Foti Liman Hodi Desidi Dezenvolve - undp.org · SKDN lidera husi Primeiru Ministru, ka ninia...
-
Upload
truongxuyen -
Category
Documents
-
view
224 -
download
0
Transcript of Foti Liman Hodi Desidi Dezenvolve - undp.org · SKDN lidera husi Primeiru Ministru, ka ninia...
Ministério da
Administração Estatal
Rua Jacinto Cândido
Dili, Timor-Leste
Phone: 3317202
E-mail: [email protected]
Suporta hosi: Programa Apoiu Governasaun Lokál
Ministériu Administrasaun Estatal
(MAE)
Planeamentu Dezenvolvimentu
Integradu Distritál (PDID)
Foti Liman
Hodi Desidi
&
Dezenvolve
Tanbasá mak kria PDID ? Atu harmoniza implementasaun programa dezenvolvimentu iha distritus, governu es-
tabelese PDID.
Antes PDID, estabelese uluk Programa Dezenvolvimentu Lokál (PDL) ne’ebé mak nia
objetivu atu koko aranjus institusionál governu lokál nian, planeamentu no
implementasaun lokál, jestaun orsamentu no aprovizionamentu no estabelese ligasaun
entre lideransa komunitáriu no governu. Hafoin estabelese tan Programa Dezenvolvi-
mentu Desentralizadu (PDD) ne’ebé nia implementasaun deskonsentra mós ba
administrasaun Distritu. Iha tempu hanesan Ministériu Administrasaun Estatal (MAE)
hahú fasilita Suku hodi identifika prioridade komunidade nian liu husi Planu Dezenvolvi-
mentu Suku (PDS) ho objetivu atu liga ho PDL no mós kontribui ba Planu Estratéjiku
Dezenvolvimentu (PED) husi Governu.
Bazeia ba esperiénsia ne’ebé temi iha leten no atu prepara di’ak liu distritu sira molok
transforma ba munisipiu, no atu reforsa mós governu nia polítika ne’ebé defini iha Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED), governu estabelese PDID ho objetivu hodi garante
orsamentu estadu investe duni iha área ne’ebé Distritu no Sub-Distritu defini nu’udar
prioridades.
Saida mak PDID ? Dekretu-Lei No.4/2012, PDID defini no regula regra aplikavel sira kona-ba kompetén-
sia, planeamentu, imple-
mentasaun no finansi-
amentu ba ezekusaun
projetu Estadu nian iha
nivel distritu no sub-
distritu.
Dekretu lei ne’e mós
estabelese prosesu elab-
orasaun Planu Inves-
timentu Distritál (PID)
ne’ebé harii husi harmo-
nizasaun Planu Dezenvol-
vimentu Suku (PDS), Programa Dezenvolvimentu Lokál (PDL) no Programa Dezenvol-
vimentu Desentralizadu (PDD) iha nivel distritu no sub-distritu.
Hanesan mós regras ne’ebé defini prosesu planeamentu, aprovasaun, implementasaun
no fiskalizasaun ne’ebé aplikavel ba programa ne’ebé hato’o iha PDD I no II, ho
koordenasaun konjuntu ho Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) ba implementa-
saun projetus.
Sosializasaun Dekretu Lei PDID iha Distritu Aileu
Finansiamentu mai hosi ne’ebé ? Despeza kona-ba atribuisaun PDID maka prevé kada tinan iha OJE ne’ebé engloba
dotasaun hanesan PDD I & II, no mós programa dezenvolvimentu komunitáriu.
Prosesu Alokasaun konsidera:
Distribuisaun igualitária;
Densidade (númeru) populasaun distritu;
Prensimentu kondisaun mínimu;
Avaliasaun dezempeñu tinan kotuk nian.
PDID mós bele finansia husi komunidade no husi parseiru dezenvolvimentu.
Orsamentu jere oinsá ? Jestaun Finanseiru administra tuir lei no. 13/2009 no regulamentu seluk ne’ebé vigora.
