AAvalia
“Aprende
Pro
Rasaun
husi pasaduita hotu t
odus husi Tim
elatorFrajilid
no sempre kotenki hamutu
Avaliasaun F
Dili, 26
rio Sumdade I
oko para atuk hodi lori na
Frajilidade iha
6 Fevereiru 2013
mariuIha Tim
labele repeteasaun ne’e ba
a Ministerio d
3
mor-Le
e buat nebe laa oin”
das Financas
este
adiak,
1 | P a g e
TABELA KONTEIUDU
Tabela Konteiudu .......................................................................................................................................... 1
Rekonhesimentu ........................................................................................................................................... 2
Introdusaun................................................................................................................................................... 3
Avaliasaun Fragilidade iha timor‐leste.......................................................................................................... 4
Resultadu importante ................................................................................................................................... 5
Objektivu 1: Lejitimidade Politika ............................................................................................................. 6
Objektivu 2: Seguransa ............................................................................................................................. 9
Objektivu 3: Justisa .................................................................................................................................12
Objektivu 4: Fundasaun Ekonomia .........................................................................................................16
Objektivu 5: Reseita no Servicos.............................................................................................................19
Anneksu 1: Referensia ................................................................................................................................21
Anneksu 2: Parseiru nebe maka Involve iha Avaliasaun Frajilidade ...........................................................22
Anneksu 3: Spektrum Frajilidade ...............................................................................................................23
Anneksu 4: Indikadores timor‐leste nian (lista badak) ...............................................................................33
Anneksu 5: Foto Balun husi Avaliasaun ......................................................................................................35
2 | P a g e
No. Name Position
1. Felix Piedade Team Leader of Fragility Assessment
2. Luisa Albertina Fraga Coordinator of PSG 1: Legitimate Politics
3. Francisco Lemos dos Santos Coordinator of PSG 2: Security
4. Jose Belo Coordinator of PSG 3: Justice
5. Arlindo Monteiro Coordinator of PSG 4: Economic Foundation
6. Elson Martinho da Costa Coordinator of PSG 5: Revenue and Services
Note: Tim ne'e mesak Timor oan deit.
REKONHESIMENTU
Tim ida estabelese iha Timor-Leste estabelese hodi bele halo avaliasaun frajilidade, atu buka hatene kona
ba nasaun nian situasaun aktual, dezafius no mos hamosu rekomendasaun ba iha objektivu prinsipal 5
maka hanesan lejitimidade politika, seguransa, justisa, fundasaun ekonomia ho reseitas no servicos.
Tim nebe mak kontribui ba halao avaliasaun no kompleta relatorio ne'e maka hanesan tuir mai ne'e:
Ami sei labele finaliza relatorio ida ne'e se la ho kontribuisaun nebe diak husi parseirus hotu husi
institusaun estadu, sosiadade sivil, parseirus internasional sira no universidade balun iha Timor-Leste.
Aporveita oportunidade ida ne'e, ami mos hakarak fo agradesimentu bot ba Administrador Distritu
Liquica, Sr. Domingos da Costa dos Santos ho Adminstrador Distritu Lautem, Sr. Zeferino dos Santos nebe
maka fo suporta makas ona no fasilita tim ne'e bele bele halao grupu diskusaun ho autoridade lokal,
partidu politiku balun, sosiadade sivil no nivel institusaun iha distritu rua ne'e.
Ikus liu, ami mos hakarak atu rekonhese suporta nebe makas mai husi Governu Australia no UNDP nebe
maka fo ajuda ona staff timor oan ida hodi bele suporta tim ida ne'e no mos departemento sosial
ekonomia husi UNMIT ho konsultant husi Banku Mundial nebe maka fo sira nian supporta iha defini
indikadores Timor nian.
3 | P a g e
INTRODUSAUN
g7+ hanesan grupu husi nasoens frajil no afeita husi konflitu, nebe hakarak promove nasaun ida-ida sai duni
hanesan nain no lidera prosesu AKORDU FOUN iha nivel nasaun nian. Objektivu maka atu hapara konflitu,
hari nasaun no redus povereza liu husi dezenvolvimentu inovativu. Grupu ne'e estabele atu servisu hamutuk
ho autor internasional, sektor privadu, sosiadade sivil, media no ema hotu iha nasaun laran, no mos ho
nasaun vizinu, nasaun seluk iha rejiaun atu halo reforma no hamosu paradigma foun ba involvimentu husi
internasional sira.
Misaun importante husi g7+ maka atu promove hari paz no hari estadu hanesan fundasaun atu sai husi
konflitu ba faze tuir mai husi dezenvolvimentu sustentavel. Ida ne'e bele hetan husi prosesu nebe nasaun
rasik nian no nasaun maka lidera iha dialog no planeamentu.
Grupu g7+ ne'e servisu makas to lori lian husi nasoens frajil no afeita husi konflitu bai ha atensaun husi
mundu glonal. Esforsu lubuk ida maka halao ona inklui hamosu: “AKORDU FOUN”. Depois de liu tia
negosiasaun no dialogu balun, ikus mai “Akordu Foun” ne'e hetan aprovasaun iha 4th Enkontru Nivel Altu
kona ba Effektividade husi Ajuda (Aid) iha Busan, Korea do Sul, iha 2011. Akordu Foun ne'e kompostu husi
prinsipiu important 3 maka hanesan: PSG, FOCUS no TRUST.
PSG ne'e objektivu ba hari paz no hari estadu hanesan fundasaun importante atu hadia progresu
dezenvolvimentu iha nasoens frajil no afeita husi konflitu, atu bele atinji MDGs. Objektivu Hari Paz no Hari
Estadu ne'e iha objektivu prinsipal 5:
Objektivu 1:
Objektivu 2:
Objektivu 3:
Objektivu 4:
Objektivu 5:
Progresu bai ha objektivu 5 ne'e bele hare liu husi FOCUS no TRUST prinsipiu. ne'e hanesan dalan
foun atu halao aktividade sira, atu suporta inisiativu nasaun maka lidera no nain atu bele lori sai husi
frajilidade.
ne'e atu hadia jestaun ba rekursu no ajuda no atu bele asegura rekursu sira nebe iha atu hetan
rezultadu nebe diak. TRUST no FOCUS ne'e kompostu husi area importante sira hanesan:
�
�
�
�
�
�
Lejimidade Politika – Promove inklusivu politiku no rezolusaun konflitu
Seguransa – Estabelese no Haforsa seguransa ema nian
Justisa – Atende injustica no hasae ema nian asesu ba justisa
Fundasaun Ekonomia – Kria empregu no hadia povu nian moris
Reseita no Servicos – Maneja reseita no hasae kapasidade ba akontabilidade no
justu husi servicos nebe maka halo.
FOCUS
TRUST
F Fragility assessment / Avaliasaun Frajilidade T Transparensia husi ajuda
O One vision, one plan / Vizaun ida, planu ida R Risk sharing / Toma risku hamutuk
C Compact / Kompaktu U Uza no haforsa sistema nasaun nian
UUse PSGs to monitor /
Uza Objektivu principal atu monitorizaS
Strengthen capacity /
Hasae Kapasidade
S
Support political dialogue /
Suporta iha dialog politika T
Timely and predictable aid /
Ajuda nebe maka tuir tempu no bele
halo prediksaun.
4 | P a g e
Grupu g7+ ne'e primeiru komesa ho deit nasaun 7 deit, maibe agora ninian membru aumenta ona ba
hamutuk 18 nebe kompostu husi Afghanistan, Burundi, Sentral Africa, Chad, Cote d'Ivoire, Ilha Comoro,
Congo, Guinea, Guinea-Bisau, Haiti, Liberia, Papua New Guinea, Siera Leon, Somalia, Ilha Solomon, Sudan
Sul, Timor-Leste no Togo.
Hanesan komprimisu ba iha implementasaun Akordu, nasaun 7 maka konkorda ona atu sai hanesan pilotu
bai ha Avaliasaun Frajilidade, hodi identifika nasaun nian situasaun relasaun ba iha objektivu prinsipal 5 husi
Objektivu Hari Paz no Hari Estadu. Nasaun 7 ne'e maka Congo, Siera Leon, Liberia, Sudan Sul, Somalia,
Afghanistan no Timor-Leste.
Avaliasaun Frajilidade ne'e halao iha Timor-Leste durante fulan 2, komesa husi Julhu to Agustus 2012.
Involve mais ou menus 41 institusoens inklui husi Institusaun Estadu, Parseiru Dezenvolvimentu,
Organizasaun Sosiadade Sivil, Autoridade Lokal husi Distritu 2 no mos Universidade balun. Detailhu kona ba
parseirus sira nebe involve iha avaliasaun ne'e bele hare iha anneksu 2.
Tim ne'e komesa ninian servisu ho halo revizaun ba iha esbosu gia (framework) atu adapta ba iha nasaun
nian kontekstu. Depois, halo mapa ba parseiru sira nebe maka bele sai hanesan fontes informasaun ba iha
kada objektivu no mos identifika kordenador ba iha kada objektivu. Kordenador ba objektivu 5 ne'e mesak
Timor oan hotu.
Metode nebe uza atu foti informasaun maka: halo intrevista ho parseiru relevante, grupu diskusaun ba iha
kada objektivu no mos hare ba relatorio sira nebe produs ona. Antes halao foti informasaun sira ne'e, ami
organiza enkontru ho parseiru sira hotu atu bele asegura sira iha kumpriensaun diak kona ba saida maka ami
atu halao. Intrevista halao kuazu besik semana 2, grupu diskusaun ba iha kada objektivu iha loron 1 ho total
loron 5 hotu, nebe halao iha nivel nasional. Parseiru sira mai iha kada grupu diskusaun diferente tuir sira ida-
ida nian area de servisu. Ami mos konsege ba halao grupu diskusaun durante loron 1 iha distritu 2, distritu
Liquica husi parte oeste nian no distritu Lautem husi parte leste nian.
Perguntas nebe maka sempre uza ba iha foti informasaun maka hanesan tuir mai ne'e:
1. Ita nian situasaun aktual agora halo nusa se kompara ho situasaun iha pasadu?
2. Saida maka sei kontinua sai hanesan problema nebe maka ita hotu precija fo atensaun?
3. Saida maka precija halo atu hadia?
4. Ita nian situasaun agora iha nebe sei liga ba iha faze frajilidade nian? Halo nusa ita define ita nian
nasaun wainhira iha faze krize no iha faze resilensia?
5. Halo nusa maka ita hatene se ita halo mudansa ruma ka lae iha futuru?
Perguntas 1 to 3 sei reflekta iha sumariu husi kada objektivu iha relatorio ida ne'e no perguntas 4 no 5 sei
reflekta iha Timor-Leste nian Spektrum Frajilidade nebe maka iha anneksu 3.
Depois de kompleta tia foti informasaun sira ne'e hotu, kada kordenador iha oportunidade atu tau hamutuk
informasaun sira ne'e hotu, uza tan relatorio sekundariu nebe iha atu prepara sira nian
AVALIASAUN FRAGILIDADE IHA TIMOR-LESTE
5 | P a g e
sumariu. Wainhira esbosu sumariu ne'e prontu, ami organiza sesaun ida para halo aprezentasaun bai ha
rezultadu jeral husi avaliasaun ne'e. Iha loron aprezentasaun ne'e, ami iha priviloju, hetan vizita husi
Sekretariu Jeral Nasoens Unidas, Sr. Ban Ki Moon, no iha oportunidade ne'e, Ministra das Financas, Emilia
Pires halo aprezentasaun ba Rezulatadu Jeral husi avaliasaun frajilidade ne'e.
Ami mos iha sesaun ikus naran “Workshop hodi halo Validasaun” ba Spektrum Frajilidade, foka liu bai ha
kauza prinsipais, definisaun husi faze frajilidade no mos indikadores. Basea ba komentariu nebe iha, esbosu
ne'e hadia fali no depois haruka fali bai ha parseiru hotu atu halo komentariu final antes publika relatorio
ne'e. Relatori final ne'e primeiru produs iha lian tetum, depois maka tradus bai ha lian english.
Husi avaliasaun frajilidade ne'e, bele hare klaru los katak area nebe maka halo progresu barak liu ona ba
to iha area nebe maka precija liu esforsu ou atensaun iha futuru para atu bele hadia. Tuir mai ne'e maka
rezultadu importante husi avaliasaun frajilidade iha Timor-Leste:
RESULTADU IMPORTANTE
Objektivu
Faze Frajilidade
Faz
e1:
Kri
ze
Faz
e2:
har
i-
Ref
orm
a
Faz
e3:
Tra
nzi
isau
n
Faz
e4:
Tra
nsf
orm
a
Faz
e5:
Rez
ilen
sia
1. Lejitimidade Politika 3
2. Seguransa 3.5
3. Justisa 2
4. Fundasaun Ekonomia 2.5
5. Reseita no Servicos 3
Objektivu 2: Seguransa
Objektivu 1: Inklusivu Politika
Objektivu 5: Reseitas no Servicos
Objektivu 3: Justisa
Objektivu: 4: Fundasaun Ekonomia
Hetan progresu positivu nebe
barak ona
Hetan progresu positivu
balun ona
Areas nebe precija
esforsu/attensaun barak liu tan
iha futuru
Objektivu 1: Lejitimidade Politika
Dimensaun 1: Rezolve Problema Politika
Diskusaun iha objektivu ne'e nian sei kobre
areas importante 3 maka hanesan: resolve
problema politika, prosesu politika no
institusaun, no mos relasaun sosial.
