Boletim do IDN em Tetum

5

Click here to load reader

description

Boletim Setembro 2013 Numero 1

Transcript of Boletim do IDN em Tetum

Page 1: Boletim do IDN em Tetum

1

Editorial Hó hau nia simu pose, iha loron 3 Maiu 2012, hanesan Diretur husi

Instituto de Defesa Nacional, ha'hu etapa inovadora foun mak

hanesan Estadu Timor-Leste hare bá assuntus relasiona hó defesa no

soberania nasional. Nia objektivu agora envolve parte hotu husi

sosiedade no halo Timor oan sira dezenvolve rasik matérias

fundamental tebes bá sira nia futuru, bo'at ne'e bé relasiona hó

defesa bá independênsia Nasaun.

Aktividades mak realiza no previstu bá tinan ida ne'e tuir prioridades.

Iha faze ida ne'e, iha na'fatin difikuldades hanesan rekursus umanus,

finanseirus, materiais no instalasões, difikuldades sira ne'e mak sei

liu hó apoiu no orientasaun husi tutela. Parte ami nian, ami sei halo

bo'at hotu hodi kumpri ami nia misaun, hó objektivus intereses

nasional husi Timor-Leste.

Tinan 2013, ne'e bé sei marka hó mudansa jere husi reorganizasaun

no reorientasaun IDN, halo Institutu hanesan estabelesimentu

ensinu superior husi Defesa Nasional, formasaun no reflesaun kona

bá asuntus nasionais.

Boat ne'e bé mak ita lá ha'karak no konstranjimentus balun no

difikuldades, normal iha organizasaun ida iha faze dezenvolvimentu,

belé iha, no valores ita nian sei as liu. No sira iha, hau fiar, lha futuru,

ami nia motivasaun.

Donaciano Gomes, Diretur, IDN

Newsletter

Setembru 2013

Númeru 1

Serimónia loke anu lektivu

Iha âmbitu dezenvolvimentu Planu

Aktividades bá 2013/14, IDN halo iha

loron 29 Maiu Sesaun Solene bá loke

Anu Lektivu 2013-2014,Nu ne'e mós

Konferênsia Inaugural.

Serimónia prezidi husi Vise-Primeiru-Ministru, Fernando La Sama de Araújo, halo aprezentasaun feita bá Kursu Promosaun bá Ofisial Superior, ne'e bé integra Pós-Graduasaun ida iha Estudus Polítikus no Militares, husi Diretur Kursu, Major Eng.º Arlindo Domingues, husi IESM. Konferênsia Inaugural Hó tema “Forsas Armadas no Dezenvolvimentu Nasional Descentralizasaun no Poder Lokal”, IDN fó dalan bá siklu konferênsias. Iha eventu ne'e debate knar husi Forsas Armadas iha dezenvolvimentu nasional no descentralizasaun no poder lokal, iha painéis importantes ha'at hodi Kompreende, reflete no debate dinâmikas la'o hela iha Timor-Leste no dalan ohinsá Estadu atu bele interajir hó sosiedade.

Destakes

Primeiru kursu Promosaun bá Ofisial Superior

Ha'hu Pós-Graduasaun iha Estudus Polítikus

no Militares

Artigu opiniaun kontra-almirante Silva Ribeiro

no Profesor Luís Amado

Auditóriu F-FDTL fatin ne'e bé hala' serimónia

www.idn.tl

Page 2: Boletim do IDN em Tetum

2

Halo parte kursu Promosaun bá Ofisial Superior,

ha'hu iha Julho bá Pós-Graduasaun bá Estudus

Polítikus no Militares, iha âmbitu parseria

koperasaun halo hó Instituto Superior de Ciências

Sociais e Políticas (ISCSP), husi Portugal.

Kursu ne'e ha'karak otimiza Siêntífika no

pedagojikamente, planu estudus husi primeiru

CPOS no iha durasaun bá fulan tolu. Hanorin hela

iha rejime intensivu no atu posibilita bá alunus sira

estabelese ligasaun ida hó universitáriu le'et no

resultadu mak integra iha akadémiku nia an.

Hó dalan ne'e, alunus ne'e bé iha lisensiatura ida,

no sira hetan aprovasaun iha pós-graduasaun, belé

kontinua estudus iha nível mestradu.

Alen nain sia (9) alunus husi CPOS, pós-graduasaun

Sura mós hó partisipasaun kuadrus superiores sivis

husi Secretaria de Estado de Defesa, husi Instituto

de Estudos Diplomáticos (MNE) no husi Instituto

de Defesa Nacional.

