Prevene Abandonu Eskolár RELATÓRIU...

125
RELATÓRIU KONSTATASAUN SIRA Prevene Abandonu Eskolár PROGRAMA PILOTU PREVENSAUN ABANDONO ESKOLÁR

Transcript of Prevene Abandonu Eskolár RELATÓRIU...

RELATÓRIU KONSTATASAUN SIRA Prevene Abandonu Eskolár

PROGRAMA PILOTU PREVENSAUN ABANDONO ESKOLÁR

Los kalae katak Sistema Avizu sedu no Atividade Envolvimentu Estudante nian

Hamenus sira nia Husik Eskola?

Konstatasaun husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Husik Eskola husi

Nasaun Ha'at nian

Hato'o ba:

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional Washington, DC

Hato'o husi:

Asosiadu Kriativu Internasional, Inc. Washington, DC

Setembru 2015

Relatoriu ida nee habele husi Ema Amerikanu sira liu husi Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID). Konteúdu husi relatoriu nee nudar responsabilidade mesak husi Asosiadu Kreativu Internasional no la presiza tenke reflete opiniaun husi USAID ka Governu Estadus Unidus.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina ii

DEC Submission Requirements

a. USAID Award Number No Kontaktu. EDH-I-00-05-00029-00 Orden Knaar nian AID-OAA-TO-10-00010

b. Titulu no Numeru Objetivu USAID ninian Investe iha Ema (IIP)

c. Titulu no numeru Projetu USAID ninian

USAID nia Programa Pilotu ba Prevensaun Husik Eskola (SDPP) ba Rejiaun Asia no Médiu Oriente.

d. Area Programa no Elementu Programa USAID ninian

Edukasaun (area programa 3.2) Edukasaun Baziku (elementu programa 3.2.1)

e. Titulu Deskriptivu Konstatasaun husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Husik Eskola husi Nasaun Ha'at nian

f. Naran autor (sira) Asosiadu Kriativu Peskiza Politiku Internasional no Matematika

g. Naran Kontratu nain

Asosiadu Kriativu Internasional, Inc. 5301 Wisconsin Avenue, NW, Suite 700 Washington, DC 20015 Telephone: 202 966 5804 Fax: 202 363 4771 Contact: [email protected]

h. Patrosina Unidade Operasaun USAID nian no COTR

Asia/TS Eric Bergthold, COTR

i. Loron Publikasaun nian Setembru 2015

j. Lian iha Dokumentu Arabiku, Inglesh, Fransés, Lia-Hindi, Lia-Kambojanu, Portugés, Lia-Rusu, Lia-Español, Lia-Tajike, Tetum, Lia-Urdú

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina iii

Índise

ACRÓNIMU viii

REKOÑESIMENTU ix

REZUMU EZEKUTIVU x

A. Konstatasaun Avaliasaun nian xi

B. Implikasaun sira husi konstatasaun avaliasaun ninian xx 1. Fator sira nebe mak bele relasiona ba konstatasaun impkatu nebe observadu xx 2. Implikasaun konstatasaun sira estudu nian xxi 3. Peskiza iha futuru konstatasaun sira husi SDPP mak sujere xxiii

I. Introdusaun 1

II. Vizaun Jeral ba Intervensaun 3

A. Husik Eskola ba iha Nasaun SDPP sira 3

B. Intervensaun sira 8 1. Selesaun Intervensaun SDPP 8 2. Sistema Avizu Sedu 12 3. Intervensaun sira ba Envolvimentu 13

C. Implementasaun Programa nian 15

D. Fiar-metin Implementasaun 18

III. Dezeñu Avaliasaun Impaktu 22

A. SDPP nia Teoria Mudansa 22

B. Pergunta sira ba Peskiza 23

C. Dezeñu 23

IV. Amostrajen no Kolesaun Dadus 29

V. Karaterístika sira husi amostra 30

VI. SDPP nia impaktu sira 32

A. Impaktu sira sobre rezultadu ba edukadór 32

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina iv

1. Impaktu kona-bá edukadór hahú prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár 33 2. Rezultadu adisionál sira ba edukadór 38 3. Rezultadu adisionál sira ba administradór eskola nian 41

B. Impaktu sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola 45 1. Impaktu sobre sasukat prinsipál husi estudante nia hahalok sira hasoru eskola 45 2. Impaktu sira kona-bá sasukat adisionál sira husi estudante nia hahalok hasoru eskola 57

C. Impaktu sira kona-bá estudante nia envolvimentu iha eskola 61 1. Impaktu sira kona-bá estudante nia prezensa lor-loron iha eskola 61 2. Impaktu sobre sasukat adisionál sira ba estudante nia envolvimentu iha eskola 68

D. Impaktu sira sobre abandonu eskolár 74 1. Impaktu sira sobre sasukat prinsipál husi abandonu eskolár 74 2. Impaktu sobre sasukat adisionál sira husi abandonu eskolár 81