Dimension
Fragility Stages
Sta
ge
1:
Cri
sis
Sta
ge
2:
Re
bu
ild
‐
Re
form
Sta
ge
3:
Tra
nsi
tio
n
Sta
ge
4:
Tra
nsf
orm
a
tio
n
Sta
ge
5:
Re
sili
en
ce
Political Settlement 3
Political Process and
Institution
3
Societal Relationship 3
6 | P a g e
Dezafius Rekomendasaun
Linguajen politika nebe uza husi lideransa no/ou
membru partidu balun bele kria deskontenti husi
grupu ou parte ida seluk. Esperiensia iha pasadu
hatudu ona katak lia fuan ida bele resulta nasaun
ne’e monu ba iha konflitu.
Atu sukat no prevene lia fuan ruma nebe hato iha
publiku e maka bele halo ema our grupu seluk
deskontenti
Interferensia husi orgaun soveranu ida ba iha ida
seluk se iha.
Atu respeitu Konstitusaun no kumpri decizaun
nebe foti husi orgaun soveranu seluk
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Iha ona progresu lubuk ida maka halo ona prosesu ba paz no dialog politika. Lideransa politiku sira hotu
konsidera importansia husi dialgo atu diskuti no hamosu konkordansia ruma ba iha problema diferente nebe
mosu iha nasaun laran. Inisiativu ba dialog politika halao ona no hamosu akordu politika balun hanesan husi
Maubise 1 no Maubise 2. Komunikasaun no interaksaun nebe kontinua entre liders sira kontribui on aba
stabilidade politika nebe iha rai laran.
Lider politiku sira mos barak maka fo importansia liu ba interese nasional as liu sira seluk hanesan objektivu
principal atu lori nasaun ne'e ba oin. Eleisaun 2 ne'e foin lalais halao ho paz la iha violensia bot nebe hanesan
nebe akontese iha tempo pasadu. Antes eleisaun, lider politico sira mos hotu konkorda atu hamosu
deklarasaun konjunta ida para hakribi violensia ba iha antes no depois de eleisaun.
Kona ba konkordansia fahe poder, iha divizaun nebe kalru entre orgaun soveranu sira, nebe mos define klaru
ona iha konstitusaun. Partidu diferente nebe maka agora no anterior forma government, mos fasil para atu
hetan konkordansia kona ba kona ba fahe area responsabilidade entre sira. La iha konflitu nebe bot mosu husi
diferensia nebe iha ba iha divizaun de poder.
7 | P a g e
Dimensaun 2: Prosesu Politika & Institusaun
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Ambienti nebe paz no estavel fo konfiansa no livre ba publiku atu partisipa iha aktividade politika nian, livre
atu ba iha eleisaun no ba vota tuir sira nian konsiensia. Stabilidade politika iha rai laran mos fo korejem ba
komunidade atu espresa sira nian hakarak atu partisipa iha prosesu politika.
Institusaun estadu hotu mos hatudu koperasaun nebe diak durante prosesu politika desde antes eleisaun no
to formasaun governu foun. Maski hanesan nasaun foun, Timor-Leste iha ona reprezentasaun nebe
inklusivu iha institusaun estadu lilu-liu reprezentante distritu balun iha parlamentu no mos reprezentasaun
feto iha strutura governu nian.
Kona ba cek no balansu ba ezekutivu, Timor-Leste sorte tamba iha opozisaun nebe forte iha parlamentu,
nebe maka uluk governasaun anterior. Alein ne, numeru husi institusaun estadu seluk nebe iha inklui PDHJ,
CAC no mos autor sosiadade sivil sira hanesan NGOs aktivamente monitoriza no bolu atensaun ba governu
kona ba iregularidade balun nebe akontese.
Dezafius Rekomendasaun
Konflitu balun nebe akontese iha bairo ou distritu
balun tamba komunidade publiku ladun iha
konhesimentu nebe diak kona ba prosesu politika
no akordo politiko nebe maka iha. Sempre iha
kustome ida nebe fiar ba rumores ou lia nebe lalos
tamba ladun iha asesu ba informasaun nebe los.
Fahe infromasaun kona ba prosesu politika no
akrodu politika importante Tebes. Ne’e bele halao
liu husi edukasaun civika ou liu husi meios seluk
nebe maka komunidade barak hetan asesu ba.
Tamba institusaun estadu mayoria sei sentraliza
iha nivel nasional maka dalabarak grupu
vulnerabel liu‐liu sira nebe iha nivel distritu
seidauk iha sira nian reprezentasaun inklusivu iha
institusaun estadu.
Importansia husi desentralizasaun ba poder no
administrasaun atu nune’e ema iha distritu bele
iha ona sira nian repreentasaun rasik husi sira nian
area ida‐ida.
Fiskalizasaun husi Parlamentu Nasional ba iha
ezekutivu seidauk masimu. Signika katak seidauk
iha mekanismu ida klaru atu asegura rezultadu
husi fiskalizasaun hetan resposta duni no governu
foti asaun duni.
Rekomenda para parlamento nasional atu
estabelese mekanismu ida nebe klaru atu bele iha
lista ida para atu hare progresu ba iha rezultadu
husi sira nian fiskalizasaun.
8 | P a g e
Dimensaun 3: Relasaun Sosial
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Relasaun entre grupu sosial hanesan arte marsiais, grupu juventude iha bairo, juventu partidu no grupu
seluk nebe maka iha komunidade laran iha situasaun nebe kalma durante tinan hira liu ba ona. Situasaun
ne'e kontribui ba paz no estabilidade iha nasaun laran.
Numeru husi violensia no konflitu involve grupu diferent iha sosiadade laran mos komesa menus ona.
Wainhira problema ruma akontese iha komunidade laran, lider komunitaria sira iha papel nebe importante
atu resolve problema ne'e hamutuk ho suporta husi polisia nasional. Seidauk iha konflitu nebe akontese no
kontinua naruk to sai konflitu nebe bot iha komunidade nian laran iha tinan 5 kotuk ne'e.
Prezensa husi organizasaun sosiadade sivil liu-liu hanesan NGOs iha rai laran fo ona kontribuisaun nebe
konstrutivu ba iha dezenvolvimentu nasaun nian. Sira nian partisipasaun iha areas diferente tuir ida-ida nian
area servisu nian inklui for kontribuisaun ba iha diskusaun orsamento estadu iha parlamentu no mos fo
suporta ba iha inisitiativu dialog politika iha komunidade nian laran.
Dezafius Rekomendasaun
Interese individual ou grupu iha komunidade nian
laran sei as liu interese nasional.
Kria edukasaun sivika atu hasae ema nian
konehsimentu kona ba importansia husi
stabilidade iha nasaun nian no mos bele asuntu
relevant seluk.
Numeru husi pesoal seguransa/polisia nebe maka
iha komunidade nian le sei menus tebes. Wainhira
iha problema ruma mosu, problema balun labele
resolve lalais.
Atu aumenta numeru husi pesoal
seguransa/polisia ba iha komunidade liu‐liu tau ba
iha area nebe maka iha risku bot ba konflitu.
Organizasaun sosiadade sivil barak maka la iha
sustentabilidade. Barak maka rejistu wainhira atu
komesa maibe so balun deit maka bele kontrinua
sira nian aktividade regularmente.
Governu precisa kontinua fo suporta atu haforsa
organizasaun sosiadade sivil hodi bele sai hanesan
kontrola sosia iha nasaun
9 | P a g e
Objektivu 2: Seguransa
Konseitu seguransa ne'e bot no luan, bele
inklui problema hotu hanesan mudansa
klimátika, moras no seguransa Maibé ba
objektivu Avaliasaun Frajilidade ne'e,
konseitu seguransa refere liu ba iha papel
instituisaun seguransa - Polísia Nasionál
Timor-Lorosa'e (PNTL).
Diskusaun iha objektivu seguransa nian sei
Dezafius Rekomendasaun
Area importante belun nebe maka identifika bele
sai risku ba instabilidade husi kondisaun seguransa
iha rai laran inklui:
-Numeru dezempregu nebe as liu-liu joven sira
-Disputa rai, nebe maka kompleksu no seidauk iha
lei rai
-Konflitu entre grupu arte marsiais balun iha
komunidade
Atu prevene risku sira ne’e, governu precisa:
-Kria kampu servisu liu-liu ba juventude sira
-Halo konsultasaun nebe luan kona ba lei rai no
depois bele aprova lei lalais ona
-Halo revizaun ba Lei No.10/2008, 16 Julhu kona
ba praktika Arte Marsiais atu inklui klauza ida kona
impartisialidade husi arte marisias
Disturbu kik no aktividade illegal balu sei dalaruma
akontese iha fronteira, nebe bele sai hanesan
Atu finaliza prosesu demarkasaun
diplomatikamente lalais no mos atu hadia sistema
Dimensaun
Faze Frajilidade
Faz
e1:
Kri
ze
Faz
e2:
Har
i-
Ref
orm
a
Faz
e3:
Tra
nzi
sau
n
Faz
e4:
Tra
nsf
orm
a
sau
n
Faz
e5:
Rez
ilen
sia
Kondisaun Seguransa 3.5
Kapasidade husi
Institusaun Seguransa
4
Lalaok husi
Institusaun Seguransa
3
kobre areas importante 3 maka hanesan Kondisaun
Seguransa, Kapasidade husi institusaun Seguransa no a Lala'ok husi intituisaun seguransa nian.
Situasaun seguransa en jeral kontroladu. Komunidade sira goja ona paz no stabilidade nebe maka iha tinan
5 nian laran ona desde atentadu ikus iha tinan 2008. Ema komesa sinti livre atu halo sira nian aktividade
normal laos deit iha loron maibe iha tempo kalan. Intensidade husi konflitu no violensia iha rai laran komesa
menus kompara ba iha periode husi tinan 2006 to 2008.
Negosiasaun ba fronteira entre Indonesia Timor-Leste besik to ona 97%. Implementasaun husi “border
pass” nebe fasilita komunidade sira hela besik iha fronteira atu vizita familia no mos halao aktividade bisnis
nian halao ona. Koperasaun entre forsa rai 2 nian iha area froenteira aktivamente involve hamutuk iha
aktividade balun hanesan patrulha hamutuk no mos desportu.
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Dimensaun 1: Kondisaun Seguransa
10 | P a g e
Dimensaun 2: Kapasidade husi Institusaun Seguransa
Progresu
Numeru husi pesoal seguransa nebe iha liu polisia nasional kuaze bele kobre ona sidade husi distritu. Desde
estabelesimentu husi polisia nasional, institusaun ne'e buras ona ba to unideade lubuk ida. Polisia nasional
agora iha: Unidade Polisia Espesial, Unidade Polisia Marinha, Unidade Patrulha Fronteira, Servisu
Informasaun Polisia no Servisu Investigasaun Kriminal. Nune'e mos iha Unidade Spesial Polisia nebe baze
iha Dili hanesan: Komandante, 2 Komandante, Bataliuan Orden Publika, Kompanhia Operasaun Espesial,
Platoon no Servicos .
Kapasidade husi institusaun seguransa rasik mos hatudu ona liu husi transferensia poder husi UNPOL ba
PNTL iha faze nebe diferente desde 2010. To fin 2011 no 2012, Polisia Nasional maka iha responsabilidade
hotu ba iha teritoria tomak no UNPOL sira so fo deit asistensia nebe karik precisa. Situasaun seguransa agora
nian mos hatudu katak institusaun seguransa iha ona duni kapasidade atu lidera no mos situasaun tomak. La
iha konflitu bot nebe akontese husi eleisaun presidensial no parlamentariu no mos maski depois misaun
Nasoens Unidas remata iha Timor-Leste. Ida ne'e hatudu katak institusaun seguransa komesa iha
kapasidade atu manetein situasaun seguransa iha rai laran.
Dezafius & Rekomendasaun
nd
3
2
ameasa esternal ba iha rai laran. imigrasaun, alfandega no kontrola ba fronteira no
mos servisu intelejensia1 atu detekta aktividade
ilegal
Dezafius Rekomendasaun
Numeru husi Polisia Nasional (PNTL) maka sei
limitadu. Maski ho sira nebe iha, sei falta jestaun
rekursu humanu nebe efisient no efektif
Atu aumenta numeru ofisiais polisia (PNTL) liu husi
prosesu rekrutamentu. No mos iha posibilidade
atu halo revizaun ba iha unidade ida‐ida atu hare
se reflekta duni estadu nian nesesidade, tenta para
labele konsentra hotu kedas iha nivel sentral.
Falta fasilidade partikularmente radio no
transporte atu suporta sira nian aktividade loron‐
loron nian. Seidauk mos iha politika nebe klaru na
fasilidade nebe maka agora iha.
Tuir faze, atu fornese fasilidade (radio no
transporte) tuir nebe precisa liu‐liu ba iha area
nebe maka risku ba konflitu.
Kapasidade intelektual no kapasidade seluk nebe
precisa husi ofisiais sira atu halao sira nian servisu
Fo bolsa estudu ba ofisiais sira nebe hakarak
kontinua eskola ou partisipa iha treinamentu ruma
Artigu
1Precisa atu garantia kapasidade tekniku no kordenasaun nebe diak entre komunidade intelijensia;
Servisu Nasional Intelejensia (SNI), Servisu Informasaun Polisia no Servisu Intelenjensia Militar,
Imigrasaun no Alfandega.2
Artigu 25 Dekretu Lei No.16/2009, 18 Marsu, Lei Organika husi Polisia Nasional Timor‐Leste3
27
11 | P a g e
Dimensaun 3: Lalaok husi Institusaun Seguransa
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Em jeral, institusaun seguransa halao sira nian servisu diak liu no Komunidade sira nian konfiansa ba sektor
seguransa mos komesa aumenta ona se kompara ba iha tinan hira liu ba liu-liu 2006
Membru polisia nasional balun nebe komete iha krime no aktividade illegal komesa hetan sanksaun no ba
iha kadeia tuir lei no orden nebe iha.
