IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU...

24
1 IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ VETERANUS Rezultadu Seminariu 05 Marsu 2013

Transcript of IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU...

Page 1: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

1

IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ

VETERANUS

Rezultadu Seminariu

05 Marsu 2013

Page 2: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

2

TABELA KONTIUDUS

Introdusaun ........................................................................................................................................................................... 4

Introdusaun ba Semináriu ........................................................................................................................................... 4

Objetivu Semináriu ....................................................................................................................................................... 4

Programa Atensaun no Responde Sedu (AtReS) ........................................................................................................ 4

Sumariu Rezultadu Semináriu .............................................................................................................................................. 5

Lia Menon Sira .................................................................................................................................................................. 5

Lian Menon husi Luis da Costa Ximenes, Diretór Belun ............................................................................................ 5

Loke Ofsialmente ba Semináriu Nasionál husi Sua Exelénsia Ministra da Solidaridade Sosiál (MSS) .................... 5

Lia Menon husi Assessor Gabinete PrezidenSIAL, Sr. Filipe da Costa; Asesor Prioridade Polítika Presidente ...... 6

Aprezentasaun Oradores bá Semináriu .............................................................................................................................. 6

Apresentasaun: “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun Bá Veteranus”, .......................................... 6

Aprezentasaun: “Impaktu Nasionál Husi Benefísiu ba Antigu Kombatente Sira”........................................................ 9

Aprezentasaun: “Planu Estratéjiku Governu bá Polítika no Prosesu Valorizasaun bá Luta-na’in Veteranu” .......... 12

Aprezentasaun: “Siklus Prosesu pagamentu bá Veteranus” ....................................................................................... 13

Aprezentasaun: “Perspektiva No Polítika Estadu bá Valorizasaun Povu nian Kontribuisaun Luta liuhusi Frente Tolu (Armada, Klandestina No Diplomátiku)” .............................................................................................................. 14

Apresentasaun: “Pensaun ba Combatentes Libertasaun Nasionál” ........................................................................... 16

SESAUN PERGUNTA NO HATAN RESPOSTA ...................................................................................................................... 17

Sesaun Pergunta: ........................................................................................................................................................ 17

Respostas husi Oradores:........................................................................................................................................... 19

Konkluzaun .......................................................................................................................................................................... 20

Enseramentu ....................................................................................................................................................................... 21

Aneksu Sira .......................................................................................................................................................................... 22

Aneksu 1: Ajenda Semináriu ...................................................................................................................................... 22

Aneksu 2: Metodulojia AtReS .................................................................................................................................... 23

Page 3: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

3

Aneksu 3: Relatoriu NGO Belun: “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun Ba Veteranu Sira” Ho Rekomendasaun ......................................................................................................................................................... 24

Aneksu 4: Aprezentasaun Rezultadu Peskiza “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun Ba Veteranu Sira”; Sr. Constantino da C. C. X. Escollano Brandao, NGO Belun ......................................................... 24

Aneksu 5: Aprezentasaun “Impaktu nasionál husi Benefísiu ba Antigu Kombatente sira”; Sr. Juvinal dias, NGO La’o Hamutuk .............................................................................................................................................................. 24

Aneksu 6: Apresentasaun “Siklus Pagamento ba Veteranus”; Sr. Juiliao Jose Ximenes, Chefe Departamentu Autditorio iha Ministériu das Finansas ..................................................................................................................... 24

Aneksu 7: Apresentasaun “Pensaun ba Combatentes Libertasaun Nasionál”; Sr. Joaquim dos Santos, MP Bankada Opozisaun FRETILIN .................................................................................................................................... 24

Page 4: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

4

INTRODUSAUN

INTRODUSAUN BA SEMINÁRIU

NGO Belun fasilita Semináriu Nasionál ho atividade peskiza no dezenvolve relatóriu polítika ba dala neen ho tema “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun Bá Veteranu Sira” iha Salaun Delta Nova iha 5 Marsu 2013.

Relatóriu peskiza ne’e halo liuhusi Belun-nia programa Atensaun no Responde Sedu. Relatóriu peskiza ne’e implementa ho metodúlojia ne’ebé maka sistemátika no hetan ona informasaun atuál iha territóriu Timor-Leste liuhusi servisu hamutuk ho ekipa ho Rede Prevensaun no Responde Konflitu (RPRK) hamutuk ho monitor Belun.

OBJETIVU SEMINÁRIU

Bazeia ba rezultadu peskiza, hamosu inisiativa atu realiza semináriu nasionál hamutuk ho parte hotu-hotu ho objetivu:

Atu hato’o rezultadu peskiza ba relatóriu polítika ho tema leten;

Atu bele hetan ideias ne’ebé konstrutivu husi parte hotu-hotu, liuliu ba instituisaun ne’ebé iha kompetensia hodi fó solusaun alternativa ba rekomendasaun husi rezultadu peskiza.

PROGRAMA ATENSAUN NO RESPONDE SEDU (ATRES)

Belun estabelese Sistema Atensaun no Responde Sedu iha Timor-Leste (AtReS) iha tinan 2008 ho apoiu tékniku husi Sentru Internasionál ba Rezolusaun Konflitu (CICR) iha Universidade Columbia. AtReS dezeña hodi hasa’e mekanismu responde sedu ba konflitu no prevene eskalasaun violénsia iha nivel nasionál no komunidade sira.

Ojetivu Programa AtReS mak:

1. Estabelese sistema AtRes iha Timor-Leste, ne’ebe bele kontribui ba estabilidade nasionál no promove seguransa ema nian;

2. Atu hametin polítika no programa ne’ebe responde ba konflitu hodi hametin Estado no komunidade nia preparasaun atu resposta ba konflitu, hodi bele prevene eskalasaun violénsia.

Liuhusi programa ne’e, Belun publika ona relatóriu polítika peskiza hitu kona-ba asuntu prioridade ba prosesu harii dame iha rai Timor-Leste. Belun liuhusi Pilar Peskiza no Dezenvolvimentu Polítika produs Relatóriu Polítika ida ne’e badala neen “Impaktu sosiál husi prosesu administrasaun pensaun bá veteranus”. Objetivu buka dezenvolve polítika di’ak no loos hodi prevene konflitu iha komunidade.

Hodi bele hare’e detallus liután kona-ba Programa AtReS, bele hare’e Aneksu 2: Metodulojia Sistema AtReS

Page 5: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

5

SUMARIU REZULTADU SEMINÁRIU

LIA MENON SIRA

LIAN MENON HUSI LUIS DA COSTA XIMENES, DIRETÓR BELUN

Sr. Luis hato’o katak, honra booti mai Belun iha eventu importante ne’e, Belun ho nia mandatu ida ba Peskiza no Dezenvolvimentu Polítika. Belun produs tiha ona Relatóriu Polítika ba dala 6. Relatóriu ida ne’e atu haforsa ita hodi hatur di’ak liután ba ita nia prosesu dezenvolvimentu. Relatóriu ne’e la’ós atu prezudika ba airin no instituisaun governu. Dadus hirak ne’e se sai evidensia ba prosesu no implementasaun polítika governu iha nivel baze.

Objetivu peskiza, mak atu fahe no troka ideias no perspetiva liuhusi kompleta relatóriu ida ne’e atu kontribui paz no dame. Fasilita informasaun atuál no integra ba governu liuhusi instituisaun kompetente; no oinsá bele toma konsidersaun ba foti desizaun bá asuntu ida ne’e. NGO La’o-Hamutuk sei mós apresenta relatóriu kona-ba sira nia Monitorizasaun orsamentu jerál du estadu ba veteranus.