VII. Implikasaun sira husi Konstatasaun Avaliasaun 87

A. Sumáriu Konstatasaun sira 87

B. Fatór kontekstuál sira ne’ebé posivel relasiona ho rezultadu impaktu hirak ne’ebé observadu 92

C. Implikasaun husi rezultadu estudu sira 93

D. Peskiza iha futuru konstatasaun sira husi SDPP mak sujere 96

Referénsia 97

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina v

TABELA

Tabela ES.1. Impaktu programa SDPP ba sasukat prinsipál husi programa nia efetividade ..... xviii

Table ES.2. Impaktu pograma SDPP ba sasukat rezultadu adisionál .......................................... xix

Tabela II.A.1. Área Alvu, Tinan Eskolár sira, Eskola sira no Estudante sira tuir Nasaun ............ 5

Tabela II.1. Karaterístika sira husi intervensaun ba envolvimentu iha Kamboja, Tajikistaun, India, no Timor-Leste ........................................................................................................... 14

Tabela III.1. Sasukat prinsipál no sekundária/adisionál sira husi efetividade programa SDPP ... 27

Tabela III.2. Análize subgrupu prinsipál no adisionál .................................................................. 28

Table IV.1. Medida amostra ......................................................................................................... 29

Tabela IV.2. Dimensaun análize amostra ..................................................................................... 30

Tabela V.1. Média eskola, edukadór, no estudante sira nia karaterístika liña-baze sira, tuir nasaun (signifika exseptu pelu-kontrariu indikadu). ......................................................................... 31

Tabela VI.A.1. Programa SDPP nia impaktu kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, tuir sub-grupu .......................................................................................... 35

Tabela VI.A.2. Impaktu Programa SDPP ba rezultadu adisionál edukadór ................................. 44

Tabela VI.B.1. Programa SDPP nia impaktu ba sasukat prinsipál husi efektividade ba estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola, tuir sub-grupu ........................................... 56

Tabela VI.B.2. Impaktu programa SDPP ba hahalok adisionál estudante ne’ebé iha rizku hasoru eskola ......................................................................................................................... 61

Tabela VI.C.1. Programa SDPP nia impaktu sira ba prezensa, liu husi sub-grupu ...................... 67

Tabela VI.C.2. Impaktu programa SDPP ba sasukat seluk envolvimentu estudante nian iha eskola . 73

Tabela VI.D.1. Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár, tuir sub-grupu ................... 79

Tabela VI.D.2. Impaktu programa SDPP ba sasukat seluk ne’ebé iha relasaun ho abandonu eskolár83

Tabela VII.1. Impaktu programa SDPP ba sasukat prinsipál husi efektividade programa ........... 88

Table VII.2. Impaktu pograma SDPP ba sasukat rezultadu adisionál .......................................... 88

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina vi

FIGURA SIRA

Figura ES.1: Impaktu Programa SDPP ba mestre nia pratika prevensaun hsusik eskolaFigura ES.2: Impaktu Programa SDPP ba sasukat prinsipál efetividade nian ba atitude

estudante sira nebe iha risku hasoru eskolaFigura ES.3: Impaktu programa SDPP ba prezensa iha eskola lor-loron, nudar jeral no iha sira

nebe iha risku nia let.Figura ES.4: Impaktu programa SDPP ba husik eskola, iha jeral no iha estudante nebe iha risku

sira nia let.Figura II.A.1:Numeru Husik Eskola iha Klase Alvu (2009–2010)Figura II.A.2:Programa SDPP ba rejiaun alvu, tuir nasaunFigura II.B.1:Kauza boot lima/Kauza potensiál atu husik eskolaFigura II.B.2:Absenteízmu bazeia ba Estudante sira ne’ebé Husik Eskola ka Iha RizkuFigura II.B.3:Atendimentu husi Edukadór Estudante sira ne’ebé iha Rizku mak refereFigura II.C.1: Implementasaun Programa SDPP, tuir nasaunFigura II.D.1:EWS: Pursentajen Eskola sira Konsege hetan Limite FOI Pursentu 80 ka Liu tuir

NasaunFigura II.D.2: Pursentajen Media la Tetu husi Eskola sira ne’ebé Konsege Hetan ka Liutiha

Limite Pursentu 80 tuir Komponente EWSFigura II.D.3: Programa Kapasitasaun: Pursentajen Eskola sira ne’ebé Konsege Hetan ka Liutiha

Limite FOI Pursentu 80Figura III.1: SDPP nia modelu konseituálFigura III.2: SDPP nia dezeñu pilotu randomizadu sira ne’ebé kontroladuFigura VI.A.1:Programa SDPP nia impaktu kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun

abandonu eskolárFigura VI.A.2:Programa SDPP nia impaktu sira kona-bá edukadór nia prátika sira ba

prevensaun abandonu eskolár, tuir sub-grupuFigura VI.A.3:Impaktu programa SDPP nian ba edukadór sira nia sensu efikásia-an, tuir nasaunFigura VI.A.4:Impaktu programa SDPP nian ba edukadór sira nia sensu responsabilidade, tuir

nasaunFigura VI.A.5:Impaktu programa SDPP nian ba eskala pratika prevensaun abandonu eskolár