Maski ho limitasaun pesoal no rekursu, polisia nasional kontinua fo asistensia ba komunidade sira nebe
maka precisa sira nian ajuda.
profesionalmente maka sei menus hela. Ne’e
dalaruma impaktu ba iha sira nian responde ba
kazu ruma mai husi komunidade.
relevante ba hasae sira nian konhesimentu no
kapasidade.
Dezafius Rekomendasaun
Komunidade balun sei iha duvida kona ba lalaok
husi PNTL tamba hare ba esperiensia konflitu
interna nebe mosu iha institusaun ne’e iha pasadu
Atu mantein lei no orden no haforsa kordenasaun
entre polisia nasional sira
Se iha persepsaun kona ba impunidade iha
institusaun seguransa nian. Mos, falta komitmentu
atu kumpri ou halo tuir lei.
Atu halao prosesu nebe rigorozu ba sira nebe
komete abuzu ruma no atu fo informasaun ba
publiku kona ba prosesu no progresu prosedimentu
disiplinar sira.
Sektor seguransa nian responde ba kazu
komunidade nian seidauk tuir ekspektativa husi
komunidade sira. Tamba sei falta pesoal no
fasilidade atu suporta iha sira nian servisu.
Recomenda atu aumenta pesoanl no fornese
fasilidade ba sira nebe precisa liu.
12 | P a g e
4
Objektivu 3: Justisa
Dimensaun 1: Kondisaun Justisa
Diskusaun iha objektivu ne'e sei kobre areas
importante 3 maka hanesan Kondisaun
Justisa, Kapasidade husi institusaun Justisa
no Lala'ok husi intituisaun justisa nian.
Progresu
5
Tribunal distrital inklui Dili, Baucau, Suai no Oescussi no mos Tribunal
Supremu komesa fungsiona hanesan babain tamba iha ona aumenta
numeru ofisias judisiariu timor oan. Nebe maka iha tinan 2006, ho
deit 27 no aumenta ona ba iha 50 iha tinan 2011. Tribunal rekursu iha
ona Juis nain 6, Tribunal Oecussi iha Juiz 1, Suai iha 3, Baucau iha 4 no
Dili rasik iha 10. Numeru husi Prokurador no Defensoria Publika kuaze
atu hanesan ho 3 hotu iha Baucau, 3 iha Suai no 2 iha Oecussi. So diferente deit maka iha Dili ho Prokurador 13
no Defensoria Publika nain 10.
Estabelesimentu husi Sentru Treinamentu Judisiariu mos produs ofisiais judisiariu. Iha tinan 2012, sentru ne'e
produs ona Advogadu Privadu nain 7 no mos fo licensa ba Advogadu Internasional nain 5 atu halo praktika.
Diresaun Rai no Propriedade iha Ministerio das Justisa halo esforsu barak ona atu resolve problema rai. Rejistu
nebe maka halao dadaun liu husi direasaun ne'e atu bele redus disputa rai nebe iha.
Dezafius & Rekomendasaun
Dezafius Rekomendasaun
Komunidade local sei sinti dok husi justisa formal.
Iha areas “izoladu”, ema balun seidauk konhese tan
pesoanl judisiaria sira hanesan Juis, Prokurador no
Defensoria Publika sira.
Atu investa liu tan iha sector Justisa, rekruta tan
autor judisial no estabele institusaun judisial iha
teritorio tomak. Atu nune’e, bele lori servisu
judisial besik ba povu sira iha iha distritu no mos
iha area rural.
Persepsaun ba impunidade ba elite sira sei kontinua
ezisti. No, falta komitmentu atu kumpri tuir lei.
Atu halao prosesu nebe rigorozu ba sira nebe
komete abuzu ruma no atu fo informasaun ba
publiku kona ba prosesu no progresu prosedimentu
disiplinar sira.
Kazu violasaun direitu humanus husi pasadu maka
seidauk resolve ho seriu. Unidade ba Krime Seriu
Atu implementa rekomendasaun husi relatorio
4 Press Release Prosecutor General of the Republic, January 2012.5 Relatoriu JSMP “Overview of the Justice Sector 2011”
Dimensaun
Faze Frajilidaade
Faz
e1:
Kri
ze
Faz
e2:
Har
i-
Ref
orm
a
Faz
e3:
Tra
nzi
sau
n
Faz
e4:
Tra
nsf
orm
a
sau
n
Faz
e5:
Rez
ilen
sia
Kondisaun Justisa 2
Kapasidade husi
Institusaun Justisa
2
Lalaok husi
Institusaun Justisa
2
Judiciary officers 2006 2011
Judges 11 17
Prosecutors 9 17
Public Defenders 7 16
Total 27 50
13 | P a g e
Dimensaun 2: Kapasidade husi Institusaun Justisa
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Ho kooperasaun no apoiu husi parseiru dezenvolvimentu (UNDP, Fasilidade Justisa Facility) hahu estabelese
ona rede Teknolojia Informatika ne'ebe liga Unidade Investigasaun Polisia iha distritu hotu ho Gabinete
Prokuradoria, tribunal distrital sira nomos Prizaun Becora. Rede ne'e uza hodi sinkroniza prosesu kazu
kriminal, nomos nudar baze dadus ba Criminal ba nesesidade administrasaun seluk.
Autor judisiaria mos komesa goza ona sira nian rejime kareira espesial no benefisiu sira seluk desde 2009.
Nune'e mos, iha distritu iha ona rezidensia ba Juis no prokurador sira.
Kona ba halo lei, esbosu lei maka kompleta ona inklui mos lei rai nian, kontinua ho konsultasaun no mos
hasae ema nian konhesimentu liu husi eletronika hanesan Journal Republika iha internet no aktividade
enkontru balun halao iha distritu.
Iha sistema justisa tradisional, maski seidauk iha lei ruma, Konselhu suco sira informalmente halo ona sira
nian servisu atu resolve problema no konflitu nebe maka akontese iha komunidade nian let. Sira uza
seremonia tradisional naran "Tara Bandu" no iha "Kabaleha" (ema nebe maka hetan fiar atu resolve
problema trust) bele ajuda iha resolve problema nebe iha komunidade, nebe la iha prezensa husi justisa
formal.
estabelese iha pasadu atu halo investigasaun ba
kazu iha pasadu maibe depois para tia.
Iha parte seluk, estadu nian responsabilidade ba iha
direitu husi vitima sira (Reparasaun no “non-
repetition”) la hetan atensaun ona.
CAVR
Estadu no komunidade internasional iha obrigasaun
atu prosesu autor criminal sira ba iha tribunal
internasional no estabelese politika para atu fo
kompensasaun ba iha vitima sira.
Dezafius Rekomendasaun
Limitasaun husi autor judisial no institusaun Justisa
nian iha teriotorio tomak
Atu aumenta numeru husi autor judisial no mos
estabelese institusaun justisa nian atu fornese
asistensia ba komunidade sira liu‐liu iha area rural.
Lingua liu‐liu Portuguese sai hanesan bareira ba
iha prosesu judisial nian inklui iha halo lei to
prosesu kazu iha tribunal. Situasun ne’e difikulta
autor nasional atu partisipa ho diak iha prosesu
ne’e.
Komunidade barak maka seidauk hetan asesu ba
esbosu lei no mos lei nebe maka aprova ona.
Atu dezenvolve lian Tetum atu uza iha sistema
judisial hodi bele iha partisipasaun masimu husi
nasional sira liu‐liu iha halo lei.
Ministeriu Justisa atu halo koperasaun ho
organizasaun sira hanesan NGOs atu halo
socializasaun kona ba lei no mos /ou konsultasaun.
| P a g e14
Dimensaun 3: Lalaok husi Institusaun Justisa
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Maski hanesan nasaun foun, maibe institusaun justisa iha Timor konsege bele prosesa kazu ruma nebe
involve elite sira balun no prosesa to remata no halao sentensa ona.
Institusaun estadu An independent state institution including Ombudsman office for Human Rights and
Justice (PDHJ) and Anti Corruption Commission (ACC) established to support the work at judicial sector.
l Republika, Dezembru 2011
Seidauk iha baze legal atu suporta
implementasaun husi justisa tradisional. Justisa
tradisional seidauk hetan atensaun masimu husi
estadu tomak.
Atu iha baze legal ida ou bele mos adopta praktika
tradisaun ruma ba iha dokumentus legal ruma atu
suporta resolve problema iha nivel lokal. No mos
fo poder no direitu ba lider lokal sira atu bele
resolve problema nebe akontese wainhira la iha
prezensa husi justisa formal.
6 Relatorio husi Prokurador Jera
Dezafius Rekomendasaun
The publiku sei iha duvida no kestiona kona ba
asistensia husi Defensoria publika, nebe fo
asistensia legais ba elite sira. Tamba tuir lei,
defensoria publiku sira tenki fo asistensia legais ba
komunidade nebe maka ekonomikamente fraku.
Atu haforsa Defensoria Publika hodi bele halao
ninian knar tuir duni lei hodi fo asistensia liu ba
komunidade nebe kbit laek.
Prosesu iha tribunal husi timor oan seidauk hetan
fiar husi komunidade. Tamba prosesu nebe lao
kleur no halo kazu pendent nebe aumenta tan
deit. Kazu nebe pendenti iha 2010 iha 4.644 no
ne’e sae tia on aba iha 4723 iha 2011. So iha deit
kal 3% husi nebe tama maka resolve ona iha kuaze
tribunal distritu hotu liu‐liu iha tribunal Dili,
Baucau no Suai.6
Atu aumenta autor judisial hodi bele halao
fungsaun ne’e ho diak hodi bele responde ba kazu
nebe tama turi tempo nebe kazu ne’e tenki
prosesu duni.
Kazu balun nebe deside ladun toma konsiderasaun
ba iha normas internasional. Prosesu ba iha sira
nebe involve direita iha violasaun direitu humanus
iha pasadu, maibe depois livre tia fali.
Normas internasional nebe maka ratifika ona tenki
toma konsiderasaun wainhira foti decizaun iha
institusaun judisial nian.
15 | P a g e
Implemetasaun husi lei maka sei fraku. Lei
proteisaun testemunha, nebe aprova ona maibe
seidauk implementa tamba sistema proteksaun
seidauk estabelese.
Atu implementa lei no regulamentu nebe aprova
no publika ona, atu nune’e komunidade sira bele
iha konfiansa ba iha governu.
Wainhira atu halo lei, tenki mos toma
konsiderasaun ona kona ba halo nusa atu
implementa lei ne’e.
Membru governu no ajente balun nebe ladun
kopera diak ho institusaun justisa liu‐liu ba iha
kazu korupsaun.
Husu para institusaun estadu hotu atu kopera ho
institusaun justisa nian wainhira sira precisa
informasaun ruma. Precisa mos iha regulamentu
ida nebe fo sanksaun se karik la iha koperasaun
atu fornese infromaasaun nebe precisa.
16 | P a g e
Objektivu 4: Fundasaun Ekonomia
Dimensaun 1: Kondisaun Ekonomia
Diskusaun iha objektivu ne'e sei kobre
dimensaun importante 3 maka hanesan:
s i t u s a u n e ko n o m i a , e m p r e g u n o
dezenvolvimentu sektor privadu; no mos
exploitasaun rekursu naturais.
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Aktividade ekonomia en jeral iha Timor-Leste hetan progresu nebe maka diak se kompara ba iha tinan hira liu
ba depois de independensia. Timor-Leste nian kresimentu ekonomia mos sae makas to 12%. Kresimentu
GDP mos sae to 10.6% iha 2011 husi 9.5% iha 2010, ne'e hanesan rezultadu husi gastus nebe maka aumenta
sae ba iha 44% (MoF, 2011). Kresimentu ne'e hatudu katak moveimentu ekonomia komesa makas liu-liu iha
sidade Dili.
Projeitu governu mos komesa implementa iha nivel distritu, lori aktividade ekonomia balun ba ona iha
distritu liu-liu ba iha area rural. Programa pakote sosial hanesan subsidi ba katuas ferik sira, veteranus no
mos programa proteisaun sosial seluk sai ona hanesan fundasaun forte ba iha hadia povu sira nian moris, liu-
liu sira nebe vulneravel no moris iha area rural.
Dezafius Rekomendasaun
Kresimentu ekonomia nebe iha seidauk distribui
igual ba teritorio tomak. Ema barak iha distritu
seidauk sinti mudansa bot ba iha sira aktividade
ekonomia. Se iha diferensia bot entre aktividade
ekonomia iha nivel nasional ho iha distritu.
Planu ba desentralizasaun poder balun ba district
bele halao ona atu bele lori ona aktividade
ekonomia ba iha nivel distritu.
Inflasaun: aumenta presu sasan iha merkadu,
inflasaun sae ona husi 10.8% iha Marsu 2011 to
15.4% iha Dezembru 2011. Ida ne’e sai hanesan
ameasa bot ba povu sira nebe ho rendimentu nebe
kik.
Solusaun ida para atu prevene inflasaun iha rai
laran maka redus gastus governu nian. Desde
aktividade no programa hotu iha nasaun depende
ba iha orsamentu governu nian.