LOKE OFSIALMENTE BA SEMINÁRIU NASIONÁL HUSI SUA EXELÉNSIA MINISTRA DA SOLIDARIDADE SOSIÁL (MSS)

Sra. Ministra fó agradesimente ba Belun hodi realiza semináriu ida ne’e. Informasaun halibur husi entrevista 63, ne’e fó valor no kontribuisaun ba saida mak ema balun hanoin iha komunidade nia le’et. Issu ida ne’e la’ós nesesariu foun, ema barak hatene ona, maibé issu hirak ne’e presiza duni tau konsiderasaun.

Rekomendasaun barak ne’ebé mosu husi relatóriu ne’e hato’o ba MSS no instituisaun no mós Banku sira. Husu atu ita hotu bele hare’e prioridades no buka dalan atu hadi’a sistema pagamentu pensaun ba veteranu sira.

Relatóriu Belun nian nota kona-ba impaktu husi pensaun, inklui mós hadi’a ekonomi familia veteranus nian, no mekanismu atu fó rekuñesementu ba luta ba libertasaun nasionál. Diskusaun grupu no entervista hatudu asuntu balun, inklui katak iha kunfuzaun husi sosiedade kona-ba lei, no dezafius kategoria veteranus, no mós oinsá rekuñese feto nia luta ba libertasaun nasionál. Ita husu oinsá atu rekuñese ema hotu ne’ebé bele involve an? Relatóriu fó ezemplu husi realidade moris nian husi situasaun diferente.

MSS atu kontinua ba prosesu verifikasaun no identifikasaun veteranus, inklui iha prioridades oioin husi MSS ba tinan ida ne’e. MSS sei kontinua atu cek dadus ne’ebé di’ak, prepara rate, halot restus mortais, harii konselu kombatentes da libertasaun no monumenu veteranus. Ita mós bele hare’e oinsá atu fó tempu revista no hadi’a implementasaun legislasaun vetranus.

Ofisialmente nia loke semináriu ida ne’e.

Page 6: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

6

LIA MENON HUSI ASSESSOR GABINETE PREZIDENSIAL, SR. FILIPE DA COSTA; ASESOR PRIORIDADE POLÍTIKA PRESIDENTE

Asesor Prioridade Polítika Presidente, Sr. Filipe da Costa reprezenta Prezidente da Repúblika Demokrárika Timor-Leste, Exelencia Sr. José Maria Vasconcelho “Taur Matan Ruak”, kontinua hato’o deskursu.

Sr. Filipe hare’e katak pontus ne’ebé relevantes husi peskiza ida ne’e mak katak asuntu veteranus sai prioridades ba tempu agora no ita presiza tau matan ba asuntu ida ne’e. Nia dehan katak husi Palasiu Presidensial halao mós peskiza ba asuntu veteranus husi komunidades nia opiniaun. Nia hare’e katak programa Veteranus mak programa ne’ebé parte di’ak husi protesaun sosiál hamutuk subsidiu ba idozu sira (ferik katuas), no fos MKIA fó subsidiu ba ekonomia.

Maibé nia hare’e katak orsamentu Estadu ne’ebé tau ba fundus veteranus sa’e maka’as no osan sa’e tinan - tinan. Nia kompara katak husi orsamentu Estadu ba Veteranus iha Timor-Leste ne’ebé boot liu iha nasaun seluk. Husi protesta ida ne’e sai preokupasaun ba palasiu presidente. Númeru totál veteranus iha posiblidade sei aumenta maka’as tan sekarik grupu Klandestina sira rejistu tan, sekarik ne’e bele aumenta maka’as liután, no fó alokasaun orsamentu Estadu ba Veteranus antigos Kombatentes da Libertasaun Nasionál.

Veteranus sira presiza organiza sira nia án no rekursu ne’ebé sira iha, no organizasaun la’o di’ak bele re-investe iha sira nia rai atu nune’e bele reduz pobreza iha ita nia rai no iha taza de rendementu ba estadu no selu filafali ba estadu. Orsamentu mina rai sei tun, no karik ida ne’e akontese ita nia orsamentu bele menus husi Billion ida.

Veteranus ne’e sakrifisiu no presiza rekuñese ida ne’e ho di’ak. Iha fulan primeiru prezidente atuál asume kargu, nia hasoru veteranus barak mak seidauk rejista. Karik ba hirak ne’ebé seidauk rejista ita presiza hare’e liu ba solusaun ekonomiku, politiku ita hetan ona ba ukun an, no poder de direitu mak ita tenki hare’e. Oinsá ita hare’e ita nia dependensias, ita tenki hare’e di’ak ba teknolojia ne’ebé disponivel atu ajuda. Hakarak halo investementu ba futuru ne’e oinsá? Nasaun seidauk seriu iha edukasaun, ne’e xave bá dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha futuru.

Bainhira peskiza ne’e hotu, ita sei rona mós husi sosiedade sivíl. Konkordansia ida husi presidente katak sei tau prioridades ba rekoñesementu veteranus. Impaktu ekonomia ba veteranus iha futuru iha Timor-Leste, iha nasaun seluk veteranus la dependente ba estadu, barak mak hadi’a fundus mesak hodi moris di’ak iha nasaun laran.

Ita hotu iha konsensus, no sei kontinua halao dialogu iha Palasiu de Presidente hodi hare’e ba ita bele konsensus Nasionál hirak ne’e no oinsá ita bele konjunta servisu no bele iha resultadu di’ak liután. Pensamentu ne’ebé veteranus simu seidauk bele relevantes bá dezenvolvimentu ekonómiku nasionál no ba sira nia moris. Nia sei utiliza referensia hirak ne’e hodi halo analiza servisu husi Palasiu Presidente.

APREZENTASAUN ORADORES BÁ SEMINÁRIU

APRESENTASAUN: “IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ VETERANUS”,

Aprezentasaun rezultadu Peskiza NGO Belun, Sr. Constantino Escollano Brandão

Page 7: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

7

Hodi bele hare’e detallus liután kona-ba aprezentasaun ne’e bele hare’e ba Aneksu 3 no 4: Relatóriu no Aprezentasaun NGO Belun: “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun Ba Veteranu Sira” Sr. Escollano, NGO Belun

Belun liuhusi Pilar Peskiza no Dezenvolvimentu Polítika produs Relatóriu Polítika dala neen “Impaktu sosiál husi prosesu administrasaun pensaun bá veteranus”. Objetivu buka dezenvolve polítika di’ak no loos hodi prevene konflitu iha komunidade.

Metodolojia peskiza mak: Entrevista: Ema nain 63 (F=28, M=37 ) iha Nivel nasionál no Distritál; Foku bá Grupu diskusaun (FGDs) ho partisipasaun ema nain 173 (F= 62; M=111 (ema lubuk ida la aseita atu hakerek naran iha lista partisipante) , iha distritu 13; Observasaun, insidente liuhusi programa AtReS involve monitor ema nain 86 husi subdistritu 43; Revista Literatura; Aprosimasaun Triangula mak atu la’ós rona husi ba parte ida deit, maibé rona mós husi parte Governu liuliu ba Ministériu ne’ebé relevante no mós ema peritu sira seluk.. Belun sempre halo entrevista ba ulun boot sira ne’ebé iha influénsia ba foti desizaun iha Ministériu relevante hodi hatene saida ak Governu ka Estadu halo ona ba asuntu ne’e, no presiza fó apresiasaun ba susesu hirak ne’e.

Belun hare’e katak prosesu pagamentu tuir sistema liuhusi instituisaun oioin hanesan ne’e:

• Komisaun Omenajen • Sosializasaun Lei; Rekolla dadus (rejistrasaun); Kria baze de dadus; Verifikasaun

• MSS-SEACLN • Kria Polítika; Aprovasaun baze de dadus; Halo pedidu proposta orsamentu

• Ministériu Finansas • Ezekusaun orsamentu; Kria sistema pagamentu

• BNU, BNCTL nsst. • Hala’o Pagamentu; Relatóriu ba pagamentu?