Sé mak responsabiliza ba hala’o audit ? Gabinete Inspesaun no Auditoria Interna Ministériu Responsavel Administrasaun
Lokál responsabiliza ba auditoria no inspesaun kona-ba ezekusaun PDID;
Governu maka responsabiliza ba auditoria eksterna;
Relatóriu KDD nian sujeitu mós ba fiskalizasaun instituisaun públika sira seluk ne’ebé
ho kompeténsia konfere tuir lei.
Grupu Traballu Tékniku Ministeriál MAE hala’o enkontru kada semana rua hodi ko’alia kona-ba
progresu implementasaun PDID
Oinsá elabora PID ?
Prinsípiu Elaborasaun PID
PID elabora tinan-tinan bazeia ba harmonizasaun Planu Dezenvolvimentu Suku (PDS) no
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál.
Elaborasaun PID sei halo fazeadamente tuir pasu hirak tuir mai:
Identifikasaun nesesidade investimentu dezenvolvimentu iha nivel Suku;
Prioritizasaun nesesidade
investimentu nivel suku no
delegasaun territoriál nivel sub-
distritu;
Prioritizasaun no aprovasaun
nesesidades investimentu nivel
KDSD no delegasaun territoriál nivel
Distritu;
Ta’es, verifikasaun no avaliasaun iha
nivel distritu;
Prioritizasaun proposta no
preparasaun ezbosu planu
investimentu distritál husi KDD;
Aprezentasaun no diskusaun ezbosu
planu inventimentu distritál ne’ebé
KDD prepara iha SKDD no SKDN;
Finalizasaun no aprovasaun planu investimentu distritál ne’ebé KDD prepara;
Submisaun planu invetimentu distritál ba Ministériu Responsavel Administrasaun
Lokál;
Reajustamentu planu investimentu distritál ho Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne’ebé
Parlamentu Nasionál aprova.
Oinsá implementa PID ? Implementasaun PID sei halo fazeadamente
tuir pasu hirak tuir mai:
Prosesu aprovizionamentu;
Implementasaun Projetu;
Supervizaun Téknika;
Operasaun no Manutensaun;
Relatóriu;
Komunidade Sub-distritu Tilomar, Distritu Covalima anali-
za situasaun no analiza rekursu hodi sai hanesan priori-
tizasaun dezenvolvimentu ba Suku
Ekipa tékniku MAE verifika Projetu
Konstrusaun Sintina Públiku iha Sede
Suku Letefoho, Same, Manufahi
Sé de’it mak hala’o PDID ? Planeamentu no Implementasaun PDID hala’o liuhusi prosesu konsultasaun no super-
vizaun husi entidades reprezentante nivel suku, sub-distritu no distritu mak hanesan
tuir mai ne’e:
1. Komisaun Dezenvolvimentu Distritu (KDD);
2. Komisaun Dezenvolvimentu Sub-Distritu (KDSD);
3. Delegasaun Territoriál (DT);
4. Konsellu Suku (KS).
Sinkronizasaun PDID iha nivel distritál no nasionál hala’o liuhosi konsulta no
koordenasaun entre entidades relevantes, durante:
1. Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Distritál (SKDD);
2. Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Nasionál (SKDN).
Saida mak KDD ? KDD (Komisaun Dezenvolvimentu Distritu) maka órgaun deliberativu ne’ebé harii iha
nivel distritu hodi formula, aprova no implementa PID.
Sé mak tur iha KDD ?
Administradór Distritu, nu’udar
Koordenadór;
Sekretariu Distritál, nu’udar Vise-
Koordenadór;
Diretór Delegasaun Territoriál liña
ministériu sira, nu’udar membru;
Administradór sub-distritu sira, nu’udar
membru;
Reprezentante na’in 3 (tolu) husi
Konsellu Suku ne’ebé eleitu hosi KDSD
ida-idak. Entre reprezentante kada
Konsellu Suku, mínimu na’in ida tenke
feto.