Parseria ne'e hó ISCSP halo parte estratéjia husi

IDN hodi instalasaun, dezenvolvimentu no

hametin Institutu.

Instituisaun iha mós protokolus koperasaun hó

Guarda Nacional Republicana (GNR), hó

Universidade Nacional de Timor Lorosa’e (UNTL)

na Timor Telecom.

Nu ne'e mós, IDN hakarak mós hametin relasões

hó nasões iha ASEAN koperasaun tékniku-militar

hó nasões husi CPLP.

Protokolus no parserias

Profesor Doutor Heitor Romana no Profesor Doutor Manuel Meirinho husi ISCSP iha sala aula husi CPOS iha Instituto de Defesa Nacional

Pós-Graduasaun iha Estudus Polítikus no Militares

parseria hó ISCSP

Newsletter

Setembru 2013

Númer 1

www.idn.tl

Page 3: Boletim do IDN em Tetum

3

Hahu bá dala uluk (1.º) Kursu Promosaun bá Ofisial Superior

Llllllkkk

CPOS iha durasaun 36 semanas lektivas no hánorin

iha rejime exslusividade. Ha'karak atualiza no

uniformiza konhesimentus ofisiais husi F-FDTL,

hametin espíritu sira an rasik, no fó bá ofisiais hó

postu kapitaun ou Primeiru-Tenente satisfasaun husi

kondisaun espesial promosaun ida bá postu imediatu.

Kursu hánorin husi Instituto de Estudos Superiores

Militares (IESM), husi Portugal, no alén husi

komponente esensialmente militar hare mós

transmiti konhesimentus realidade envolvente husi

âmbitu nasional no internasional, hó natureza

polítika, estratéjika, sosial, ekonómika no kultural,

ha'koak domínius konhesimentu ne'e bé exijem

análise komprensaun bá fenómenos exteriores bá

Instituisaun Militar an rasik.

Objektivus ida seluk husi kursu mak realsa

importânsia

husi F-FDTL perante sosiedade sivil Timor-Leste

hametin relasionamentu entre parte rua liu realizasun

projektu sosial “F-FDTL no Sosiedade Sivil”.

Hó kursu progesaun kareira ne'e IDN ha'karak

kualifika ofisiais superiores no dezenvolve

pensamentu estratéjiku nasional.

Kursu Lian Portugues hanesan komponentes ida husi

CPOS no iha objektivu prepara no habo’ot

kapasidades komunikativas husi alunus iha lian ne'e.

Diplomas fó iha serimonia ida realiza iha IDN ne'e bé

sura hó prezensa personalidades oin oin husi governu

timorense no husi korpu diplomátiku iha Timor-Leste.

Alunu ne'e bé diak liu husi kursu simu mós premiu

espesial ida fó husi Profesor Doutor Heitor Romana.

Fó diploma Lian português

2.º Tenente Daniel Neto, professor do curso de língua portuguesa,

durante a atribuição dos diplomas

Alunus CPOS hó diretur kursu, Major Arlindo Domingues, husi IESM

Newsletter

Setembru 2013

Númeru 1

www.idn.tl

Aranka husi (1.º) CPOS, ne'e bé integra Pós-Graduasaun ida iha Estudus Polítikus no

Militares, marka pasu dala uluk hodi konkretizasaun, ida husi objektivus estratéjikus IDN

nian halo hanesan universidade defesa nasional exselênsia ida.

Page 4: Boletim do IDN em Tetum

4

Importânsia estratéjika husi Tasi

Husi António Silva Ribeiro

Iha uluk, tasi asosiadu bá hó rikusoin ne'e bé barak

tebes no hó kapasidade resisti bá abusus husi

umanidade. Maski, durante sékulu XX, impaktus

aktividades ema nian hamosu preokupasões

relasiona hó nesesidade governu, manten ekuilíbriu

entre intereses públikus no privadus, diak hanesan

satisfaz nesesidades prezente, sein kompromete

nesesidades husi jerasões futuras.

Hodi kumpri hó exijênsias sira ne'e, governasaun husi

kualkuer rai ida sei manan makas se konsidera

importânsia estratéjika husi tasi, traduz husi lubun

ida dezafius kulturais, diplomátikus, ekonómikus,

ambientais no sekuritárius, ne'e bé importa

karakteriza.

Iha Timor-Leste, dezafius kulturais liga hela bá

dezenvolvimentu aktividades no patrimóniu imaterial

marítimu, esensiais hodi diferensia Jéneru vida husi

Timor oan nian, nu ne'e reforsa ni'nian identidade

nasional.