Dimensaun
Faze Frajilidade
Faz
e1:
Kri
ze
Faz
e2:
Har
i-
Ref
orm
a
Faz
e3:
Tra
nzi
sau
n
Faz
e4:
Tra
nsf
orm
a
sau
n
Faz
e5:
Rez
ilen
sia
Kondisaun Ekonomia 2
Empregu & Sektor
Privadu
2
Exploitasaun Rekursu
Naturais
3.5
17 | P a g e
Dimensaun 2: Empregu no Dezenvolvimentu Sektor Privadu
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Oportunidade servisu komesa aumenta maski sei iha skala nebe kik no sei barak liu iha Governu. Governu
nian programa integradu nebe implementa ona iha nivel distritu hanesan PDD no PDL, kontribui ona ba iha
kriasaun kampo servisu ba komunidade sira iha nivel distritu.
Progresu balun mos komesa halo ona iha sector agrikultura. Governu liu husi Ministerio Agrikultura oferese
fila rai gratuita, fahe trator no mos fini ba grupu agrikultor sira. Ministerio MTCI mos hamosu politika ida
“Povu Kuda, Governu Sosa” nebe fo motivasaun ba komunidade sira atu kuda ai-han lokal.
Maski se iha numeru nebe maka kik, prezensa husi sector privadu nian liu-liu iha nivel nasional mos komesa
bele hare ona. Sira nian involvimentu iha aktividade bisnis sei barak liu ba iha hotel no restaurant, nebe mos
kria ona kampo servisu balun ba komunidade sira no kontribui ba ekonomia nasaun nian.
Dezafius Rekomendasaun
Oportunidade empregu nebe maka sei menus,
Governu maka sei sai hanesan empregador (fo
servisu) barak liu.
Atu kria kampo servisu liu husi projeitu governu
nian no prioridade ba timor oan sira. No mos, bele
liu husi haruka joven sira ba servisu iha rai liur.
Suporta emprezariu lokal sira atu estabelese
industria. Ne’e sei laos deit kria kampo servisu
maibe mos bele kontribui ba iha produsaun iha rai
laran nian.
Ai‐han iha rai laran nebe sei menus. Programa
agrikultura balun nebe maka la iha
sustentabilidade. Investimentu barak maka halo
ona maibe produsaun sei menus nafatin.
Precisa iha politika nebe diak no klaru atu asegura
sustentabilidade husi investimentu iha sector
agrikultura. Atu nune’e bele lori duni mudansa
ruma ba iha komunidade sira.
Atu komesa bisnis iha rai laran sei iha diffikuldade
barak desde tenki liu husi prosedimentu, tempo no
kustu lubuk ida. Tuir relatorio IFC nian kona ba
Halo Bisnis, pozisaun Timor‐Leste iha komesa
bisnis (business start up) iha 140th
iha 2008, ne’e
tun liu tan ba iha 150th
iha 2009 and ba tan iha
167th
husi total nasoens 183.
Atu atrai sektor privadu mai iha rai laran, précis
kria kondisaun baziku inklui hanesan infrastrutura
bazika (hanesan estrada no telekomunikasaun) no
prosedimentu nebe fasil atu komesa bisnis.
Inisiativu atu estabelese “One Stop Shop” mos
bele implementa ona atu fasilita ema nebe mai atu
komesa bisnis iha rai laran.
18 | P a g e
Dimensaun 3: Eksploitasaun husi Rekursu Naturais
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Rai sai ona asuntu ida nebe importante ba aktividade ekonomia iha rai laran. Esbosu Lei ba rai nian pronto
ona, precisa halo konsultasaun klean liu tan atu asegura komunidade sira nian hanoin no prekupasaun bele
duni reflekta iha lei ne'e.
Relasaun ba iha jestaun rekursu naturais, autor nasional sira komesa involve no lidera ba iha jestaun fundu
minarai nian. En jeral, Timor-Leste atinji ona suksesu nebe bot kona ba EITI, nebe maka halo ona Timor-Leste
sai nudar numeru 1 iha rejiaun Asia no numeru 3 iha mundu kona ba transparensia husi jestaun rekursu
minerais.
Dezafius Rekomendasaun
Depois de independensia, seidauk iha Lei rai atu
define titlu no nain ba rai nian. Disputa rai nebe
agora iha kompleksu tebes tamba istoria rai nebe
liu husi tempo 3 nebe diferente, tempo
Portuguese, Indonesia no Timor‐Leste nian.
Atu aprova lalais lei rai, nafatin toma
konsiderasaun nafatin ba prekupasaun husi
komunidade sira hotu.
Kapasidade tekniku husi timor oan sira sei
sufisiente ba iha industria olio no gas nian.
Atu prepara rekursu humanu liu husi fo bolsa
estudu no treinamentu ba area tekniku nebe
precisa. Atu nune’e iha future, nasaun bele iha
rasik ona ema atu jere no lidera industria olio no
gas ne’e.
19 | P a g e
Objektivu 5: Reseita no Servicos
Dimensaun 1: Jere Reseitas
Diskusaun iha objektivu ne'e kobre
dimensaun 3 importante maka hanesan: Jere
Reseitas; Administrasaun Publiku, no mos
Prestasaun Servicos.
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Progresu
Hanesan nasaun foun, Timor-Leste hetan bensa ho minarai iha Tasi Timor, nebe fo reseita ba iha aktividade
estadu nian. Taixa husi tasi Timor kuaze besik 1.4 Miliaun, estadu mos hetan 5% royalty husi area konjunta
hanesan Bayu Undan no Kitan. Jestaun ba fundu husi petroleum kontinua sai ida nebe transparenti liu no
maneja diak liu iha mundu. Fundu minarai nian balansu konsege sae husi 1.7 biliaun iha 2007 ba 11 biliaun iha
2012.
Timor-Leste hetan progresu nebe diak iha reform taixa in tinan 2010, redus taixa atu atrai investor barak tan
mai iha nasaun. Hanesan nasaun foun, reseita domestika mos kontribui ba iha estadu maski se iha
proporsaun nebe oituan hela. Institusaun Taixa mos estabelese ona no staff tekniku sira iha atu responde ba
aktividade bisnis nian relasaun ba iha taixa.
Reforma balun halo ona iha jestaun financas publiku. Portal orsamentu no portal aprovizionamentu atu fahe
informasaun ba publiku kona ba ezekusaun orsamentu no mos implementasaun husi projeitus. Lei
aprovizionamentu mos halo revizaun atu komesa delega servisu balun ba ona iha linha ministeriu.
Dimensaun 2: Administrasaun Publiku
Dezafius Rekomendasaun
Dependensia ba iha fundu minarai sei makas
tebes. Besik 90% husi aktividade estadu nian mai
husi fundu minarai. Iha risku kuandu minarai ne’e
hotu no reseita domesika sei oituan, aktividade
governu nian sei labele kontinua.
Halo revizaun ba iha lei Taxa atu inklui aktividade
domestika seluk (hanesan selu tama iha fatin
turistica, divertamentu, rai no seluk tan) nebe iha
potensial atu hasae reseita domestika. Bele mos
aktividae iha distritu atu hasae reseita domestika
Numeru pesoal ho kapasidade teknika nebe mak
sei limitadu atu servisu iha area reseita domestika
nian. Institusaun sei sentralia iha nivel nasional
Precisa aumenta pesoal nebe ho kualifikasaun diak
atu kontribui ba servisu department taxa nian.
Wainhira iha pesoal nebe naton ona, maka tempo
to para atu loke servisu ne’e ba iha distritu atu
kobre reseita barak liu tan.
Dimensaun
Faze Frajilidade
Faz
e1:
Kri
ze
Faz
e2:
Har
i-
Ref
orm
a
Faz
e3:
Tra
nzi
sau
n
Faz
e4:
Tra
nsf
orm
a
sau
n
Faz
e5:
Rez
ilen
sia
Jere Reseitas 2.5
Administrasaun Publiku 3
Prestasaun Servisu 3
20 | P a g e
Institusaun independent naran Komisaun Fungsaun Publika mos estabelese atu hare fungsionariu publiku
nian rejime kareira no rejime special basea dekretiru lei no. 27, 2008. Nune'e mos hari Komisaun Anti
Korupsaun atu asegura integridade no akontabilidade iha servisu governu nian.
Governu kontinua fo importansia ba iha prestasaun servisu liu-liu iha saude, edukasaun no mos be mos.
Hetan mos suporta maka husi parseiru dezenvolvimentu no mos NGO internasional ho nasional.
Rekursu balun hanesan orsamentu no fasilitdade balun aloka ona ba iha sector social atu responde ba
nesesidade husi grupu vulneravel iha area rurais. Mayoria husi sidade distritu nian maka hetan ona asesu ba
iha asistensia saude, edukasaun no mos be mos.
Dezafius & Rekomendasaun
Progresu
Dezafius & Rekomendasaun
Dimensaun 3: Prestasaun Servisu
Dezafius Rekomendasaun
Monitorizasaun ba iha jestaun financas publika
maka sei menus no fraku liu‐liu ba iha ezekusaun
orsamentu no mos prosesu aprovizionamentu
Precisa atu estabelese sistema kontrola nebe
rigorozu atu asegura aktividade hotu tuir
procedure nebe iha no garantia ninian kualidade.
Implementasaun husi rejime kareira seidauk
implement ho didiak. Fungsionariu publiku barak
maka prekupa ho sira nian kareira. Ne’e fo
impaktu ba motivasaun no halo fungsionariu iha
sira nian servisu loron‐loron la iha integridade,
akontabilidade no transparensia
Precisa atu hare didiak fali lei rejime kareira ne’e.
Se karik precisa, halo revizaun atu akomoda
prekupasaun nebe iha.
Dezafius Rekomendasaun
Kordenasaun entre linha ministru sei fraku ba iha
prestasaun servisu area servisu hanesan saude,
edukasaun no be mos.
Atu iha grupu sektoral integradu, haforsa liu tan
kordenasaun iha implementasaun husi programa.
Por ezemplu, hari be mos ba iha eskola.
Fasilidade no rekursu barak maka sei konsetra iha
nivel nasional. Prestasaun servisu iha area rurais
sei hasoru difikuldade tamba falta rekursu no
fasilidade.
Atu distribui rekursu no fasilidade ba area nebe
maka precisa liu. Se permite no to, maka bele
distrbui igual ba rejiaun hotu.
Sustentabilidade husi programa nebe maka
implementa husi ajensia internasional la iha
serteja, wainhira projeitu ne’e remata.
Rekomenda programa nebe implementa husi
ajensia internasional atu alinha ho programa
governu nian. Atu nune’e wainhira remata,
governu sei bele kontinua programa ne’e.
21 | P a g e
ANNEKSU 1: REFERENSIA
Lei No.10/2008 de 16 de Julho Exercicío de Artes Marciais
Lei No.3/2004 de 14 de Abril Sobre Partidos Políticos
Lei Orgániku Polísia Nasionál Timor‐Leste, Decreto Lei No.16/2009, 18 Marsu, artigo 1, 25 no 27
Press Release Procuradora geral da Republica, Janeiro 2012.
Relatorio Doing Business, husi IFC, ba tinan 2008, 2009, 2010 no 2011
Relatoriu JSMP, “Overview of the Justice Sector 2011”
Relatoriu Procuradora Geral da Republica Timor‐Leste, Dezembru 2011
Reltorio Makroekonomia, Ministerio das Financas (MoF), 2011.
Resolução do Governo No.35/2011, Medidas destinadas a garantir a ordem públika e a segurança
interna do país, suspensaun hahu husi 22 Dezembru 2011 to’o 21 Dezembru 2012
22 | P a g e
ANNEKSU 2: PARSEIRU NEBE MAKA INVOLVE IHA AVALIASAUN
No Institusaun nian Naran Total Ema
1. Komisaun Fungsaun Publika 2
2. Ministerio Justisa 4
3. Banco Central 2
4. Provedor Direitus Humanus e Justisa 3
5. Ministerio das Financas, Diresaun Impostu, Orsamentu,
Fundu Petroleum, Diresaun Reseita Fundu Petroleum
8
6. Ministerio Estatal 1
7. Ministeriu Rekursu Naturais 2
8. Autoridade Nasional Petrolifre 2
9. Presidencia Republika 4
10. Ministerio Agrikultura 1
11. PNTL 6
12. Sekretariu Estadu Seguransa 4
13. MTCI 3
14. Fongtil 2
15. NGO Lao Hamutuk 5
16. NGO Luta Hamutuk 3
17. JSMP 1
18. Fundasaun Mahein 2
19. Koperasaun Dezenvolve Alemanha 1
20. FAO 1
21. Banku Mundial 2
22. ADB 2
23. UNICEF 4
24. Embasaida Nova Zelandia 2
25. Asia Foundation 3
26. Cassal 2
27. AusAid 3
28. Polisia Federal Australia 2
29. Militar Australia 1
30. UNMIT – Asuntu Politik, Seguransa no Justisa 4
31. JICA 2
32. Komunidade inklui Autoridade Lokal husi Distritu Liquica 35
33. Komunidade inklui Autoridade Lokal husi Distritu Lautem 39
36. UNTL 1
37. UNPAZ 1
38. UNDIL 2
39. SEPFOPE 2
40. UNDP 2
TOTAL 166
23
|P
ag
e
AN
NE
KS
U3
:S
PE
CT
RU
MF
RA
JIL
IDA
DE
(Sp
ect
rum
ne
’ese
ia
just
ah
usi
tem
po
ba
tem
po
tuir
de
zen
volv
ime
ntu
na
sau
nn
ian
)
Ob
jek
tiv
u1
:Le
jiti
mid
ad
eP
oli
tik
a
Dim
en
sau
nS
ub
dim
en
sau
nK
au
zaP
rin
sip
al
Faze
Fra
jili
da
de
Ind
ika
do
res
1:
Kri
ze
2:
Ha
ri’i
no
Re
form
a
3:
Tra
nzi
sau
n
4:
Tra
nfo
rma
sau
n
5:
Re
zile
nsi
a
Re
solv
e
Po
liti
ka
Pro
sus
Pa
zn
od
ialo
g
po
liti
ka
Lin
gu
ag
em
Po
liti
kan
eb
e
pro
voka
tivu
Laih
ad
ialo
g
po
liti
kae
ntr
e
lid
er
sira
.