Saida mak objetivu husi PDID ? Dekretu Lei PDID nia objetivu mak atu defini no regula kona-ba:
Prosesu planeamentu, implementasaun no fiskalizasaun programa setór iha nivel
Distritu no Sub-distritu;
Kompozisaun no kompetensia órgaun responsavel atu planeia, deside, implementa
no fiskaliza projetu PDID;
Regra konsulta obrigatoria ho órgaun ne’ebé implementa PDID.
Estrutura KDD:
Saida mak KDD halo ?
Planeia no deside projetu no orsamentu PID;
Reajusta PID tuir OJE (Orsamentu Jerál Estadu) ne’ebé aprova husi Parlamentu
Nasionál ;
Superviziona implementasaun PID;
Koordena ho Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) hodi superviziona no
kordena
implementasaun
projetu PDD II;
Mantein no asegura
informasaun ba
komunidade kona-ba
progresu
implementasaun PID;
Aprova relatóriu
progresu atividade
impelementasaun no
relatóriu finanseiru;
Ofisialmente entrega
sasán no propriedade
ne’ebé kompleta ona
ba komunidade ka grupu utilizadores;
Aprova kalendáriu planeamentu no implementasaun, no hala’o funsaun seluk ne’ebé
defini liu husi Diploma husi Ministériu responsavel ba Administrasaun Lokál.
Atu deside kona-ba aprovasaun projetu PDID nian, KDD mós análiza rezultadu
nesesidade Distritu nian ne’ebé indika iha rezultadu Sensus husi tempu ba tempu.
Membru KDD Distritu Distitu Dili vota ba sira nia prioridade dezenvolvimentu
Saida mak SKDD ? SKDD (Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Distritál) maka sorumutu ida
ne’ebé konvoka no lidera husi Koordenadór KDD no envolve parte relevante hotu
-hotu iha Distritu;
SKDD realiza hodi diskute no sinkroniza ezbosu PID ho objetivu evita duplikasaun
ho planu dezenvolvimentu sira seluk.
Diretór Jerál ka sira nia reprezentante liña ministériu sei partisipa iha SKDD hodi
aprezenta polítika husi ministériu relevante;
Rezultadu husi SKDD maka lista proposta investimentu ne’ebé inkorpora iha PID.
Saida mak SKDN ? SKDN (Sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Nasionál) maka sorumutu ida
ne’ebé hala’o iha nivel nasionál no envolve reprezentante distritu hotu-hotu,
reprezentante husi Ministériu relevante iha nivel Distritu no Nasionál, sosiedade
sivil no parseiru dezenvolvimentu sira;
SKDN iha objetivu atu diskute no sinkroniza proposta PID ho Planu
Dezenvolvimentu Nasionál ho objetivu evita duplikasaun;
SKDN lidera husi Primeiru Ministru, ka ninia reprezentante, no fasilita husi
Ministériu Responsavel ba Administrasaun Lokál no Ministériu Finansas;
Ministru sira husi ministériu relevante sei partisipa iha SKDN ho objetivu
harmoniza PID ho Planu Dezenvolvimentu Nasionál.
Rezultadu husi SKDN nian maka konfirmasaun ba lista proposta investimentu PID;
PID ne’ebé aprova ona submete ba Governu Sentrál liu husi Ministériu
Responsavel ba Administrasaun Lokál.
Enkontru SKDD iha Distritu Aileu
Oinsá Konsellu Suku iha PDID ? Kosellu Suku maka órgaun ida ne’ebé harii iha nivel Suku ho kompozisaun, knaar no
responsabilidade ne’ebé defini iha Lei No. 3/2009 kona-ba Lideransa Komunitáriu ho
sira nia Eleisaun, ho kompeténsia hanesan tuir mai:
Responsabiliza ba Konsultasaun Prioridade suku;
Fó apoiu supervizaun ba implementasaun PDID;
Hato’o informasaun ba komunidade lokál no ba KDD;
Responsabiliza atu hili sira nia reprezentante ne’ebé sei ba tu’ur iha KDSD.