To’o agora seidauk iha Relatóriu ba pagamentu husi Banku sira atu fahe filafali ba Ministériu Finansas, MSS-SEACLN no Komisaun Omenajen atu fahe dadus kona-ba ema hirak ne’ebé simu tiha ona sira nia pensaun.

Tuir Rezultadu peskiza Belun hare’e katak iha Vantajen ba Veteranus hanesan: Estadu Rekoñese no valoriza veteranus sira nia kontribuisaun ba luta Ukun Rasik-Aan; Hasa’e rendementu ekonomia uma kain; Reforza Krezimentu ekonómiku Timor-Leste; Estadu garante Veteranu sira nia moris.

Maibé dezafius balun ne’ebé hasoru inklui: tempu naruk hodi rekolla dadus no verifikasaun; Veteranu sira balun “seidauk” kapta di’ak kontiudu dekreitu Lei nú 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona-ba pensaun veteranus; Veteranus barak la hato’o informasaun klaru kona-ba sira nia involvimentu iha rezistensia no ne’e bele afeita ba sira-nia dedikasaun Esklusivu (hatun durasaun); Ema balun ne’ebe agora hetan informasaun barak kona-ba Rezisténsia esplika iha tempu verifikasaun esplikasaun ho detallu no nia bele hetan dedikasaun Esklusivu durasaun tinan naruk; sei iha posibilidade falsifika dokumentus.

Sumariú Rekomendasaun sira ne’ebé Belun hato’o mak hanesan oin mai:

Rekomendasaun kona-ba Prosesu pagamentu Osan iha Banku:

Banku presiza fahe relatóriu pagamentu ba Ministériu Finansas, MSS - SEACLN;

Presiza kria akordu entre Governu ho Banku ba prosesu pagamentu ba veteranu sira;

Page 8: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

8

Presiza haforsa sistema liña koordenasaun no komunikasaun entre instituisaun Bankaria, Ministériu Finansas no MSS - SEACLN;

Presiza hadi’ak sistema pagamentu hodi di’ak no justu;

Lei no Prosesu Inísiu Rejistrasaun, Verifikasaun no Pagamentu:

Sosializasaun Lei N0 : 9/2009 dia 29 Jullu 2009’, pensaun Veteranus no Martires;

Komisaun Omenajen presiza servisu ho profesionálizmu, livre husi tendénsia familiarizmu, grupuismu, kolusaun, nepotismu ba atendementu prosesu levantamentu de dadus;

Seguransa bá Ema Benefisiariu Sira:

PNTL presiza fó seguransa másimu ba benefisiariu sira bainhira iha tempu pagamentu;

Banku bele informa ba veteranu sira kuandu osan to’o ona iha konta-bankaria ho segredu, hafoin benefisiariu sira ba banku hodi simu;

Buka alternativa sistema, porezemplu liuhusi banku movel ba komunidade iha baze;

Hato’o ba banku operasionál hotu atu loke nia sub-edifisiu iha distritu ka subdistritu no kopera di’ak ho Governo;

Rekomendasaun kona-ba Konflitu inveja Sosiál entre Veteranu sira

Rekonesimentu bá martires hotu ho iguál, Porezemplu : Ema balu nia familia mate hotu nu’udar martires maibé lei la fó dalan ema atu simu pensaun martires liu nain 2 ba leten);

Valoriza mós orgaun juventude nia kontribuisaun ba Libertasaun Nasionál;

Kria atividade ne’ebe produtivu no edukativu ba veteranus sira (Ezemplu - Governu no sosiedade sívil presiza fó formasaun profesionál, harii kooperativa no seluseluk) hodi aumenta rendementu ekonómiku nasionál;

Veteranus no familia martires sira bele halo planu hodi bele uza osan pensaun atu dezenvolve vida moris familia ho komunidade liuhusi investementu ba prioriedade -(edukasaun ba oan sira, kooperativa ba dezenvolvimentu ekonómiku familia);

Prosesu Administrasaun ba Pensaun Veteranu Sira:

Kria ekipa task force iha monitorizasaun no evaluasaun regularmente iha komunidade hodi simu keixa (feedback) iha Ministériu Solidaridade Sosiál (MSS) – SEACLN;

Prosesu administra (Rejistrasaun) veteranu sira di’ak liu mak husi responsavel kaixa klandestina;

Presiza iha ekipa konjunta ba audit no avaliasaun profunda ba sistema pagamentu no Verifikasaun baze de dadus;

Rekoñesimentu Kontribuisaun Frente Klandestina no Kontribuisaun ba Feto Vítima sira:

Fó tulun ba organizasaun klandestina hotu no Frente Armada atu organiza hodi halot sasan lulik ne’ebé maka uza iha tempu rezisténsia luta ba ukun rasik aan, liuhusi serimonia kulturál, misa, kari ai-funan ba eroi iha tasi ka fatin istóriku importante;

Governu liuhusi SEACLN fó suporta ba dezenvolvimentu organizasaun klandestina hodi mantein unidade no dezenvolvimentu nasionál iha kualker kondisaun;

Rekoñesimentu ba organizasaun klandestina hotu:

◦ Presidium Juventude Loriku As’wain (PJLA) nia lideransa estruturais no garantia moris ba atendementu azisténsia sosiál;

◦ no organizasaun da masa ne’ebe maka la tama iha PJLA iha tempu 1999);

Page 9: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

9

Fó Valorizasaun ba feto vitima sira ne’ebé hetan torturasaun maka’as iha tempu funu;

Rekoñese Komplexidade Istória

Presiza kria ekipa konjuntu hodi halo peskiza klean no hakerek istória ba rezisténsia nian;

Valoriza konsiderasaun ba komplexidade istória luta ba libertasaun nasionál;

Kontinua resposta ba rekomendasaun husi “relatoriu Chega” atu tau ba matan ba reparasaun no apoiu ba vítima sira;

Rekomendasaun ba Konflitu entre Familia

Estabelese ekipa mediasaun hodi fasilita konflitu entre familia (ho kordenasaun di’ak);

Problema jéneru – sosializa no reforsa, oan feto mós iha direitu atu simu osan martir;

MSS kria ekipa ida atu simu keixa no halo mediasaun ba konflitu entre familia ba suntu fahe osan.

Pontus ne’ebé reforsa liuhusi diskusaun iha semináriu:

Karik husi orsamentu ne’e boot no sai naha todan ba governu no estadu, tamba ne’e rekomenda ba Estadu no Governu, Presiza :

o Tau prioridade atu dezenvolve lailais Konsellu Veteranus no Antigo Kombatentes da Libertasaun Nasionál;

o Kria planu estrajiku ba Veteranu sira hodi hetan rendementu seluk, liuhusi kria atividade ne’ebe produtivu no edukativu ba sira, ezemplu kria koperativa hodi bele sosa produsaun lokal no fa’an iha rai laran;

o Halo evaluasaun ba prosesu pagamentu pensaun entre instituisaun governu no banku sira; o Halo investimentu iha area turismu ne’ebé bele fo benefisiariu ba komunidade sira, liu-liu iha

fatin istoriku sira.

APREZENTASAUN: “ IMPAKTU NASIONÁL HUSI BENEFÍSIU BA ANTIGU KOMBATENTE SIRA”

Aprezentasaun husi La’o Hamutuk, Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

Hodi bele hare’e detallus liután kona-ba aprezentasaun ne’e bele hare’e ba Aneksu 5: Aprezentasaun “Impaktu Nasionál Husi Benefísiu ba Antigu Kombatente Sira”; Sr. Juvinal Dias, NGO La’o Hamutuk

Osan estadu nian?

• Osan atu selu ba programa estadu nian hotu, inklui benefísiu ba veteranu sira, mai 95% husi riku-soin mina no gas iha Tasi Timor nia okos;

• Timor-Leste nia riku-soin petrolíferu tomak maizumenus biliaun $26; • Bainhira ita gastu riku-soin ba buat ida, ita labele uza ba buat seluk.