Ko
me
saih
a
ha
no
ina
tutu
r
ha
mu
tuk
ho
di
bu
kaso
lusa
un
ba
dif
ere
nsi
ap
oli
tik
a
ne
be
iha
.
Ko
nse
ge
ha
lao
dia
log
po
litk
alu
bu
kid
an
o
ha
mo
sua
kord
ub
alu
n.
SIt
ua
sun
en
jera
lla
o
ho
pa
ztu
ira
kord
u
ne
be
iha
.
Pa
zn
o
sta
bil
ida
de
kom
esa
no
kon
tin
ua
iha
rai
lara
nb
ati
na
n
hir
an
ian
lara
n
on
a(l
iuh
usi
tin
an
10
on
a)
Sit
ua
sau
nto
ma
kla
o
ho
pa
zn
oh
ak
ma
tek
Ezi
ste
nsi
ah
usi
inst
itu
sau
n
ne
be
ma
kaa
tuh
are
ba
pro
sesu
pa
zn
od
ialo
g
po
liti
kan
ian
Ko
nko
rda
nsi
ab
a
div
iza
un
kom
pe
ten
sia
ou
po
de
r
Inte
rve
nsa
un
hu
si
org
au
nid
ab
a
org
au
nse
luk
ma
kase
im
aka
s
Se
ida
uk
iha
div
isa
un
ba
kom
pe
ten
sia
,le
i
mo
sse
ida
uk
de
fin
ek
laru
.
Ko
me
saih
a
ha
no
ind
iak
atu
de
fin
eih
ale
i
Div
iza
un
ba
kom
pe
ten
sia
en
tre
org
au
nso
vera
nu
sira
de
fin
ek
laru
iha
lei
ma
ibe
iha
imp
lem
en
tasa
un
ma
ka
sei
fra
ku
Org
au
nso
vera
nu
sira
ha
lok
na
rid
a‐
ida
nia
n,
sem
inte
rfe
ren
sia
hu
si
selu
ktu
ir
kon
stit
usa
un
Nu
me
rule
ga
lk
laim
hu
si
ind
ivid
ua
lo
uo
rga
niz
asa
un
ha
soru
inst
itu
sau
ne
sta
du
ne
be
ha
lov
iola
sau
nd
iviz
au
n
po
de
rb
aih
atr
ibu
na
l
Pro
sesu
Po
liti
ka
no
Inst
itu
sau
n
Kri
aa
mb
ien
tib
a
pa
rtis
ipa
sau
n
po
liti
ka
Falt
ae
du
kasa
un
siv
ika
kon
ab
a
pro
sesu
po
liti
ka
ba
kom
un
ida
de
tom
ak
Sid
asa
un
ma
yori
a
seid
au
kh
ate
ne
pro
sesu
po
liti
ka
no
lasi
nti
livre
atu
pa
rtis
ipa
iha
pro
sesu
po
liti
ka
tom
ak
Sid
asa
un
sira
kom
esa
iha
kon
he
sim
en
tu
kon
ab
ap
rose
su
po
liti
kan
osi
ra
kom
esa
livre
atu
pa
rtis
ipa
iha
pro
sesu
po
litk
a
Sid
ad
au
nsi
rasi
nti
livre
ho
di
pa
rtis
ipa
iha
po
liti
kain
klu
iin
volv
e
iha
pa
rtid
un
ob
avo
ta
iha
ele
isa
un
tuir
sira
nia
nko
nsi
en
sia
Sid
ad
au
nih
a
kum
pri
en
sau
nn
eb
e
dia
kko
na
ba
pro
sesu
po
liti
kan
o
livre
atu
ha
tosi
ra
nia
nli
an
tuir
lei
ne
be
vig
ora
Nu
me
ruh
usi
pa
rtis
ipa
sau
n
iha
ed
uka
sau
nsi
vik
ako
na
ba
pro
sesu
po
liti
ka
Niv
el
pa
rtis
ipa
sau
nih
a
ele
isa
un
tuir
dis
trit
u
Re
pre
zen
tasa
un
ink
lusi
vu
iha
Inst
itu
sau
n
est
ad
um
ayo
ria
Re
pre
zen
tasa
un
hu
sih
usi
niv
el
Re
pre
zen
tasa
un
hu
si
niv
el
dis
trit
uko
me
sa
Est
ad
un
eb
e
na
klo
ke,
Re
pre
zen
tasa
un
hu
si
de
pu
tad
uih
ap
arl
am
en
to
24
|P
ag
e
inst
itu
sau
ne
sta
du
nia
n
sei
kon
sen
tra
iha
niv
el
na
sio
na
l.
dis
trit
use
ida
uk
iha
inst
itit
usa
un
est
ad
u
iha
on
ain
stit
usa
un
est
ad
uli
u‐l
iuih
a
pa
rla
me
nto
tra
nsp
are
nt
no
ako
mo
da
tive
,b
ele
ink
luig
rup
u
vu
lne
rave
lsi
rah
otu
,
Dis
trit
uh
otu
iha
rep
reze
nta
sau
nih
a
inst
itu
sau
ne
sta
du
tuir
dis
trit
un
eb
esi
ra
rep
reze
nta
.
Re
pre
zen
tasa
un
hu
sife
to
iha
inst
itu
sau
ng
ove
rnu
nia
n
Ch
eck
sa
nd
ba
lan
ces
ba
iha
ezk
eku
tivu
Fis
kali
zasa
un
ma
kase
ida
uk
ma
sim
uo
u
seid
au
kh
eta
n
ate
nsa
un
dia
k
Pa
rla
me
ntu
la
fun
gsi
on
ah
od
iak
–la
iha
op
ozi
sau
n
iha
pa
rla
me
ntu
.
Pa
rla
me
nto
fun
gsi
on
a
on
atu
irn
inia
n
ma
nd
ate
ma
ibe
seid
au
km
asi
mu
iha
ha
lofi
ska
liza
sau
n
Iha
op
ozi
sau
nn
eb
e
ma
kafo
rte
on
a
Pa
rla
me
ntu
no
op
ozi
sau
nm
os
inst
itu
sau
ne
sta
du
selu
kih
ao
na
pa
pe
l
imp
ort
an
ten
ofo
rte
ho
di
ha
loch
eck
an
d
ba
lan
ceb
aih
a
eze
kuti
vu
.
Nu
me
ruh
usi
fisk
ali
zasa
un
ne
be
ha
lao
hu
sip
arl
am
en
tu
iha
kad
ati
na
n
Ezi
snte
nsi
ah
usi
list
a(c
he
ck
list
)p
ara
atu
suka
tp
rog
resu
hu
sire
zult
ad
u
mo
nit
ori
zasa
un
Pa
rla
me
ntu
nia
n
Re
lasa
un
So
sia
l
Re
lasa
un
en
tre
gru
pu
s
Inte
rese
ind
ivid
ua
lo
u
gru
pu
ma
kase
ias
liu
Div
iza
un
po
liti
ka
ne
be
bo
tn
o
mo
suko
nfl
itu
en
tre
po
pu
lasa
un
Go
vern
ub
ele
kon
tro
la
on
aa
kti
vid
ad
eh
usi
gru
pu
sosi
al
sira
ne
be
ezi
sti
iha
kom
un
ida
de
Re
lasa
un
en
tre
gru
pu
ne
be
ezi
sti
iha
sosi
ad
ad
ela
ran
lao
ho
dia
kh
otu
Nu
me
ruh
usi
kon
flit
un
eb
e
ma
kain
volv
eg
rup
usi
vil
(ha
ne
san
art
em
arc
iais
ou
kom
un
ida
de
ba
ba
in)
Pro
sesu
ba
reso
lve
dis
pu
ta/k
on
flit
u
loka
l
Se
ida
uk
iha
pre
zen
sa
inst
itu
sau
n
just
isa
iha
niv
el
dis
trit
ub
alu
n–
liu
‐liu
ba
iha
are
a
rura
is.
Ko
nfl
itu
loka
l
ne
be
ako
nte
sela
be
lere
solv
eo
ula
he
tan
solu
sau
n.
Au
tori
da
de
loka
l
ha
mu
tuk
ho
pe
soa
l
seg
ura
nsa
sira
kom
esa
be
leko
ntr
ola
no
reso
lve
kon
flit
uih
a
kom
un
ida
de
Ko
nfl
itu
loka
lh
otu
ne
be
mo
sub
ele
reso
lve
on
atu
ir
site
ma
jud
isia
l
form
al
ne
be
est
ab
ele
seo
na
Ku
ali
da
de
no
Ku
an
tid
ad
eh
usi
org
an
iza
sau
n
sosi
ad
ad
esi
vil
Lad
un
iha
sust
en
tab
ilid
ad
e
hu
sio
rga
niz
asa
un
sosi
ad
ad
esi
vil
Org
an
iza
sau
n
So
sia
da
de
siv
il
seid
au
kih
a
So
sia
da
de
siv
il
kom
esa
mo
ris
ma
ibe
sei
fra
ku
So
sia
da
de
siv
ilko
me
sa
invo
lve
iha
de
ba
te
ma
ibe
sira
nia
n
kon
trib
uis
au
nse
ida
uk
he
tan
resp
ost
a
po
siti
vu
So
sia
da
de
siv
il
kom
esa
invo
lve
iha
foti
de
ciza
un
ba
lun
Pa
pe
lh
usi
sosi
ad
ad
esi
vil
ba
iha
pa
rtis
ipa
sau
n,
mo
nit
ori
zasa
un
no
foti
de
ciza
sun
est
ab
ele
seo
na
Nu
me
ruh
usi
NG
On
eb
e
ma
kare
jist
uih
ara
ila
ran
Nu
me
ruh
usi
join
tin
itia
tive
(ha
loko
nfe
ren
sia
,p
rog
ram
a,
tra
inin
g)
hu
sie
sta
du
no
sosi
ad
ad
esi
vil
Nu
me
ru H
usi
kon
flit
u l
oka
l n
eb
e
reso
lve
on
a
25
|P
ag
e
Ob
jek
tiv
u2
:S
eg
ura
nsa
Dim
en
sau
nS
ub
dim
en
sau
nK
au
zap
rin
sip
al
Faze
Fra
jili
da
de
Ind
ika
do
res
1:
Kri
ze
2:
Ha
ri’i
no
Re
form
a
3:
Tra
nzi
sau
n
4:
Tra
nfo
rma
sau
n
5:
Re
zile
nsi
a
Ko
nd
isa
un
Se
gu
ran
sa
Inte
nsi
da
de
hu
si
Ko
nfl
itu
no
vio
len
sia
kri
min
al
Iha
kazu
lub
uk
ida
ink
lui
de
zem
pre
gu
no
em
an
ian
me
nta
lid
ad
eh
usi
pa
sad
u
Ko
nfl
itu
ne
be
bo
t
ako
nte
sen
o
kon
tin
ua
,e
sta
du
lab
ele
kon
tro
la
Est
ad
uko
me
sa
kon
tro
lao
na
situ
asa
un
seg
ura
nsa
situ
asa
un
seg
ura
nsa
lao
on
ah
op
az
no
sta
bil
ida
de
kua
ze
tin
an
5n
ian
lara
n
on
a
Sit
ua
sau
nse
gu
ran
sa
lao
ho
pa
zn
o
am
iza
de
du
ran
te
tin
an
ba
rak
nia
n
lara
no
na
.
Nu
me
uh
usi
vio
len
sia
po
liti
k
no
vio
len
sia
pu
bli
kuih
aka
da
tin
an
Insi
de
nsi
ah
usi
pro
ble
ma
iha
Fro
nte
ira
Se
ida
uk
iha
ba
liza
ne
be
kla
ruih
a
fro
nte
ira
Ko
nfl
itu
iha
fro
nte
ira
kon
tin
ua
no
lab
ele
reso
lve
Ko
me
saih
ap
rose
su
ne
go
sia
sau
nh
od
i
reso
lve
fro
nte
ira
tere
stre
en
tre
Tim
or‐
Lest
eh
oIn
do
ne
sia
He
tan
on
a
kon
kord
an
sia
ba
iha
kop
era
sau
n
fro
nte
ira
nia
n
Ko
ntr
ola
kon
jun
ta
reg
ula
rih
afr
on
teir
a
atu
ase
gu
ra
seg
ura
nsa
ba
na
sau
nru
ah
otu
.