Saida mak Xefe Suku bele halo ?
Konvoka no lidera enkontru iha nivel suku hodi halo planu dezenvolvimentu suku;
Asegura membru Konsellu Suku partisipa ativu iha enkontru Konsellu Suku;
Asegura prosesu konsultasaun ho komunidade lokal kona-ba prioridade suku;
Prioritiza no aprova prioridade Suku bazeia ba nesesidade komunidade;
Submete prioridade Suku ba KDSD;
Apoia supervizaun ba implementasaun projetu iha Suku.
EVAS halo saida ?
EVAS responsabiliza ba funsaun hirak tuir mai:
Vizita fatin projetu hodi verifika no avalia proposta projetus PID;
Esplika razaun eliminasaun proposta projetu ruma,
wainhira proponente husu;
Prepara no aprezenta relatóriu verifikasaun no
avaliasaun ba KDD;
Prepara dezeñu no kustu estimasaun proposta
projetu ba finansiamentu PDID;
Monitoriza no superviziona implementasaun projetu
PID;
Prepara relatóriu supervizaun téknika.
Atu hala’o funsaun hirak ne’e, EVAS tenke kordena ho
Xefe Suku no hala’o hamutuk ho Departamentu
Planeamentu no Dezenvolvimentu.
Sé de’it mak tur iha EVAS ?
Kompozisaun EVAS nomeia husi Diretór Delegasaun Territoriál no inklui tékniku sira
seluk hanesan tuir mai ne’e:
Tékniku delegasaun territoriál, tuir setór;
Ofisiál Dezenvolvimentu Komunitáriu, konforme fatin projetu;
Konsultór Tékniku KDD nian;
Tékniku sira seluk husi reprezentante administrasaun estadu ne’ebé iha kompeténsia
atu implementa PDID iha distritu.
Staff tékniku distritu Ainaro halo hela
dezeñu ba Projetu PDD
Saida mak KDSD ? KDSD (Komisaun Dezenvolvimentu Sub-Distritu) mak órgaun konsultivu ne’ebé es-
tabelese iha Sub-Distritu ho objetivu atu fó apoiu ba KDD iha formulasaun ba rek-
omendasoens kona-ba prioridade ba dezenvolvimentu lokál.
Sé mak tur iha KDSD ?
Administrador sub-distritu mak xefe ba
Komisaun;
Xefe Delegasoens Territoriais hosi ministé-
rius relevantes iha nivel sub-distritu,
nu’udar membru;
Xefe Suku sira nu’udar membru;
Membru konsellu suku nu’udar membru,
ne’ebé mínimu tenke feto ida.
Saida mak KDSD halo ?
Responsabiliza ba halo konsultasaun prioridade Suku;
Deside proposta prioridade investimentu hodi rekomenda ba KDD;
Fó apoiu ba Sekretariadu KDD iha supervizaun implementasaun PDID iha Suku;
Hato’o ba KDD relatóriu progresu implementasaun PDID;
Hato’o informasaun ba komunidade lokál.
Saida mak Koordenadór KDD halo ?
Konvoka no lidera enkontru KDD nian;
Asegura atividade KDD nian hala’o tuir kalendáriu;
Garante implementasaun ba deliberasaun no desizaun KDD nian;
Relata ba membru KDD progresu implementasaun husi KDD nia desizaun;
Reprezenta KDD iha entidade seluk nia oin;
Koordena atividade dezenvolvimentu no prestasaun servisu iha Distritu;
Responsavel ba jestaun finanseira ne’ebé di’ak ba Orsamentu ne’ebé aloka ba Distritu
husi PDID;
Autoriza pagamentu no asina kontratu entre KDD no entidade sira seluk;
Monitoriza no halo relatóriu dezempeñu pesoál KDD ba órgaun governu iha nível
nasionál.