Page 10: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

10

Alokasaun Orsamentu Jeral Estadu 2013

Gastu ba Veteranu no Futuru

Page 11: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

11

Pensaun bá veteranu: hira iha dékada oin mai?

OJE 2013 aloka tokon $92.5 ba benefisiariu veteranu ba libertasaun nasionál durante 2013 no halo projesaun katak sei sa’e 4.00% kada tinan iha futuru, la inklui inflasaun no jerasaun ne’ebé hakat liu daudauk ne’e.

Retifikasaun iha 2012 inklui kressimentu boot ba veteranu sira nia benefísiu, no ami duvida katak osan hirak ne’e sei hetan redusaun hahú hosi ohin. Osan ne’e maiór parte ida hosi orsamentu estadu, no Parlamentu presiza hatene osan hira loloos mak estadu sei aloka iha dékada ida oin mai.

La’o Hamutuk nia submisaun ba PN kona-ba OJE 2013

Gastu totál iha futuru?

Tuir relatóriu internu governu nian:

• Programa pagamentu ba veteranu sira sei kontinua to’o tinan 2122.

• Estimasaun kustu $2.8 biliaun no sei aumenta duplu se karik veteranu sira foun kontinua rejistu no saláriu mínimu aumenta.

Atui hetan Informasaun tan bele vizita www.laohamutuk.org ka http://laohamutuk.blogspot.com/

Page 12: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

12

APREZENTASAUN: “PLANU ESTRATÉJIKU GOVERNU BÁ POLÍTIKA NO PROSESU VALORIZASAUN BÁ LUTA-NA’IN VETERANU”

Aprezentasaun husi Excia Sr. Júlio Sarmento da Costa “Meta Malik” (Sekretáriu Estadu Antigo Kombatente ba Libertasaun Nasionál)

Pontu importante bá haforsa historia resistensia ligadu ba veteranus:

Excia Sr. Júlio Sarmento da Costa “Meta Malik” dehan katak semináriu ne’e mak oportunidade di’ak atu ko’alia kona-ba veteranus. Nasaun foun ida ne’e ho durasaun tinan 10, hahú ho situasaun difisil tebes, hahú husi 1975 – 79 faze ne’e rahun tiha, no tun mai Vila hodi dehan ‘rai ne’e sei la ukun an karik?’

Durante tinan 1980, bapa ka TNI sira kastigu ita. Tamba ne’e mosu organizasaun naran CNRN, ema barak mak rona ida ne’e, nomós ema barak la-hatene ida ne’e. Maun Boot Xanana halo ida ne’e ladún kleur, no ikus mai mosu fali CNRM. Depois de ne’e, CNRM mudansa naran ba CNRT.

Bainhira Santu Padre mai Timor, Timor oan nain rua hetan Novel da Paz. Antes ne’e Timor oan barak seidauk hola parte iha luta, maibe hafoin momentu ne’e, barak mós hola ona parte.

Timor-Leste hamosu Artigu 11 hodi ko’alia kona-ba asuntu veteranus. Iha tempu ne’e Eis-Prezidente uza nia inisiativa buka osan hodi halo buat ruma ba veternus tuir lei haruka.

Primeira faze ba foti dadus iha 2003, hetan 66 mil e tal, hakfodak ho lista hirak ne’e, nusa mak 66 mil kedas? CPD-RDTL mós lakohi rejistu, no ita respeita mós direitus hirak ne’e, iha tan grupu ‘ORSNAKO’ mós la fó ulun no sira dehan Irmaun Xanana falsifika dokumentus. Grupu balun porezemplu membrus CPD-RDTL seidauk rejista maibé númeru sa’e aas tebes nafatin. Segundu faze husi 2009 bá rejistu aumenta tan to’o 199 mil e tal.

Veteranus mak preokupasaun ema tomak iha Timor, inklui sosiedade sivíl no organun governu. Ita hein mós Governu nia resposta ba organizasaun oi-oin, inklui organizasaun “Mate Restu 12 Novembru 1991”.

Governu sei servisu di’ak ho membrus sosiedade sivíl hodi bele identifika didi’ak veteranus. Planu governu hanoin hodi diskuti iha 2013, hadi’a lei atu labele konsultativu no sai forsa ida ba rai ida ne’e. Depois de ‘Konsellu Veteranus’ ne’e parlamentu aprova kontinua identifika. Oinsá bele priense kriterius ne’ebé dedikasaun iha.

Problema orgaun tomak iha rai ida ne’e sai hanesan ita hotu nian. Dezafius liga ba veteranus mak balun mak hanesan tuir mai:

To’o agora Veteranus ho total 18.063 Veteranus mak simu ona pagamentus, maibe Veteranus balun halo dadus falsu, mosu failansu;

Banku la halo relatori ba halo verifikasaun.

Sekretariadu Estadu nia funsaun mak oinsá bele administra situasaun no informasaun hotu, Komisaun Omenazen mak sei halo apuramentus no dedikasaun hotu. Asaun ne’ebé Komisaun Omenazen halao ne’e mai husi Sekretariadu Estadu (situasaun servisu integradu);

Page 13: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

13

Liga ba kanselamentu ba martir sira, kanselamentu ne’e akontese tamba failansu sertidaun (inan ketak, aman ketak), tamba la iha dokumentus aprovadus. Por exemplu, iha kanselamentu husi parte kazu Ainaru nian, simu hela martir nia osan maibé martir ne’e sei moris hela. Lei mak sei kondena ba krimis relevantes.

Hein katak iha 2013 sei prepara buat ruma ba kondisaun lei ba veteranus. Dadus barak mak komplikadu, no sei kria komisaun ba ajuda prosesa prosesu.

Rekomendasaun:

Governu sei hare’e fali dekreitu Lei nú 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona-ba pensaun veteranus atu asegura politika ho jestaun di’ak;

Hamosu Konsellu Veteranus hodi dezenvolve no apoiu politika Veteranus bá dezenviolvimentu rai ho seitor ekonomia, politika, sosial ho asuntu veteranus.

APREZENTASAUN: “SIKLUS PROSESU PAGAMENTU BÁ VETERANUS”

Aprezentasuan husi Sr. Juliao Jose Ximenes, Auditoria Interna, Tesouro, Diresaun Geral Finansas do Estadu, Ministerio das Finansas

Hodi bele hare’e detallus liután kona-ba aprezentasaun ne’e bele hare’e ba Aneksu 6: Apresentasaun “Siklus Pagamento Ba Veteranus”; Sr. Juiliao Jose Ximenes, Chefe Departamentu Autditorio Iha Ministériu Das Finansas

Pontus Xave:

Veteranus sira dalaruma halo kestaun kona-ba pagamentus, no ida ne’e mak proseu de pagamentus; Pagamentus fulan febreiro nian ne’e sei hetan pagamamentu fulan janeru nian, pagamentu ba veteranus

nian durasaun fulan fulan ba loron rua deit; Verifika dadus koletivu la’ós ema idaidak nian; Husi komisaun homenzen haruka ba diresaun veteranus – husi diresaun veteranus haruka pedidu ba MSS

parte finasa – MSS halo pedidu no assinatura hodi haruka ba Ministériu Finansas hodi halo proseu pagamanetu tuir banku.

Base Legal

• Lei Jestaun Finanseira no. 13/2009 (procedimento ba transaksaun pagamentu orsamentu jeral do estadu).

• Diploma Ministerial-Estatuto Organiku Diresaun Geral Finansas Estadu nian, No. 01/2009, 30 de Abril.

• Administrasaun Financeira, Manual do Tesouro No. 01/2003, kona-ba procedimantu de Reseitas e depsesas.

• Sircular No. (hasai sircular kona ba hala’o pagamentu execusaun reseitas e despesas nian.