Nu
me
ruh
usi
kazu
ile
ga
l
(tra
fiku
hu
ma
nu
no
imig
rasa
un
ile
ga
l)n
oko
nfl
itu
iha
fro
nte
ira
Ka
pa
sid
ad
e
hu
si
Inst
itu
sau
n
Se
gu
ran
sa
Nu
me
run
o
pro
po
rsa
un
hu
si
sekto
rse
gu
ran
sa
Falt
ap
oli
tika
Jest
au
nb
a
reku
rsu
hu
ma
nu
s
ne
be
ma
ka
efi
sie
nte
no
efi
ka
s
Inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
seid
au
kih
a
Ko
me
sae
sta
be
le
inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
no
rek
ruta
pe
soa
l
seg
ura
nsa
Inst
itu
sau
nse
gu
ran
sa
iha
on
am
aib
eh
o
nu
me
run
eb
ese
i
lim
ita
du
no
sira
pre
zen
case
iih
ad
eit
dis
trit
ub
alu
n
Pre
zen
cah
usi
pe
soa
lse
gu
ran
sa
iha
ho
tuo
na
dis
trit
uh
otu
ma
ibe
nu
me
ru
ma
kase
ili
mit
ad
u
Pe
soa
lse
gu
ran
sato
ho
di
kob
ren
asa
un
lara
nto
ma
k
Ra
sio
hu
sin
um
eru
po
lisi
ab
a
iha
tota
lp
op
ula
sau
nih
a
kad
ad
istr
itu
Re
kurs
un
o
Ka
pa
sid
ad
e
Ka
pa
sid
ad
e
tek
nik
um
aka
sei
min
imu
no
mo
s
fasi
lid
ad
em
aka
sei
sen
tra
liza
Se
ip
resi
zaa
jud
a
hu
sip
eso
al
seg
ura
nsa
inte
rna
stio
na
l
Po
de
rse
gu
ran
san
ian
en
tre
ga
on
ab
aih
a
PN
TL
ma
ski
ho
reku
rsu
ne
be
ma
kase
i
lim
ita
du
.
PN
TL
iha
on
a
kap
asi
da
de
ho
di
kon
tro
la
situ
asa
un
iha
rai
lara
nto
ma
k.
Inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
ne
be
ma
kafo
rte
ho
kap
asi
da
de
no
reku
rsu
ne
be
na
ton
atu
ha
lao
sira
nia
n
kn
ar
Nu
me
ruh
usi
Po
lisi
a(t
uir
ge
nd
er
no
dis
trit
u)
ne
be
ho
niv
el
ed
uka
sau
nTe
rtia
ria
.
List
ain
ven
tori
ah
usi
ek
ipa
me
ntu
(ra
dio
no
tra
nsp
ort
e)
ne
be
fun
gsi
on
a
tuir
dis
trit
u
Tota
lo
rsa
me
ntu
ne
be
alo
ka
ba
iha
kap
ita
lm
ino
rn
o
sala
riu
ha
ne
san
tota
lh
usi
tota
lo
rsa
me
ntu
iha
sekto
r
seg
ura
nsa
nia
n(P
NT
L)
26
|P
ag
e
Lala
ok
hu
si
Inst
itu
sau
n
Se
gu
ran
sa
Ko
nfi
an
sap
úb
liku
ba
sekto
rse
gu
ran
sa
Laih
a
kon
he
sim
en
tu
kon
ab
ase
cto
r
seg
ura
nsa
nin
ian
serv
isu
Pu
bli
kula
iha
kon
fia
nsa
liu
ba
iha
inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
Pú
bli
kuko
me
saih
a
fia
rih
ain
stit
uis
au
n
seg
ura
nsa
Pú
bli
kuih
ao
na
fia
rb
a
inst
itu
isa
un
seg
ura
nsa
Ko
mu
nid
ad
eih
a
kon
fia
nsa
bo
tb
aih
a
inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
Imp
un
ida
de
hu
si
sekto
rse
gu
ran
sa
Ko
mit
me
ntu
ma
kase
ida
uk
iha
atu
kum
pri
tuir
lei.
Pe
soa
lin
klu
ili
de
r
hu
siin
stit
usa
un
seg
ura
nsa
ba
rak
ma
kko
mit
e
kri
me
no
lah
eta
n
san
ksa
un
Sa
nks
au
n
ad
min
istr
ati
vu
ba
lun
kom
esa
ap
lika
ba
pe
soa
lse
gu
ran
san
eb
e
kom
ite
kri
me
Pe
soa
lse
gu
ran
sa
ba
rak
ma
kah
alo
sala
h/k
rim
en
o
he
tan
san
ksa
un
tuir
lei
Pe
soa
lse
gu
ran
sa
ho
tun
eb
em
aka
ha
losa
lah
/kri
me
sei
he
tan
san
ksa
un
tuir
lein
e’e
bé
vig
ora
Nu
me
ruh
usi
kazu
kri
me
invo
lve
pe
soa
lse
gu
ran
sa
ne
be
ma
kah
eta
no
na
san
ksa
un
ad
min
stra
tiv
un
o
ne
be
ma
kab
ato
on
aih
a
pro
seku
sau
nh
usi
trib
un
al
Re
spo
nd
eh
usi
sekto
rse
gu
ran
sa
Falt
ap
eso
al
no
reku
rsu
Laih
aa
sau
n
ne
’eb
ém
ak
foti
atu
resp
on
de
ba
keix
a
Iha
on
ae
sfo
rsu
pa
ra
ate
nd
eb
ake
ixa
ma
ski
ho
reku
rsu
ne
be
lim
ita
du
Inst
itu
sau
n
seg
ura
nsa
be
le
resp
on
de
lala
isb
a
iha
keix
an
eb
eh
ato
27
|P
ag
e
Ob
jek
tiv
u3
:Ju
stis
a
Dim
en
sau
nS
ub
dim
en
sau
nK
au
zap
rin
sip
al
Faze
Fra
jili
da
de
Ind
ika
do
res
1:
Kri
ze
2:
Ha
ri’i
no
Re
form
a
3:
Tra
nzi
sau
n
4:
Tra
nfo
rma
sau
n
5:
Re
zile
nsi
a
Ko
nd
isa
un
Just
isa
Ase
sub
aJu
stis
aS
eid
au
kih
a
Inst
itu
sau
n
Just
isa
iha
dis
trit
u
ho
tuli
u‐l
iuih
a
are
aru
rais
.
Insi
tusa
un
just
isa
soe
zist
iih
an
ive
l
na
sio
na
ld
eit
Inst
itu
sau
nju
stis
a
(Tri
bu
na
ld
istr
ita
l)
kom
esa
est
ab
ele
se
iha
reji
au
nb
alu
n
ma
ibe
seid
au
k
fun
gsi
on
ah
o
efe
kti
vu
Inst
itu
sau
nju
stis
a
kom
esa
est
ab
ele
se
iha
reji
au
nb
alu
no
na
no
fun
gsi
on
ah
o
efe
kti
vu
on
a.
Ko
me
sa
mo
sih
ao
na
trib
un
al
mo
vel.
Inst
itu
sau
nju
stis
a
(Tri
bu
na
l)se
iih
a
dis
trit
uh
otu
,T
imo
r
oa
nh
otu
be
leh
eta
n
ase
sub
ase
rvis
u
just
isa
no
asi
ste
nsi
a
leg
ais
ne
be
efe
kti
f
no
efi
sie
nt
Pro
po
rsa
un
hu
sia
uto
r
Jud
isia
l(J
uis
&P
roku
rad
or)
no
De
fen
sori
aP
ub
lika
(tu
ir
ge
nd
er)
ba
iha
tota
lka
zu
ne
be
reji
stu
iha
kad
ad
istr
itu
Imp
un
ida
de
hu
si
eli
tesi
ra
Ko
mit
me
ntu
ma
kase
ida
uk
iha
atu
kum
pri
tuir
lei.
Eli
tesi
rala
he
tan
kast
igu
/sa
nks
au
n
ma
ski
ha
lok
rim
e
ou
sala
rum
a
Iha
on
aP
rose
su
just
isa
no
trib
un
al
ha
mo
nu
on
a
de
ciza
un
ba
Eli
te
ba
lun
.
Eli
teb
ara
km
aka
ha
lao
du
ni
on
a
sen
ten
satu
ir
de
ciza
un
ne
be
trib
un
al
de
sid
io
na
Em
ah
otu
‐ho
tuih
a
lein
ian
oin
ha
ne
san
Au
tor
est
ad
un
ofi
gu
ra
pu
bli
kusi
ran
eb
ein
volv
eih
a
kri
me
no
he
tan
on
a
pro
seku
sau
nh
usi
trib
un
al.
Re
solv
eK
azu
Vio
lasa
un
Dir
eit
u
Hu
ma
nu
s
Ka
zud
ire
itu
hu
ma
nu
sse
ida
uk
he
tan
ate
nsa
un
hu
siE
sta
du
Ka
zuv
iola
sau
n
dir
eit
us
hu
ma
nu
s
ba
rak
seid
au
k
he
tan
ate
nsa
un
seri
uh
usi
est
ad
u
Est
ad
uko
me
sa
est
ab
ele
se
me
kan
ism
ub
alu
n
ha
ne
san
ha
ri
kom
isa
un
verd
ad
e
e a
miz
ad
ea
tuh
are
ba
kazu
vio
lasa
un
ne
be
iha
ako
nte
se
iha
pa
sad
u
Imp
lem
en
tasa
un
hu
si
reko
me
nd
asa
un
ne
be
ma
ih
usi
kom
isa
un
am
iza
de
e
verd
ad
e
Ka
zuv
iola
sau
n
dir
eit
us
hu
ma
nu
s
ba
lun
reso
lve
on
a
Ka
zuv
iola
sau
n
dir
eit
uh
um
an
us
reso
lve
ho
tuo
na
Nu
me
ruh
usi
kazu
vio
lasa
un
dir
eit
us
hu
ma
nu
sn
eb
em
aka
reso
lve
on
a
Ka
pa
sid
ad
e
hu
si
Inst
itu
sau
n
Just
isa
Re
kurs
un
o
Ka
pa
sid
ad
e
Falt
ap
oli
tika
Jest
au
nb
a
reku
rsu
hu
ma
nu
s
ne
be
ma
ka
efi
sie
nte
no
efi
ka
s
Se
kto
rJu
stis
ase
i
do
min
ah
usi
em
a
inte
rna
sio
na
lsi
ra
Au
tor
jud
isia
lT
imo
r
oa
nsi
rako
me
sa
lid
era
pro
sesu
just
isa
ma
ski
iha
pa
rte
ba
lun
sei
pre
cija
asi
ste
nsi
a
hu
siin
tern
asi
on
al
Au
tor
jud
icia
l
Tim
or
oa
nsi
raih
a
on
aka
pa
sid
ad
e
atu
lid
era
pro
sesu
just
isa
me
sak
on
a
Se
kto
rJu
stis
a
pri
en
sia
ho
tuo
na
ho
Tim
or
oa
nn
eb
e
iha
kua
lifi
kad
u
Pro
po
rsa
un
hu
sika
zun
eb
e
reso
lve
on
a(h
otu
on
a)
hu
si
tota
lka
zun
eb
ere
lata
iha
kad
ati
na
n
%h
usi
alo
kasa
un
ors
am
en
tu
ba
iha
sect
or
Just
isa
ha
ne
san
tota
lh
usi
ors
am
en
to
28
|P
ag
e
reko
ren
te
%h
usi
ek
zeku
sau
n
ors
am
en
toih
ase
cto
rju
stis
a
hu
sito
tal
ba
iha
ors
am
en
tu
sekto
rju
stis
a
Ha
loLe
iLi
ng
ua
(te
rmu
s
leg
al)
sei
dif
iku
lta
atu
au
tor
jud
isia
l
tim
or
oa
na
tu
kon
trib
ui
ba
iha
pro
sesu
ha
lole
i
Lei
ne
be
iha
pro
du
sh
otu
hu
si
inte
rna
sio
na
lsi
ra
Tim
or
oa
nn
ian
invo
lvim
en
tu
kom
esa
iha
ma
ibe
sei
do
min
ah
usi
inte
rna
sio
na
lsi
ra
Tim
or
oa
nsi
ra
kom
esa
lid
era
ma
ski
iha
pa
rte
ba
lun
sei
pre
cija
aju
da
hu
si
inte
rna
sio
na
lsi
ra
Tim
or
oa
nsi
rab
ele
ha
lora
sik
no
ha
lo
reviz
au
no
na
lei
ne
be
na
sau
np
reci
ja
Nu
me
run
oco
vera
ge
hu
si
kon
sult
asa
un
ba
lein
eb
e
ma
kab
ain
tere
sep
ub
liku
nia
n.
Just
isa
Tra
dis
ion
al
Se
ida
uk
iha
lei
atu
ap
oiu
just
isa
tra
dis
ion
al
ne
eb
e
ezi
ste
.
Sis
tem
aJu
stis
a
tra
dis
ion
al
la
kon
sid
era
ha
ne
san
me
kan
ism
u
alt
ern
ati
va.
Iha
are
aru
rais
,
sist
em
aju
stic
a
tra
dis
ion
al
kom
esa
ha
lao
hu
si
au
tori
da
de
ho
di
rezo
lve
pro
ble
ma
siv
iln
eb
ea
kon
tese
Est
ad
uk
ria
leih
od
i
sup
ort
aju
stis
a
tra
dis
ion
al
nia
pa
pe
l
iha
are
aru
rais
.