Sé mak ajuda KDD ?
Sekretariadu KDD maka estrutura administrativu ne’ebé estabelese hodi fasilita servisu
administrativu KDD nian.
Saida mak Delegasaun Territoriál ? Delegasaun Territoriál (DT) maka reprezentante servisu liña ministériu ne’ebé
estabelese iha nivel Distritu no Sub-Distritu;
DT reprezenta husi Diretór Distritál. Diretor Distritál tenke partisipa obrigato-
riomente iha enkontrus.
Saida mak Delegasaun Territoriál halo ?
Submete ba KDSD proposta prioridade investimentu setór nian iha Sub-Distritu no
ba KDD iha nível Distritu;
Prepara dezeñu no
kustu estimasaun téknika
ba investimentu;
Hato’o relatóriu ba
KDD durante
implementasaun PID iha
setór ida-idak;
Garante kustu ba
Operasaun no
Manutensaun aloka iha
sira nia orsamentu.
Saida mak Xefe KDSD halo ?
Reprezenta KDSD iha entidade seluk nia oin;
Konvoka no lidera enkontru
KDSD;
Asegura implementasaun
atividade KDD nian tuir
kalendáriu ne’ebé defini no
aprova ona;
Asegura konsultasaun iha
nivel Suku;
Mantein no asegura
informasaun kona-ba
progresu atividade KDD
nian ba komunidade;
Relata ba KDD progresu
implementasaun PID. Koordenadór KDD Distritu Dili hala’o enkontru KDD ho membru
KDD
Enkontru EVAS iha Distritu Oecusse
ne’ebé hetan partisipasaun mós
hosi Delegasaun Territoriál
Saida mak EVAS ? EVAS (Ekipa Verifikasaun, Avaliasaun no Supervizaun) maka hala’o verifikasaun,
avaliasaun no supervizaun ba projetu husi Planu Investimentu Distritál.
EVAS estabelese tuir setór hirak ne’ebé iha Distritu, xefia husi ninia Diretór no
responde diretamente ba koordenadór KDD.
Wainhira laiha diretór delegasaun territoriál husi setór ne’ebé responsabiliza ba
proposta projetu, Koordenadór KDD tenke nomeia EVAS hodi responsabiliza ba
proposta projetu ne’e.
Sé mak bele estabelese EVAS
Diretór Delegasaun Territoriál estabelese Ekipa Verifikasaun, Avaliasaun no
Supervizaun.
Saida mak Xefe Delegasaun Territoriál halo ?
Konvoka no lidera enkontru iha setór ida-idak;
Partisipa ativu iha enkontru no atividade KDSD no KDD;
Garante koordenasaun di’ak ho ministériu relevante hirak ne’ebé iha Distritu no Sub-
Distritu atu halo planu estratéjia, planu ba alokasaun ne’ebé relasiona ho kapitál
investimentu no asuntu administrasaun nian iha setór ida-idak;
Garante submisaun
dezeñu tékniku no kustus
projetu infraestrutura ba
KDD tuir duni prazu
ne’ebé determina ona;
Hala’o supervizaun tékniku
ba implementasaun
projetu infraestrutura nian
iha setór relevante;
Asegura implementasaun
atividade KDD nian tuir
kalendáriu ne’ebé trasa no
aprova ona;
Mantein no asegura
informasaun kona-ba
progresu atividade PDID
nian iha sira nia setór ba
komunidade;
Hato’o relatóriu ba KDD no sira nia Ministériu rasik kona-ba progresu
implementasaun PID;
Nomeia funsionáriu tékniku ida hodi sai nu’udar koordenadór Ekipa Verifikasaun,
Avaliasaun no Supervizaun tuir nia setór.
Enkontru SKDD iha distritu Baucau ne’ebé partisipa mós hosi
Delegasaun Territoriál