Page 14: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

14

Siklus ba pagamentu Veteranus

• Ministerio Solidariedade Social(MSS) hato’o pedidu Pagamentu ba DNT iha dia 10 fulan seguinte. (Pagamentu ba fulan Janeiru sub-mete iha dia 10 de Fevereiru 2013).

• Departamentu Execusaun iha Diresaun Nasional do Tesouro, Ministerio das Finansas simu pedidu pagamentu refere no halo Verifikasaun, ba documentus no nia kontiudu;

(Exemplu):

• Proposta tenki hetan aprovasaun husi nivel As ministerio nian (Ministro/a e Diretor Finansas MSS);

• Decretu lei kona kona ba pagamentu ba pensaun veteranus;

• Dados/lista naran koletivu ba Veteranus tuir banku ida-idak nebe mak indika ona (BNCTL, BNU ho lista eletronik pagamentu tuir ID card, nomos banku nebe iha estrangeiro);

• No. konta bancaria;

• ID /naran beneficiarisos completu.

Dezafius • MSS haruka pedidu pagamentu ba Ministerio finansas dala-ruma atrasa, la-tuir data nebe determina;

• Dados la-completu haruka fila ba MSS;

• Proposta pagamentu akontece no. conta bancaria sala;

• Sala residensia, no konta bankaria relasiona ho benefisiario sira nebe hela iha estrangeiro;

• Banku fo fila pagamentu/naran sala;

• Uainhira banku haruka fila osan, DNV hato’o fali proposta atu re-aktivu pagamentu, maibe Tesouro la-bele procesu tanba, DNV la klarifika lolos naran benefisiarius tama iha lista nebe, CPV ida nebe?

• Naran benefisiarius iha lista koletivu los, maibe iha conta bancaria seluk.

• Sei-dauk iha komunikasaun diak entre DNV ho MSS ho Tesouro(exemplo, mate, naran dobru, muda konta banku karta envia ba fali Tesouru).

Konklusaun no Rekomendasaun

• MoF sei esforsu atu hadia sistema pagamentu ba veteranus no servisu hamutuk ho ministerio relevante ba rekomendasaun hirak nebe hato’o husi Belum jha relatorio peskisa.

APREZENTASAUN: “PERSPEKTIVA NO POLÍTIKA ESTADU BÁ VALORIZASAUN POVU NIAN KONTRIBUISAUN LUTA LIUHUSI FRENTE TOLU (ARMADA, KLANDESTINA NO DIPLOMÁTIKU)”

Aprezentasaun Excia Sr. DR. Roque Rodrigues (Assessoria Prezidente Repúblika)

Kona-ba Relatóriu Belun:

Sei aborda no sei trata asuntu ligadu, hau fiar katak esplikasaun barak mak la’o ona;

Servisu Belun nia peskiza ne’e folin tebes no meritus tebes no rona

Page 15: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

15

element hotu ne’ebé iha ligasaun bá asuntu ida ne’e; Aseita rekomendasaun atu sujere tenki halo sosializasaun lei ba sosiedade ho di’ak liután. Konkorda katak ladún iha koordenasaun entre banku no linha base de dadus ne’ebé di’ak; Maibe nia sei duvida ba aspeitu balun ne’ebé ladun hatudu iha relatorio. Hau nia liman laiha dadus hotu

ne’ebé bele fo evidensia ka lae; Presiza halo analiza polítika ida, tamba sosiedade hela ho marka ka kanek balun iha sira nia laran.

Pontus Xave:

Durante tempu luta, númeru populasaun la to’o rihun 700, mate totál 1/3. Igreza katolika hatete katak ema mate la to’o rihun 300. Konkluzaun katak familia ida tenki moris ida sempre iha, signifika katak familia hotu luta ba rai ida ne’e.

Luta ne’e iha karakteristika uniku, hau moris iha rai ida ne’ebé luta ba libertasaun Nasionál. Rai ida ne’e iha luta armada. Maibe iha fronteira ida iha rai sorin balun ajuda funu. Funu ne’e iha karakteristika balun. Bainhira Indonesia tama iha ita nia rai, Frente Armada mak hamrik uluk, ne’e gosta ka lagosta, istoria mak nune’e. Bainhira funu ne’e maka’as liután base de apoiu ne’e rahun hotu. Frente Klandestina labele moris molok 1980, tuan liu mak Frente Armada. Frente ne’ebé tuir mak Frente Diplomatika. Iha tinan 1975 situasaun iha Timor-Leste hetok a’at bá beibeik, Presidente Nicolao Lobato iha vizaun ne’ebé dook tebes; neon nain hanoin dook, sai ba liur atu esplika problema Timor.

Bainhira iha Portugal simu konvite ida husi Mozambique ba asiste independensia Mozambique. Iha momentu ne’eba ami hetan situasaun Timor-Leste atu bá bebeik, Prezidente Samora oferese apoiu bá Timor-Leste, iha momentu ne’ebá Nicolao Lobato dehan bá hau “Roque o labele bá Timor tamba situasaun ladiak no o tenki iha ne’e hodi halo diplomasia”. Loron 30 Novembru 1975 Governu ida uluk hola posse, formalmente loke ona frente Diplomatika.

Pergunta mak hanesan ne’e, frente ne’ebé mak importante liu? Konjuntasaun frente tolu mak hetan vitoria da Timor-Leste, hau rona rezumu ida ne’e di’ak tebes bá ita nia luta. Ita nia patriota dehan hanesan ne’e, iha ai-laran ne’e bá tarutu kilat, iha sidade hakilar, no iha liur akontese diskusaun no tuku meza.

Vitoria ne’ebé Timor-Leste iha la’ós vitoria militar, maibé Frente Armada laiha karik, frente rua ne’e mós laiha. Ami bele ko’alia iha liur ne’ebé laiha kolen, laiha ran ne’e laiha sentidu. Bainhira iha Frenti diplomatika hatudu fotografia ruma ba funu timor, ema liur konkorda ho ita nia luta. Asaun kombinada husi frenti 3 nian mak ita iha vitoria.

Ita nia rai ne’e hamriik sai pioneru bá halo rekuñesementu, la to’o tinan 10 ita harii ona museum funu nian, servisu boot mak ita halo no tau iha museum nia laran ne’e sakrafisu boot. Atu rekuñese ema nia aten brani funu nain sira nia esforsu. Hau kompara katak lei ne’e la perfeita, ita bele hadi’a lei ida ne’e.

Rai ne’ebé moris ho situasaun todan tebes, sei iha problema ne’ebé resolve, mai ita kaer eras tolu: Rekunheser, Rekuperasaun no Reparar ka kura kanek ruma. Iha problema iha sentimentu justisa ne’e normal, tebes ka lae ita mane fó valor ba feto Timor sira. Ami ladún justu karik, se mak tau matan ba ami nia oan sira ne’e mak feto sira, refletasaun ne’e di’ak tebes atu ita bele halo reflesaun.

Iha tinan 10 liubá ita harii nasaun, ekonomia fraku, oinsa atu hadia ne’e? Ita kria kondisaun atu Timor-Leste tama iha mundu hodi harii metin demokrasia, ohin ita bele halo luan liután estadu nia asaun, knar tenki to’o iha aldeia.

Page 16: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

16

Harii metin estadu iha justisa sosiál nian. Hau hatene katak wainhira ita halo funu furak ida, espetativa ne’ebé ita iha booti tebes, maibé ita mós tenki halao neineik.

Ita iha fundu mina rai, iha reserve mina rai booti, maibé mina rai sei hotu loron ida, maske mina rai lahotu maibé nia folin sa’e tun hela deit, ita iha NGO sira ne’ebé servisu iha ita nia rai, preokupa tebes ho ita ho ita nia futuru. Bainhira mina rai ne’e nia folin dolar ida deit ita nia mors oinsá? Mina sei hotu, solusaun saida mak ita presiza antisipa agora?

