; E-mails: [email protected], [email protected]; Sítio Web: www.idn.tl
“EUA iha kompremisu hodi ha'boot lian
husi rai ki'ik ne'e iha rejiaun”
Iha loron 24 Junhu, Vise-Almirante Scott H. Swift, iha
altura Komandante husi 7.ª Eskuadra Estadus
Unidus, fó palestra ida iha IDN iha âmbitu CPOS,
hateten katak apoiu EUA bá Timor-Leste.
Durante nia intervensaun, hó tema “Dinâmikas
Rejionais Seguransa”, Vise-Almirante dehan katak
IDN hanesan entidade moderna vokasiona bá
funsões hodi preparasaun no formasaun futurus
kuadrus.
Eventu sura hó prezensa husi Embaixadora EUA,
Judith Fergin, Vise-Almirante refere nia orgulhu hó
kleur ona no kontínua parseria hó Timor-Leste no
dehan nafatin apoiu Estadus Unidus bá “nasaun
klosan” ne'e.
Timor Telecom patrosina material
eskolar
Iha âmbitu parseria koperasaun halo hó Timor
Telecom, fó bá alunus sira husi CPOS lubun ida husi
materiais hó hanoin hodi hadia diak liu tan prosesu
ensinu no aprendizajen.
Material patrosina husi Timor Telecom hanesan
telemóvel ida hó kartaun SIM no pen 3G ida.
Diretur IDN halo apelu ida bá alunus hodi aproveita
“oportunidade únika” ida ne'e bá progresaun iha
kareira no uza materiais sira ne'e hodi halo hotu hó
susesu CPOS.
Vise-Almirante Scott H. Swift hó Embaixadora EUA, Diretur IDN no
alunus CPOS.
Diresaun husi IDN hakarak susesu hotu bá
Embaixadora EUA Judith Fergin iha nia perkursu foun,
no felisita-nia bá nia mandatu hotu iha Timor-Leste
haleu hó êxitus iha âmbitu koperasaun tékniku-militar
EUA – F-FDTL no agradese apoiu sira hotu fó bá
dezenvolvimentu IDN.
Newsletter
Setembru 2013
Númeru 1
www.idn.tl
Ajenda:
Loron, 18-27 Outubru: estágiu funsionárius
husi IDN-TL iha áraes: TIC, Finanças e
Investigação
Loron 11-14 Novembru: partisipasain IDN iha
17th Asean Regional Forum Heads of Defence
Universities/Colleges/Institutions Meeting,
em Darussalam, no Brunei
Novembru: vizita Diretur IDN bá instituições
konjéneres iha Brazil, Kuba no iha EUA (Naval
War College, Havai – APCSS, no seluk seluk
tan).
Janeiro de 2014: visita estudu alunus CPOS
no pós-graduasaun bá Portugal no fó
diplomas pós-graduação