Just
isa
tra
dis
ion
al
mo
sih
ap
ap
el
imp
ort
an
tea
tu
sup
ort
aju
stis
a
form
al
rai
lara
nn
ian
Ink
luza
un
hu
siju
stis
a
tra
dis
ion
al
ba
kod
igo
leg
al
Lala
ok
hu
si
Inst
itu
sau
n
Just
isa
Ap
lika
sau
nh
usi
no
rma
s
inte
rna
sio
na
l
Vio
lasa
un
ba
iha
no
rma
s
inte
rna
sio
na
l
Se
ida
uk
rati
fika
no
rma
s
inte
rna
sio
na
l.
rati
fika
on
an
orm
a
inte
rna
sio
na
l
ba
lun
ma
ibe
seid
au
km
aks
imu
ba
imp
lem
en
tasa
un
No
rma
inte
rna
sio
na
l
ba
rak
on
ab
ara
tifi
ka
no
ap
lika
iha
rai
lara
n
No
rma
s
inte
rna
sio
na
lsa
i
ha
ne
san
ma
tan
da
lan
ba
foti
de
ciza
un
.D
eci
zau
n
ne
be
foti
ba
zeia
ba
no
rma
s
inte
rna
sio
na
l
Nu
me
ruh
usi
kla
imle
ga
lh
alo
hu
siin
div
idu
al
ou
org
an
iza
sau
nko
na
ba
vio
lasa
un
hu
sin
orm
as
inte
rna
sio
na
lb
aih
atr
ibu
na
l.
Ko
nfi
an
saP
ub
lika
Laih
ako
nfi
an
sa
pu
bli
kub
aih
a
inst
itu
sau
n
just
isa
form
al
Ko
mu
nid
ad
esi
ra
laih
ako
nfi
an
sa
liu
ba
iha
inst
itu
sau
n
just
isa
form
al
sira
Ko
mu
nid
ad
e
kom
esa
iha
kon
fia
nsa
ba
inst
itu
isa
un
Jud
isia
riu
ma
ibe
iha
kazu
ba
lun
sei
iha
inte
rve
nsa
un
hu
sio
rga
un
est
ad
u
selu
k
Iha
kon
fia
nsa
ma
kas
ba
inst
itu
isa
un
Jud
isia
riu
nia
nn
o
laih
ain
terv
en
sau
n
hu
sio
rga
un
est
ad
u
selu
k
Ko
mu
nid
ad
eih
a
kon
fia
nsa
bo
’ot
ba
iha
inst
itu
sau
n
just
isa
29
|P
ag
e
Ob
jek
tiv
u4
:F
un
da
sau
nE
ko
no
mia
Dim
en
sau
nS
ub
dim
en
sau
nK
au
za
Faze
Fra
jili
da
de
Ind
ika
do
res
1:
Kri
ze
2:
Ha
ri’i
no
Re
form
a
3:
Tra
nzi
sau
n
4:
Tra
nfo
rma
sau
n
5:
Re
zile
nsi
a
Ko
nd
isa
un
Ek
on
om
ia
Dis
eg
ua
lid
ad
e
Eko
no
mia
Infr
ast
rutu
ra
ba
ziku
(est
rad
a
dia
k)
ma
ka
seid
au
kih
a
Laih
aa
kti
vid
ad
e
eko
no
mia
ma
ski
iha
niv
el
na
sio
na
l
Iha
on
a
akti
vid
ad
e
eko
no
mia
ma
ibe
sei
kon
sen
tra
liu
iha
niv
el
na
sio
na
l
de
it
Ak
tivid
ad
ee
kon
om
ia
kom
esa
too
na
iha
niv
el
dis
trit
u
Ak
tivid
ad
e
bu
sin
ess
kom
esa
est
ab
ele
iha
niv
el
dis
trit
un
o
eko
no
mia
iha
dis
trit
uko
me
sa
lao
Iha
on
ae
gu
ali
da
de
De
zen
volv
ime
ntu
eko
no
mia
iha
teri
tori
oto
ma
k
%h
usi
est
rad
an
eb
em
aka
be
lea
sesu
hu
sin
ive
l
na
sio
na
lb
ato
iha
are
aru
rais
Vu
lne
rab
ilid
ad
e
Eko
no
mia
Po
vu
ne
be
mo
ris
iha
lin
ha
po
vere
zan
ian
oko
sse
ib
ara
k
Po
vu
sira
laih
a
ren
dim
en
tu,
Po
vu
sira
ho
tu
ha
mla
ha
Po
vu
sira
kom
esa
iha
ren
dim
en
tu
ma
ski
sei
lim
ita
du
no
ai‐
ha
nih
ara
i
lara
nko
me
saih
a
ma
ski
ba
rak
ma
kase
im
ai
hu
si
imp
ort
a
Em
ab
ara
ko
na
ma
ka
serv
isu
no
be
leh
ad
ia
sira
nia
nko
nd
isa
un
mo
ris
Po
vu
sira
ma
yori
a
ma
kaih
am
ori
s
dia
k,
pro
po
rsa
un
hu
sie
ma
kia
k
me
nu
so
na
hu
si
20
%.
Tota
lp
op
ula
sau
nn
eb
em
aka
ho
ren
dim
en
tuki
kh
o4
0%
hu
sito
tal
po
pu
lasa
un
.
Em
pre
gu
no
De
zen
vo
lvim
en
tuse
kto
r
pri
va
du
Em
pre
gu
Ka
mp
use
rvis
use
i
me
nu
s.
De
zem
pre
ga
du
sei
ba
rak
liu
‐liu
hu
siid
ad
e
juve
ntu
de
nia
n
Em
pre
ga
du
kom
esa
iha
ma
ibe
ba
rak
ma
kase
ila
iha
sert
eza
(vu
lne
rave
l)
Op
ort
un
ida
de
atu
serv
isu
ba
rak
sei
ma
ih
usi
go
vern
u
Kri
asa
un
kam
pu
serv
isu
kom
esa
au
me
nta
lao
sd
eit
hu
si
go
vern
um
aib
em
os
hu
sise
ito
rp
riva
du
iha
niv
el
na
sio
na
l
Se
kto
rp
riva
du
mo
sko
me
sak
ria
kam
pu
serv
isu
iha
niv
el
dis
trit
u
Se
kto
rp
riva
du
ma
kak
ria
kam
pu
serv
isu
ba
rak
liu
Pro
po
rsa
un
hu
sie
mp
reg
u
sira
ne
be
iha
kap
asi
da
de
tek
nik
u(t
uir
ge
nd
er
no
dis
trit
u)
Pro
du
kti
vid
ad
e
Ag
riku
ltu
ra
Po
liti
kab
aih
a
de
zen
volv
ime
ntu
ag
riku
ltu
ra
seid
au
kk
laru
liu
‐
liu
ba
iha
nin
ian
sust
en
tab
ilid
ad
e
Pro
du
sau
na
i‐h
an
iha
rai
lara
nse
i
me
nu
slo
s.
de
pe
nd
en
sia
ma
kas
ba
imp
ort
asa
un
ai‐
Ko
me
saih
a
pro
du
sau
na
i‐h
an
iha
rai
lara
n
ma
ski
de
pe
nd
en
sia
sei
ma
kas
ba
Be
lep
rod
us
ai‐
ha
n
rasi
kih
ara
ila
ran
on
a
Ko
me
sare
du
so
na
imp
ort
asa
un
ai‐
ha
n
hu
sira
ili
ur
Ko
mu
nid
ad
elo
cal
be
lesu
pp
ly
ha
ha
nm
esa
kn
o
be
leh
alo
ne
go
sio
en
tre
dis
trit
u
Pro
du
sau
na
i‐h
an
iha
rai
lara
n
au
me
nta
,ko
me
sa
ha
loe
ksp
ort
asa
un
,
ha
me
nu
so
na
imp
ort
asa
un
ai‐
ha
n
Qu
an
tid
ad
eh
usi
ai‐
ha
nlo
kal
(ha
ne
san
ha
re,
ba
tar
no
aih
an
selu
k)
ne
be
pro
du
sih
a
rai
lara
nka
da
he
kta
r
30
|P
ag
e
ha
nim
po
rta
sau
na
i‐
ha
n
Kri
aA
mb
ien
tib
a
de
zen
volv
ime
ntu
sect
or
pri
vad
u
Pro
sed
ura
atu
kom
esa
bis
nis
ma
kse
ib
ara
kn
o
dif
iku
lta
Ko
nd
isa
un
infr
ast
rutu
ra
ba
ziku
ma
ka
seid
au
kih
a
Se
kto
rp
riva
du
nia
np
reze
nca
seid
au
kih
a
Se
kto
rp
riva
du
kom
esa
mo
ris
no
ma
rka
pre
zen
ca
iha
niv
el
na
sio
na
l
Infr
ast
rutu
ra
ba
ziku
kom
esa
est
ab
ele
seo
na
Se
kto
rp
riva
du
kom
esa
mo
sh
ari
iha
niv
el
dis
trit
u
Sig
nif
ika
nte
hu
si
inve
sto
rra
ili
ur
ma
iin
vest
eih
a
rai
lara
n
Infr
ast
rutu
rab
azi
ku
kom
ple
tuh
otu
on
a
Iha
kon
ekti
vid
ad
e
en
tre
me
rka
do
loka
l
ba
toih
an
asi
on
al.
Est
ab
ele
sim
en
tu
hu
si“o
ne
sto
p
sho
p”
Nu
me
ruh
usi
kom
pa
nh
ia
ne
be
ma
kase
luta
xa(t
uir
dis
trit
u)
Nu
me
ruh
usi
Tim
or
oa
n(t
uir
ge
nd
er)
hir
am
aka
serv
isu
ba
iha
sekto
rp
riva
du
.
Ek
splo
ita
sau
n
Re
ku
rsu
Na
tura
is
Me
kan
ism
ure
solv
e
dis
pu
tara
i
Lei
rai
seid
au
kih
aLa
iha
me
kan
ism
u
atu
reso
lve
pro
ble
ma
rai
Iha
pro
sesu
dis
kusa
un
no
ap
rova
sau
nb
a
Lei
rai
nia
n
Pro
jeit
ule
ib
ara
i
he
tan
on
aA
pro
va
sau
n
hu
siP
arl
am
en
tu.
Pe
nd
ing
ba
pro
mu
lga
sau
nh
usi
Pre
sid
en
ti.
Uza
on
ale
ish
usi
pa
sad
uo
um
eiu
s
tra
dis
ion
al
atu
reso
lve
pro
ble
ma
rai
Lei
ba
rai
he
tan
on
pro
mu
lga
sau
n
hu
siP
resi
de
nti
Re
pu
bli
kan
oih
a
on
afa
ze
Imp
lem
en
tasa
un
hu
siLe
ira
i
Ka
zud
isp
uta
rai
reso
lve
ho
tuo
na
Nu
me
ruh
usi
kazu
dis
pu
ta
rai
ne
be
rela
tao
na
hu
si
ind
ivid
ua
lo
ug
rup
u
kom
un
ida
de
(ra
iin
div
idu
al
ou
rai
kom
un
ida
de
)
Jere
reku
rsu
na
tura
is
Ka
pa
sid
ad
e
tek
nik
use
i
sufi
sie
nti
/lim
ita
d
ua
tuid
en
tifi
ka
no
mo
sje
re
reku
rsu
na
tura
is
Se
ida
uk
ide
nti
fika
po
ten
sia
lre
kurs
u
na
tura
isn
eb
eih
a
Ko
me
saih
a
est
ud
uru
ma
pa
ra
ha
lo
ide
nti
fika
sau
n
Faze
ide
nti
fika
sau
nn
o
eks
plo
rasa
un
kom
esa
ha
lao
on
a,
no
sei
lid
era
hu
siin
tern
asi
on
al
sira
.
Tim
or
oa
nko
me
sa
invo
lve
iha
pro
sesu
jest
au
n.
Re
seit
ah
usi
reku
rsu
na
tura
ish
od
ifi
na
nci
a
akti
vid
ad
ee
sta
du
nia
n
Tim
or
oa
n
kom
esa
lid
era
iha
sist
em
aje
re
reku
rsu
na
tura
is‐
Tra
nsp
are
nsi
aih
a
Ko
leis
au
nre
seit
a
(pri
me
iru
iha
reji
au
nA
sia
no
ters
eir
uih
a
mu
nd
u)
Jest
au
na
tuje
re
Re
kurs
un
atu
rais
lid
era
ho
tuh
usi
Tim
or
oa
nsi
ra.