APRESENTASAUN: “PENSAUN BA COMBATENTES LIBERTASAUN NASIONÁL”

Apresentasaun husi Sr. Joaquim dos Santos, MP Bankada Bankada Opozisaun – FRETILIN

Hodi bele hare’e detallus liután kona-ba aprezentasaun ne’e bele hare’e Aneksu 7: Apresentasaun “Pensaun Ba Combatentes Libertasaun Nasionál”; Sr. Joaquim Dos Santos, Mp Bankada Fretilin

Introdusaun:

1. Combatente ne’ebé hetan pensaun, nee laos esmola hosi governo, maibe tanba nia kumpre ona obrigasaun ida ba estadu mak lei fo direitu nee. Nia ema estadu nian, ne’ebé iha prosesu pagamentu mos presiza iha tratamentu ho dignidade, atu nia sente orguilho iha ninia knar.

2. Tanba ne’e governu presiza hadiak hahalok ruma ne’ebé bele prezudika combatente nia direitu nee. Hakbit Instituisaun ne’ebé fraco, usa instrumentu ne’ebé los, usa ema ne’ebé professional, kria kondisaun ne’ebé favoravel, komunikasaun ne’ebé diak atu kombatente informadu no hetan asesu ba nia direitu nee.

Pontus Xave:

Asuntu ida n’ee presija hare husi aspetu sosio ekonomi e moral; Konsetu tolu (rekuperasaun, rekuñesementu, reparasaun) ne’e sai base ba deputadu hodi fó onra ba

funu ukun rasik an; Ita mós la fo deit naran maibé fó os valor atu ema bele moris, iha lei mós dehan la’ós fó deit valor

maibé fó mós pensaun atu ema bele moris; Subtitusia ka titular, governu tenki fó assitensia ka moris; Pensaun ba sobrevivensia, faluk no oan kiak moris oinsá? Uluk ami hatene hanesan ne’e karik ami

labele partisipa iha luta; PN mós ko’alia mós kona-ba reforma, tamba ema laasseita; Lei dehan mós katak presiza halo kategoria ba sira, maibé tenki halo dupla partisipasaun bainhira atu

hetan reforma ne’e tenki kriteria minimu. Governu nia responsabilidade; Bainhira iha 2001 lei seidauk iha lista ne’e iha ona, ne’e base de dadus salah tiha ona; Kombatente simu medalia maibé dadus seidauk kompletu, ne’e problema nafatin; Oinsá komisaun organizadora bele foti konluzaun immediate hodi ajuda governu bele resolve di’ak

liután.

Page 17: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

17

Legislador nia Intensaun Lolos?

1. Veracidade de dados dos cln titulares (cln titular nia dados tenki los) 2. Pencao de subsistencia ba titular ne’ebé sei moris; 3. Pensaun sobrevivencia ba faluk eh oan-kiak; 4. Pencao Reforma estado nia ba combatente nudar Ex-funcionario; 5. Atribuicao de suvencoes ba kombatente ne’ebé merese duni atu simu; 6. Sistema usa hodi halo pagamentu tenki adequadu/lolos; 7. Kombatente ida-idak sei hetan direito nee tuir deit knar ne’ebé halo ona ba estado.

Naksalak ruma hosi prosesu resisto no verifika dados?

1. Lei seidauk moris maibe resisto hahu ona iha 2001, tanba nee mak wainhira lei moris tiha iha 2006, iha dados balu mak lei reprova;

2. Iha hatama dados original ba base de dados elektronik mosu manipulasaun ruma tanba ema balu laprofesional iha area nee;

3. Tempo no espasu lasuficiente ba combatente sira atu hadiak dadus ne’ebé salah tanba informasaun too atraza ba sira;

4. Se iha kontestasaun eh reklamasaun ruma, combatente titular seidauk hatene, Komisario sira foti ona desizaun, maibe lahalo rekursu ba Tribunal;

5. Kombatente kondekoradu tiha maibe dadus seidauk kompleto.

Prioridade Tuir Lei Haruka?

1. Veteranu nebe vulnerave liu, deficientes fisik eh mental, laiha rendimento permanente razuavel, idade los ona, etc…

2. Faluk eh oan kiak sira nebe dependente ba pensaun hosi titular; 3. Kombatente nebe produtivo maibe laiha rendimento permanente sustentavel; 4. Tratamentu sei halo ba tuir faze ba faze, tuir estadu nia kbiit, tuir nesesidade Kombatente nian.

SESAUN PERGUNTA NO HATAN RESPOSTA

SESAUN PERGUNTA:

1. Sr. Aitahan Matak – Presidente CPD-RDTL Frente Armada seidauk tau naran, atu

hadi’a veteranus barak hanesan ne’e, hahú, hatutan, hakotu, labele hakotu deit 24 anos?

Tamba saida mak primeiru grau sala tiha ona. Hatene halo funu hatene organiza? Veteranus tau naran estraga ba tolu? Haneasn Estraga veteranus, Estraga

Page 18: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

18

istoria. Naok estadu ka governu bainhira latama iha estatutu – korupsaun.

2. Sra. Rita Sarmentu – Veterana no Reprezentante Feto husi Suco Motael, Dili

Iha dadus husi 70.000 pessoas, mate rihun 300.000 dadus ne’e foti ona ka seidauk? Veteranus ne’ebé hela iha rai estranjeru ne’e oinsá ho fee banku transferensia osan ho sira-

nia pagamentu? Ne’e mos fo impaktu ba orsamentu governu-nian. Oinsá lejislador, bele hare’e di’ak asuntu ida ne’e?

3. Sr. Cornelhiu de A. Lopes – Xefe Suku Motael

Hadi’a sistema pagamentu tuir grão 4 – 7; Ema sira mate 7-8 Dezembru 1975 ne’e mate hanesan martir ka lae? Sebele hadi’a sistema pagamentu iha banku.

4. Sra. Domingas Pereira – Reprezentante Feto husi Suku Fatuhada, Dili

Laiha transparensia iha Komisaun Omenajem no prosesu verifikasaun dadus; Ita nia oan no maun sira nia luta iha funu, no hetan kapturasaun no bapa lori la’o lakon, oinsá

konsidera mate ne’e hanesan veteranus ka oinsá? Agora ami nia maluk husu direitu ba hetan veteranus ka lae? Tamba ema barak husu Konsellhu

Suku kona-ba asuntu ne’e.

5. Sra. Olandina Guterres – Reprezentante Feto Suku Bairo Pite Veteranus ne’ebé agora simu osan, (familia simu ona ho dedikasaun 8 – 14); Bele fó klarifika oinsá mak kriteria ba ema ne’ebé bele tama partisipasaun tinan 15 – 19 ne’e to’o

tinan hirak mak nia tama ba grão ne’ebé? Oinsá hare’e di’ak liu ba grão de pagamentu veteran?

6. Martinho da Costa “Niki Soke” – Veteranu

Fó sujestaun, atu hadi’ak prosesu tomak relasaun ho pagamentu veteranu; Nia simu ona osan, maibe sujere ba Veteranu seluk atu fó prioridade ba oan ba eskola, osan

pensaun la’ós atu ba halo estraga de’it;

7. Sixto – Yayasan HAK Husi 2008, Yayasan HAK mós hanoin ba asuntu veteranus; Natureza ka valoriza veteranus ne’e oinsá? Ho osan ka ho natureza seluk? Maun sira ne’ebé hetan diretu privileza ne’e mós hakarak osan? Lei pensaun vitalisa mós estraga osan tamba montante ne’e boot mós; Dialetika di’ak direita ho Sec. Estadu ho Sr. Roque.

Rekomendasaun:

Presiza harii di’ak Asosiasaun Veteranus; Forma lalais Konsellu Veteranus hodi bele ajuda malu ba halo koresaun.