Dezafius diplomátikus relasiona hó importânsia husi

konhesimentu siêntífiku no kapasidades teknolójikas

no afirmasaun husi autoridade Estadu iha tasi, hodi

fortalese kredibilidade Timor-Leste iha negosiasões

kona bá delimitasaun espasus marítimus.

Desafius ekonómikus destaka nesesidade garanti

explorasaun sustentada husi rekursus moris no la

moris, hodi potensializa tasi husi Timor-Leste bele

transforma iha fator aktivu ida bá progresu nasional.

Desafius ambientais, fó prova utilidade

regulamentasaun husi aktividades marítimas no

reforsu asões vijilânsia, fiskalizasaun no

kontrolu tasi Timor-Leste, hodi garanti kualidade husi

bé no rekursus naturais.

Dezafius sekuritárius bolu bá artikulasaun

planeamentu relativu meios atu hola no uza das

kapasidades marítimas entre departamentus

la'hanesan hó responsabilidades iha tasi, aspetu

esensial hodi prevene efisiênsia iha utilizasaun

rekursus materiais no umanus husi Timor-Leste.

Iha kontextu sira ne'e, hanesan utilidade bo'ot

konsidera dezafius ne'e bé, hodi reflekte importânsia

estratéjika tasi, iha kuadru governasaun kontribui hodi

reforsa identidade, kredibilidade, progresu, kualidade

no efisiênsia marítima husi Timor-Leste.

Newsletter

Setembru 2013

Númer 1

Contra-Almirante Silva Ribeiro durante visita bá Jardim dos Heróis iha

loron IDN nian, 30 Agostu, nee bé fó omenajen bá Komandante Konis

Santana

www.idn.tl

Page 5: Boletim do IDN em Tetum

5

INSTITUTO DE DEFESA NACIONAL

Palácio do Governo, Edifísu n.º 2, 3.º andar

Apartado 257, Díli, Timor-Leste

Tel.: +670 3310376; E-mails: [email protected], [email protected]; Sítio Web: www.idn.tl

“EUA iha kompremisu hodi ha'boot lian

husi rai ki'ik ne'e iha rejiaun”

Iha loron 24 Junhu, Vise-Almirante Scott H. Swift, iha

altura Komandante husi 7.ª Eskuadra Estadus

Unidus, fó palestra ida iha IDN iha âmbitu CPOS,

hateten katak apoiu EUA bá Timor-Leste.

Durante nia intervensaun, hó tema “Dinâmikas

Rejionais Seguransa”, Vise-Almirante dehan katak

IDN hanesan entidade moderna vokasiona bá

funsões hodi preparasaun no formasaun futurus

kuadrus.

Eventu sura hó prezensa husi Embaixadora EUA,

Judith Fergin, Vise-Almirante refere nia orgulhu hó

kleur ona no kontínua parseria hó Timor-Leste no

dehan nafatin apoiu Estadus Unidus bá “nasaun

klosan” ne'e.

Timor Telecom patrosina material

eskolar

Iha âmbitu parseria koperasaun halo hó Timor

Telecom, fó bá alunus sira husi CPOS lubun ida husi

materiais hó hanoin hodi hadia diak liu tan prosesu

ensinu no aprendizajen.

Material patrosina husi Timor Telecom hanesan

telemóvel ida hó kartaun SIM no pen 3G ida.

Diretur IDN halo apelu ida bá alunus hodi aproveita

“oportunidade únika” ida ne'e bá progresaun iha

kareira no uza materiais sira ne'e hodi halo hotu hó

susesu CPOS.

Vise-Almirante Scott H. Swift hó Embaixadora EUA, Diretur IDN no

alunus CPOS.

Diresaun husi IDN hakarak susesu hotu bá

Embaixadora EUA Judith Fergin iha nia perkursu foun,

no felisita-nia bá nia mandatu hotu iha Timor-Leste

haleu hó êxitus iha âmbitu koperasaun tékniku-militar

EUA – F-FDTL no agradese apoiu sira hotu fó bá

dezenvolvimentu IDN.

Newsletter

Setembru 2013

Númeru 1

www.idn.tl

Ajenda:

Loron, 18-27 Outubru: estágiu funsionárius

husi IDN-TL iha áraes: TIC, Finanças e

Investigação

Loron 11-14 Novembru: partisipasain IDN iha

17th Asean Regional Forum Heads of Defence

Universities/Colleges/Institutions Meeting,

em Darussalam, no Brunei

Novembru: vizita Diretur IDN bá instituições

konjéneres iha Brazil, Kuba no iha EUA (Naval

War College, Havai – APCSS, no seluk seluk

tan).

Janeiro de 2014: visita estudu alunus CPOS

no pós-graduasaun bá Portugal no fó

diplomas pós-graduação