Ra
sio
hu
sist
aff
loka
lve
rsu
s
inte
rna
sio
na
lih
aka
pa
sid
ad
e
tek
nik
uih
ain
du
stri
ao
iln
o
ga
s
31
|P
ag
e
Ob
jek
tiv
u5
:R
ese
ita
no
Se
rvic
os
Dim
en
sau
nS
ub
dim
en
sau
nK
au
zaP
rin
sip
al
Faze
Fra
jili
da
de
Ind
ika
do
res
1:
Kri
ze
2:
Ha
ri’i
no
Re
form
a
3:
Tra
nzi
sau
n
4:
Tra
nfo
rma
sau
n
5:
Re
zile
nsi
a
Jere
Re
seit
a
Fon
tes
Re
seit
aR
ese
ita
do
me
stik
a
ne
be
sei
me
nu
s
Re
seit
ae
sta
du
nia
n
sei
me
nu
slo
s‐
hu
si
do
me
stik
an
om
os
hu
sire
kurs
un
atu
rais
Re
seit
ah
usi
reku
rsu
na
tura
is
kom
esa
au
me
nta
,
rese
ita
do
me
stik
am
ak
sei
oit
ua
nh
ela
Re
seit
ah
usi
do
me
stik
a
kom
esa
au
me
nta
,
ma
ski
rese
ita
hu
si
reku
rsu
na
tura
ism
aka
sei
do
min
a
(de
pe
nd
en
sia
sei
ma
kas
ba
iha
fun
du
min
ara
i)
Re
seit
a
do
me
stik
a
kom
esa
sta
vel
no
be
leih
a
ba
lan
suo
na
kom
pa
rab
ah
o
rese
ita
hu
si
reku
rsu
na
tura
is
Re
seit
ad
om
est
ika
ma
kasa
io
na
ha
ne
san
fon
tes
xave
ba
iha
est
ad
u
Tota
lre
seit
ad
om
est
ika
ba
iha
tota
lre
seit
ae
sta
du
tom
ak
Ka
pa
sid
ad
eh
usi
inst
itu
sau
np
ub
lika
Ka
pa
sid
ad
e
tek
nik
um
aka
sei
lim
ita
du
Se
ida
uk
iha
inst
itu
sau
np
ub
liku
atu
kole
ita
rese
ita
do
me
stik
a
Inst
itu
sau
n
est
ab
ele
sen
o
iha
pe
soa
lo
na
ma
ibe
kap
asi
da
de
ne
be
sei
min
im
Ko
me
saih
ap
eso
al
ho
kap
asi
da
de
ne
be
na
ton
atu
jere
rese
ita
sm
aib
e
sei
lim
ita
du
inte
rmu
s
de
nu
me
ru
Inst
itu
sau
n
pu
bli
kam
aka
jere
me
sak
on
a
rese
ita
do
me
stik
a
Inst
itu
sau
np
ub
liku
fun
gsi
on
ah
od
iak
iha
niv
el
na
sio
na
ln
om
os
iha
dis
trit
u
Nu
me
ruh
usi
loka
lta
x
kole
kto
r
Lei
Taxa
Lei
seid
au
kfo
da
lan
atu
kole
ita
taxa
do
me
stik
ah
usi
akti
vid
ad
e
do
me
stik
a
selu
k
Laih
ab
aze
leg
alb
a
ha
loko
leis
au
n
rese
ita
do
me
stik
a
Lei
trib
uta
ria
seid
au
kfo
da
lan
atu
kole
ita
rese
ita
hu
sia
kti
vid
ad
e
do
me
stik
a
selu
k
Ha
lore
viz
au
nb
ale
i
ho
di
be
lea
kom
od
a
ne
seid
ad
ea
tub
ele
ha
sae
rese
ita
hu
sifa
tin
selu
k
Sis
tem
ako
leit
ata
xa
fun
gsi
on
ah
od
iak
iha
niv
el
na
sio
na
ln
om
os
iha
dis
trit
u
Re
viz
au
nh
usi
Lei
Taxa
ho
di
refl
ekta
ink
luza
un
hu
sia
rea
selu
kn
eb
em
ak
kon
trib
ui
rese
ita
do
me
stik
a.
Ad
min
istr
asa
un
Pu
bli
ku
Jest
au
nF
ina
nca
s
Pu
bli
ku
Sis
tem
a
kon
tro
laih
a
imp
lem
en
tasa
un
ma
k
seid
au
kfo
rte
Sis
tem
afi
na
nca
s
pu
bli
kuse
ifr
aku
teb
es
Re
form
ab
aih
a
sist
em
a
fin
an
cas
pu
bli
ka
kom
esa
ide
nti
fika
on
a
Sis
tem
ako
nta
s
(acc
ou
nti
ng
‐
Fre
eb
ala
nce
)n
oLe
ib
a
Fin
an
cas
pu
bli
ku
intr
od
us
no
imp
lem
en
tao
na
.
Sis
tem
atr
an
spa
ren
sia
Ko
me
sah
ad
ia
sist
em
ako
ntr
ola
ba
iha
imp
lem
en
tasa
un
Ek
zeku
sau
nsa
e
ho
kua
lid
ad
e
Sis
tem
afi
na
nca
s
pu
bli
kuh
otu
fun
gsi
on
ah
od
iak
ho
kon
tro
lon
eb
efo
rte
Nu
me
ru h
usi
ko
ntr
akto
r
ne
be
ma
ka h
alo
pro
jeit
u
Go
vern
u n
ian
ho
ku
ali
da
de
dia
k
32
|P
ag
e
po
rta
ln
ob
ud
ge
tp
ort
al
mo
sih
ao
na
ne
be
dia
k
Ka
pa
sid
ad
e
Ad
min
istr
ati
vu
Imp
lem
en
tasa
un
reji
me
kare
ira
ma
ka
sei
fra
ku
Nu
me
run
o
Ka
pa
sid
ad
eh
usi
fun
gsi
on
ari
us
pu
bli
ku
sei
me
nu
ste
be
s
Nu
me
run
oka
pa
sid
ad
e
kom
esa
au
me
nta
ma
ibe
mo
tiva
sau
nb
ase
rvis
u
ma
kase
im
en
us.
Fu
ng
sio
na
riu
pu
bli
ku
ne
be
iha
kap
asi
da
de
no
ho
mo
tiva
sau
n
serv
isu
ne
be
dia
k.
Sis
tem
afu
ng
sau
n
pu
bli
kufu
ng
sio
na
ho
ind
ep
en
de
nti
Nu
me
ruh
usi
fun
gsi
on
ari
u
pu
bli
kun
eb
eh
eta
n
pro
mo
sau
nih
aka
da
tin
an
ou
pe
rio
dik
am
en
teb
ase
a
ba
ava
lia
sau
nd
eze
mp
en
hu
Nu
me
ruh
usi
fun
gsi
on
ari
u
pu
bli
kun
eb
em
aka
he
tan
tre
ina
me
ntu
Ako
nta
bil
ida
de
,
tra
nsp
are
nsi
an
o
inte
gri
da
de
hu
si
Fu
ng
sio
na
riu
Pu
bli
ku
Se
ida
uk
imp
lem
en
ta
sist
em
a
kon
tro
lan
eb
e
rig
oro
zo
Laih
atr
an
spa
ren
sia
no
ako
nta
bil
ida
de
iha
serv
isu
Ke
sta
un
Ko
rup
sau
n,
Ko
lusa
un
no
Ne
po
tism
ne
be
sei
do
min
a.
Ko
nti
nu
ala
du
nih
a
tra
nsp
are
nsi
aih
a
serv
isu
ba
lun
ne
be
ha
lao
ma
ski
Sis
tem
a
atu
kon
tro
lako
me
sa
ide
nti
fika
no
imp
lem
en
tao
na
.
Est
ab
ele
seo
na
sist
em
ad
isip
lin
a
ba
fun
gsi
on
ari
u
pu
bli
ku,
Sa
nks
au
n
ad
min
istr
ati
vu
kom
esa
ap
lika
on
a
Fu
ng
sio
na
riu
pu
bli
ku
be
leh
ala
ose
rvis
uh
o
ako
nta
bil
ida
de
,
tra
nsp
are
nsi
an
o
inte
gri
da
de
.
Nu
me
rufu
ng
sio
na
riu
pu
bli
kun
eb
em
aka
he
tan
san
ksa
un
ad
min
istr
ati
ve
tam
ba
laih
a
ako
nta
bil
ida
de
,
tra
nsp
are
nsi
an
o
inte
gri
da
de
iha
sira
nia
n
serv
isu
.
Pa
pe
lh
usi
Est
ad
uE
sta
du
laih
ap
ap
el
ba
iha
pre
sta
sau
n
serv
isu
ho
di
forn
ese
ne
sesi
da
de
ba
ziku
,
do
min
ah
usi
org
an
iza
sau
n
inte
rna
sio
na
l
Est
ad
uko
me
saih
a
pa
pe
lo
na
ho
di
forn
ese
ne
sesi
da
de
ba
ziku
ba
lun
ma
ski
org
an
iza
sau
n
inte
rna
sio
na
lm
aka
imp
lem
en
tap
rog
ram
a
ba
lun
.
Est
ad
um
aka
ha
loo
na
pre
sta
sau
nse
rvis
u
ho
di
forn
ese
ne
sesi
da
de
ba
ziku
ba
po
vu
sira
ho
tu
Ra
sio
en
tre
aju
da
eks
tern
al
(OD
A)
ba
iha
go
vern
un
ian
ors
am
en
tuih
ase
kto
rso
sia
l
(sa
ud
e,
ed
uka
sau
nn
ob
e
mo
s)
Re
kurs
uA
loka
sau
n
reku
rsu
(ors
am
en
tu)
ba
iha
ne
sesi
da
de
ba
ziku
ma
ka
sei
me
nu
s
Laih
aa
loka
sau
n
reku
rsu
atu
imp
lem
en
ta
pre
sta
sau
nse
rvis
ub
a
iha
ne
sesi
da
de
ba
ziku
Re
kurs
uh
usi
est
ad
u
gra
du
alm
en
tea
um
en
ta
ma
ski
sei
oit
ua
n
Iha
on
are
kurs
u
(alo
kasa
un
ors
am
en
tu)
na
ton
atu
imp
lem
en
ta
pre
sta
sau
nse
rvis
ub
a
iha
ne
sesi
da
de
ba
ziku
Pro
po
rsa
un
hu
sio
rsa
me
ntu
ne
be
alo
kab
aih
a
Min
iste
rio
sekto
ral
(sa
ud
e,
ed
uka
sau
nn
ob
em
os)
–d
isa
gre
ga
sau
nb
aih
a
Sa
lari
u,
be
ne
serv
isu
,
kap
ita
lm
ino
rn
oka
pit
al
de
zen
volv
ime
ntu
.
Dis
trib
uis
au
nK
on
sen
tra
sau
n
iha
niv
el
na
sio
na
lm
aka
sei
ma
kas
liu
Se
rvis
ub
azi
kuse
i
kon
sen
tra
ho
tuih
a
niv
el
na
sio
na
l
Se
rvic
os
ba
lun
kom
esa
kom
esa
inte
gra
ba
iha
dis
trit
um
aib
e
pe
rse
nta
jen
seib
ara
k
liu
ma
kaih
an
asi
on
al
Imp
lem
en
tao
na
de
sen
tra
liza
sau
nse
rvic
oa
tu
be
lea
um
en
ta
ase
su
Ma
yori
ap
op
ula
sau
n
he
tan
on
aP
rest
asa
un
serv
isu
ba
ziku
Ra
sio
hu
sip
eso
al
sau
de
(tu
irg
en
de
r)b
aih
a1
00
0
po
pu
lasa
un
iha
niv
el
dis
trit
u
Pre
sta
sau
n
Se
rvis
u
(Fo
ka
liu
ba
iha
Sa
ud
e,
Ed
uk
asa
un
no
Be
mo
s)
33 | P a g e
ANNEKSU 4: INDIKADORES TIMOR‐LESTE NIAN (LISTA BADAK)
(Lista ne’e hatan validasaun ona husi Konselhu do Ministros iha Kuarta Feira, dia 23 de Janeiru 2013)
1. OBJEKTIVU 1: LEJITIMIDADE POLITIKA
Numeru husi ema (tuir gender) nebe maka partisipa iha edukasaun sivika kona ba prosesu politika
Nivel partisipasaun iha eleisaun tuir distritu no gender
Dialog politika entre Estadu ho orgaun kompetente
2. OBJEKTIVU 2: SEGURANSA
Numeru husi violensia politika no violensia publiku iha kada tinan
Numeru husi kazu illegal (trafiku humanu no immigrasaun illegal) no konflitu iha fronteira
Rasio entre polisia ba iha total populasaun iha kada distritu
Numeru husi Polisia (tuir distritu no gender) ho nivel edukasaun Tersiaria husi total Polisia hotu
Numeru husi refujiadus (inklui IDPs) nebe maka rezulta husi konflitu
3. OBJEKTIVU 3: JUSTISA
Proporsaun husi autor judisial (Juis & Prokurador) no Defensoria Publika (tuir gender) ba iha total kazu nebe
rejistu iha nivel distritu
% husi orsamentu nebe aloka ba sector justisa hanesan total husi osan orsamento rekorente
% husi ezekusaun orsamentu iha sector justisa husi total nebe maka aloka ona ba iha sector justisa
Numeru husi rekursu humanu (Juis, Prokurador, Defensoria Publika no Polisia Judisiariu) tuir gender no distritu
maka hetan ona akreditasaun iha sector Justisa
4. OBJEKTIVU 4: FUNDASAUN EKONOMIA
% husi Estrada nebe maka bele asesu husi nasional to iha area rurais
Proporsaun husi empregu sira nebe iha kapasidade tekniku (tuir gender no distritu)
Kuantidade husi Ai-han lokal (fos, batar no seluk tan) nebe maka produs iha kada hektar
Rasio entre staff nasional no internasional nebe maka iha kapasidade tekniku iha industria olio no gas
34 | P a g e
5. OBJEKTIVU 5: RESEITAS NO SERVICOS
Revizaun ba Lei Tax atu inklui aktividade domestika seluk nebe maka bele kontribui ba iha reseita estadu nian
Numeru of governu nian fungsionariu publiku maka hetan promosaun basea ba sira nian avaliasaun
dezempenhu
Rasio husi pesoal mediku tuir gender ba iha total populasaun 1000 iha distritu
ANNEX 55 FOTO BAALUN HUSI AVALIAS AAUN
35 | P a gg e
:
Briefing ba Sosiadade Sivil
36 | P a g e
ANNEX 5: SOME PHOTO FROM THE ASSESSMENT
Kick off Wokrshop, Ofisialmente atu komesa Avaliasaun Frajilidade
37 | P a g e
Grupu Diskusaun iha Nivel Nasional
Grupu Diskusaun iha Nivel Nasional
38 | P a g e
Grupu Diskusaun iha Distritu Liquica
39 | P a g e
Grupu Diskusaun iha Distritu Liquica
40 | P a g e
Grupu Diskusaun iha Distritu Lautem
41 | P a g e
Grupu Diskusaun iha Distritu Lautem
42 | P a g e
Aprezentasaun Resultadu Jeral ba iha UNSG – Ban Ki Moon
43 | P a g e
44 | P a g e
Top Related