Page 19: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

19

RESPOSTAS HUSI ORADORES:

Resposta husi Orador sira inklui pontus hanesan tuir mai:

Excia Sr. Júlio Sarmento da Costa “Meta Malik”, Sekretáriu Estadu Antigo Kombatente ba Libertasaun Nasionál

Problemas iha ita nia oin, ne’e ita nia luta. Ema ne’ebé mate iha funu ne’e ita konsidera ne’e veteranus ka martir. Laiha diskriminasaun bainhira hetan kapturasaun ka tortura. Oinsá bele levanta proposta de lei, no hadi’a lei 2009 ba pensaun veteranus 3 anus de luta iha

ailaran? Grau ba pensaun veteranus ne’e tenki baseiadu ba evidensia da luta. Interpreta lidun balun tenki atensaun atu tau lutu preokupasaun.

Sr. Juiliao Jose Ximenes, Chefe Departamentu Autditorio iha Ministériu das Finansas

Ema ne’ebé hela iha estranjeru sei aloka tuir konta banku ne’e’ebe refere. Papel governu nian tenki liuhusi sitema bankaria, governu nia hanoin atu banku bele loke tan nia

atividade iha fatin-fatin liuliu iha Dili laran, atu nune’e bele fasil ba asesu pagamentu. Seguransa mós importante ba prosesu banku nian, hodi asegura sistema de pagamentu. Dezafiu iha prosesu pagamentu maka iha Ministeriu Solidaridade Sosial hato’o pedidu

pagamentu ba Ministeriu Finansas tarde, entaun iha impaktu ba prosesu transfere osan ba banku sentral ne’ebé iha planu atu halo iha dia 10 fulan-fulan, maibe atraza tan tempu; no banku tan bele atraza tan tempu atu haruka osan ba konta banku benefisiariu sira nian.

Sr. Joaquim dos Santos, MP Bankada Opozisaun FRETILIN

Kazu balun bele desidi, to’o agora seidauk iha kazu ida tama tribunal. Orgaun kompetnte ne’ebé elabora dadus mak presiza hadi’a, ema balun hatene ne’e lalos maibé labrani protesta. Lei fó poder atu lori ba tribunal. Komisarius aprova bazeia ba deklarasun testamunhas – ne’e deklarasun falsu.

Se mak halo falsu dadus ne’e kondenadu por lei, ita mak tenki hatene ita nia direitu. Lei hatudu dalan ba solusaun.

Ema balun husik tiha nia kareira professional no lafila, ne’e honra ba libertasaun. Lei ita halo la’ós fó kontente maibé fó justisa ba ema hein nia mate. Estadu iha patrimonio oi-oin. Premios kombatentes - pensaun vitalisia ba premiro mandatu ba restaura independensia. Governu ida ne’e lakleur tan atu establese Assosiasaun Veteranus hodi harii Konsellu de

Veteranus. Rekoñese katak sosializasaun fraku, no lei defini no apresenta prosesu.

Page 20: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

20

Lei fó kbit ba konsiderasaun asuntu veteranus.

Sr. Dr. Roque Rodrigues (Assessoria Prezidente Repúblika)

Atu hatan ba preokupasaun Yayasan HAK – oin sa natureza atu fo rekonesementu ba Veteranu sira?

Sr. Roque dehan katak iha meius oi-oin atu fo rekonesementu ba Veteranu sira, inklui:

Diploma de honra; Sertifikasaun ; Kartaun de prioridades veteranus; Medalia de kondekorasaun.

Honra la folin ho osan, naran moris no di’ak kredibilidade Veteranu la sura ho folin. Estadu fó homenjen ba kombatentes Veteranus Nasionál maibé sidadaun bele fó omenajen ba feto sira.

Maibé husu ba joven sira hodi entervista ba katuas sira kona-ba istoria luta nian. Kbit ba peskiza kona-ba oinsá bele tau ona iha material kurikulm.

Bainhira funu ne’e naruk tebes, iha grupu ida iha sosiedade la akompnha estadu nian, no la hetan tempu ba eskola, ne’e hetan ona difikuldade, tamba ne’ebé tenki haketak dokumentus bele tulun kombatente feto ka mane hodi re-integra iha sosiedade. Kombatenete ferik ho katuas ona laiha kbit hodi kompete iha sosiedade. Karik lei ne’e iha problema ne’e los, maibé tenki iha mudansa no hadi’a.

Husu kompanhero la’ós kritika, mina rai sei hotu, karik mina rai lahotu no ema sei la uza mina rai no mina rai sei lafolin ona, ita sei halo saida los, la’ós fó folin ba veteranus.Tenki halo ekilivre ida ba veteranus no komprimisu ba jerasaun iha futuru.

KONKLUZAUN

Liuhusi Semináriu Nasionál ne’e, mosu konkluzaun no rekomendasaun xave hanesan oin mai:

1) Governo liuhusi SEACLN iha planu atu prepara proposta de Lei ba establesementu “Komisaun Konsellu Konsultativu” ba Veteranus no Antigus Kombantentes ba Libertasaun Nasionál;

2) Hadi’a sistema pagamentu pensaun ba Veteranu sira liuhusi banku movel, kria sub-edifisiu banku iha distritu no subdistritu;

3) SEACLN iha planu atu hato’o proposta ba renovasaun Dekreitu Lei Nu.: 9/2009 kona-ba Veteranus no Kombatentes Libertasaun Naional;

4) Hare’e didi’ak ba orsamentu estadu no fó prioridades ba rekoñesementu grupu oi-oin ne’ebé involve iha prosesu Luta ba Libertasaun Nasionál no liuhusi dalan seluk ne’ebé la ho osan;

5) Estadu no Governo presiza dignifika Antigus Kombatentes da Libertasaun Nasionál la’ós ho osan deit, maibé estadu bele sertifika tan heroi de honra nomós liuhusi meus memorializasaun seluk;

6) Komisaun Omenajen presiza halo sosializasaun maka’as liután kona-ba Dekreitu de Lei Nu. 9/2009, 29 Jullu kona-ba Veteranus no Kombatentes da Libertasaun Naional to’o iha nivel baze;

7) Governu sei loke rejistrasaun ba Veterenus no Martires sira ne’ebé seidauk halo rejistu;

Page 21: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

21

8) Governo no Estadu mós husu atu Veteranus no sosiedade Timor-Leste atu fó kontribuisaun ba hadi’a base de dadus se karik iha iregularidades ruma;

9) Dezenvolve fundasaun Veteranus Antigo Kombatentes da Libertasaun Nasionál;

10) Kria atividade produktivu ba veteranus sira nia dezenvolvimentu;

Kria planu estrajiku ba aprosimasaun ba Veteranus ho vizaun longu prazu;,

Kria koperativa ba veteranus sira, exemplu sosa produsaun lokal no fa’an iha rai laran;

Halo investimentu iha area turismu ne’ebé fo benefisiu ba ambiente no komunidade sira.

Atu hare’e Rekomendasoens husi NGO Belun ne’ebé detalhadu liu, bele hare’e Aneksu 2: Relatorio NGO Belun: “Impaktu Sosiál Husi Prosesu Administrasaun Pensaun ba Veteranu Sira”

ENSERAMENTU

Sekretáriu Estadu Antigo Kombatente ba Libertasaun Nasionál, Sr. Júlio Sarmento da Costa halo enseramentu bá Semináriu. Nia reforsa katak seminar ne’e ajuda bá kompleta referensia no sai leitura ne’ebé di’ak hodi ema hotu bele konsumu di’ak rezultadu husi relatóriu peskiza Belun-nian. Kontribuisaun ita hotu nian sai hanesan tema de leitura hodi presta ba komunidade iha Timor-Leste, dez de mobilizasaun sei halao iha 2013.

Atu hetan informasaun liu tan bá sumariu rezultadu Seminariu ne’e, favor kontaktu peskizador iha Ofisiu Belun iha Farol, Dili.

Page 22: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

22

ANEKSU SIRA

ANEKSU 1: AJENDA SEMINÁRIU

Aneksu: Agenda Semináriu

05 Marsu 2013

No Programa Oras Tópiku Facilitador

1 Rejistrasaun 08:30-09:00 Rezistu ba naran partisipantes no fó fatin

Sra. Eugenia Alves, Sr. Jommy Amaral

2 Lian Menon husi Luis da Costa Ximenes, Diretór Belun,

09:00 - 09:10 Benvindu no lia loke Sra. Marilia Oliveira da Costa (Protokolu)

Diskursu no Loke ofsialmente ba Semináriu Nasionál husi Sua Ex. Cia Ministra da Solidaridade

09:10 - 09:15 Diskursu no Loke ofcialmente semináriu Nasionál

Sra. Marilia Oliveira da Costa (Protokolu)

3 Aprezentasaun rezultadu Peskiza husi Sr. Constantino Escollano Brandão, Peskizador Belun

09:15 - 09:30 Sumariu Relatóriu“IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU SIRA”

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

4 Excia Sr. José Maria Vasconcelho -Taur Matan Ruak (Prezidente da Repúblika Demokrárika Timor-Leste), ofisialmente loke Semináriu no kontinua hato’o deskursu

09:30 - 09:50 Oficial loke Semináriu no hato’o deskursu

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

5 Aprezentasaun Excia Sr. DR. Roque Rodrigues (Assessoria Prezidente Repúblika)

09:50 - 10:10 “Perspektiva no Polítika Estadu ba Valoriza povu nian kontribuisaun luta liuhusi Frente 3 (Armada, Klandestina no Diplomátiku)”.

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

6 Aprezentasaun Excia Sra. Isabel Amaral Guterres (Ministra da Solidariedade Sosiál)

10:10 – 10:30 “Polítika ba Asisténsia sosiál ba Veteranu no idozu iha Governu

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

7 Aprezentasaun Excia Sra. Emilia Pires (Ministra da Finansas)

10:30 – 10:50 “Prosesu pagamentu ba Veteranu”

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

Page 23: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

23

8 Aprezentasaun husi Excia Sr. Júlio Sarmento da Costa (Sekretáriu Estadu Antigo Kombatente ba Libertasaun Nasionál)

10:50 – 11:10 “Planu Estratéjiku Governu ba polítika no prosesu valorizasaun ba luta-na’in Veteranu”

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

9 Snack Dadersan 11:10 – 11:30 Protokolu no Komisaun Organizadora

10 Joaquim Dos Santos, Membru Parlamentu Nasionál Bancada FRETILIN

11:30 – 11:50 Prespektiva Partidu Posisaun kona ba sistema Pagamentu pensaun ba Veteranus

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

11 Pergunta no Responde 11:50 - 13:00 Pergunta livre refere ba orador/a na’in 5

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

12 Konkluzaun no Enseramentu 13:00 – 13:10 Hato’o sumariu kona-ba rezultadu semináriu no Taka

Sr. Lourenco Adelaide (Moderador)

13 Lunch 13:10 – 14:00 Protokolu no Komisaun Organizadora

ANEKSU 2: METODULOJIA ATRES

Iha monitorizasaun tinan premeiru (2009) iha sistema AtReS nian, Belun hahú rekruta monitor lokál sira – nain rua (feto ida no mane ida) ba subdistritu alvu ida-idak. Iha 2010, sistema ne’e extende ba subdistritu tolu ho totál subdistritu 39 ne’ebé kobre hosi monitor nain 78. Tinan tuir mai sistema ne’e hatama tan subdistritu adisionál tolu hodi nune’e garante kobertura iha kapitál distritu Dili nian, nune’e extensaun programa kobre ona subdistritu 42 ho monitor 84. Monitor AtReS nian servisu nu’udar voluntariu no sira mak membru ne’ebé hela dúni iha komunidade, no sira barak mak antes ne’e kaer pozisaun iha sosiedade sivíl. Monitor sira simu kontinuasaun treinamentu analiza konflitu no transformasaun konflitu no hetan suporta direitamente hosi Belun nia Koordenador ih distritu sanulu resin tolu. Belun nia staff ne’ebé sai hosi servisu ho Belun afeita kompletamentu ba dadus AtReS nian, no mós, maski Belun konstantamente servisu hodi garante koordenasaun pozitivu ho stakeholder oin-oin iha nivel lokál, monitor sira depende maka’as ba polísia no ofisiais lokál hodi halo validasaun ba sira nia relatóriu.

Belun servisu hamutuk, liuhosi ninia jestor no rede rejionál, ho parseiru lokál hodi investiga no reforsa, bainhira nesesariu, relasaun ho autoridade lokál sira. Staff AtReS nian kontinua suporta monitor sira atu estabelese ligasaun ho ofisiais no rekursu sosiedade sivíl oin-oin hodi garante espektru ne’ebé luan hosi dadus ne’ebé halibur.

Monitorizasaun largamente hala’o tiha ona liuhosi observasaun, la’ós modelu investigasaun no uza kontaktu rede lokál no komprensaun ba dinamismu komunidade nian hodi informa sira nia resposta sira. Relatóriu hala’o iha formatu rua: ida kaptura insidente violénsia (extende hosi ameasas no intimidasaun to’o ba destruisaun propriedade no estraga fíziku); no, examinasaun seluk ba ba fatór sira sosiál, ekonómiku, polítika no external nian hodi liga ho tensaun iha komunidade. Atividades dame no dezenvolvimentu mós kobre iha relatóriu monitor sira nian. Ho ninia natureza observasaun no objetivu boot hosi monitorizasaun ne’e, sistema AtReS fasilita dalan referal

Page 24: IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU …belun.tl/wp-content/uploads/2013/03/Rezultadu-Seminar-Veteranus.pdfkonflitu hodi hametin Estado no komunidade nia ... solusaun ekonomiku, politiku ita

24

apropriadu hodi rezolve problema relasiona ho violénsia bazeia ba jéneru duké fó resposta dereita ba insidente individuais nian.

Sistema monitorizasaun ne’e dezenvolve liuhosi estudu komprensivu ba mekanismus alerta sedu iha rai seluk, no buka atu limiti resposta ho subjetividade, halibur informasaun kona-ba insidente violénsia no mudansa visivel iha komunidade sira ne’ebé bele halo analiza komparasaun tuir rejiaun, temátiku, no períodu hosi tempu nian. Bainhira relata insidente ida, husu ba monitor sira atu halo selesaun hodi hatene aútor sira posivel, respondents, metodu no impaktu (ho sasukat sira seluk) hodi halo deskrisaun ba insididente ida.

ANEKSU 3: RELATORIU NGO BELUN: “ IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU SIRA” HO REKOMENDASAUN

ANEKSU 4: APREZENTASAUN REZULTADU PESKIZA “IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU SIRA”; SR. CONSTANTINO DA C. C. X. ESCOLLANO BRANDAO, NGO BELUN

ANEKSU 5: APREZENTASAUN “IMPAKTU NASIONÁL HUSI BENEFÍSIU BA ANTIGU KOMBATENTE SIRA”; SR. JUVINAL DIAS, NGO LA’O HAMUTUK

ANEKSU 6: APRESENTASAUN “SIKLUS PAGAMENTO BA VETERANUS”; SR. JUILIAO JOSE XIMENES, CHEFE DEPARTAMENTU AUTDITORIO IHA MINISTÉRIU DAS FINANSAS

ANEKSU 7: APRESENTASAUN “PENSAUN BA COMBATENTES LIBERTASAUN NASIONÁL”; SR. JOAQUIM DOS SANTOS, MP BANKADA OPOZISAUN FRETILIN