administradór nian, tuir nasaunFigura VI.A.6:Impaktu programa SDPP nian ba administradór nia sensu efikásia-an, tuir nasaunFigura VI.A.7:Impaktu programa SDPP nian ba administrador nia sensu responsabilidade, tuir

nasaunFigura VI.B.1:Impaktu programa SDPP nian ba hahalok emosionál estudante sira hasoru eskolaFigura VI.B.2: Impaktu programa SDPP nian ba hahalok emosionál estudante sira hasoru eskola, tuir

sub-grupuFigura VI.B.3:Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok kognitivu hasoru

eskola.Figura VI.B.4:Impaktu programa SDPP ba hahalok kognitivu estudante sira hasoru eskola, tuir

subgrupuFigura VI.B.5: Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok komportamentál hasoru

eskolaFigura VI.B.6:Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok komportamentál

hasoru eskola, tuir sub-grupu

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina vii

Figura VI.B.7: Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

Figura VI.B.8: Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá apoiu husi inan-aman

Figura VI.B.9: Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá treinu komputadór

Figura VI.C.1: Impaktu pograma SDPP nian ba prezensa lor-loron nian husi estudante ein-jerál no estudante sira ne’ebé iha rizku.

Figura VI.C.2: Impaktu programa SDPP nian ba prezensa lor-loron nian ba estudante ein-jerál, tuir sub-grupu

Figura VI.C.3: Impaktu programa SDPP nian ba dezempeñu iha matematikaFigura VI.C.4: Impaktu programa SDPP nian ba dezempeñu iha linguaFigura VI.C.5: Impaktu Programa SDPP nian ba estudante nia komportamentuFigura VI.D.1: Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár ein-jerál no entre estudante

sira ne’ebé iha rizku.Figura VI.D.2: Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár, tuir sub-grupuFigura VI.D.3: Impaktu programa SDPP nian ba progresaun tinan eskolárFigura VI.D.4: Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár entre tinan eskolár iha

TajikistaunFigura VII.1: Modelu Konseptual SDPP ho impaktu programa nian

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina viii

ACRÓNIMU CARE CARE International EWS Sistema Xamada-Atensaun Dahuluk ICT Teknolojia Informasaun no Komunikasaun KAPE Asaun Kampuchea ba Edukasaun Primaria LAN Rede Área Lokal OECD Organizasaun ba Kooperasaun no Dezenvolvimentu Ekonómiku PTA Asosiasaun Inan-Aman no Edukadór QUEST Aliansa Formasaun Edukasaun ho Abilidade no Kualidade RCT Pilotu Randomizadu ida ne’ebé Kontroladu RTE Direitu husi Labarik sira ba Edukasaun Livre no Obrigatóriu SDPP Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár SMLP Projetu Aprendizajen Motivasaun Estudante sira STS Eskola-ba-Eskola USAID Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina ix

REKOÑESIMENTU Konstatasaun sira ne’e hanesan rezultadu serbisu husi ekipa koletivu Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár (SDPP) iha Estadus Unidus, Kamboja, India, Tajikistaun no Timor-Leste iha etapa peskiza dezeñu, dezenvolvimentu instrumentu no rekolla dadus atu tama hodi analiza no halo relatóriu. Ema sira tuirmai hala’o papel prinsipál iha prosesu ne’e: Karen Tietjen (Creative Associates International) Nancy Murray (Mathematica Policy Research) Quinn Moore (Mathematica Policy Research) Emilie Bagby (Mathematica Policy Research) Ali Protik (Mathematica Policy Research) Mark Strayer (Mathematica Policy Research) Kristine Johnston (Mathematica Policy Research) Kathy Buek (uluk Mathematica Policy Research) Ebo Dawson-Andoh (Mathematica Policy Research) Owen Schochet (Mathematica Policy Research) Ron Palanca (Mathematica Policy Research) Jeremy Page (Mathematica Policy Research) Chea Kosal (Asaun Kampuchea ba Edukasaun Primaria) Carole Williams (Asaun Kampuchea ba Edukasaun Primaria) Lork Ratha (Asaun Kampuchea ba Edukasaun Primaria) Aakash Sethi (IDEAL ho Quest Alliance) Amitav Nath (IDEAL ho Quest Alliance) Gulgunchamo Naimova Amirbekovna (Creative Associates) Zarina Bazidova (Creative Associates) Lotte Renault (CARE) Shoaib Danish (CARE) Mark Lynd (Eskola-ba-Eskola) Neangpouv Yi (Indochina Research Ltd – IRL, Kamboja) Chantha Kuon (Indochina Research Ltd – IRL, Kamboja) Kahramon Bakozoda (Sentru Zerkalo ba Peskiza Sosiolójiku, Tajikistan) Pranav Chaudhary (Konsultadoria Sunai, India) Relatóriu ikus preparadu husi Nancy Murray, Quinn Moore, Emilie Bagby, Ali Protik, Mark Strayer, Kristine Johnston no Karen Tietjen.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina x

REZUMU EZEKUTIVU Pilotu ba Prevensaun Husik Eskola (SDPP), programa tinan lima ba multi-nasaun nebe hetan fundu husi Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID), planu atu identifika meius nebe diak liu atu hamenus numeru estudante sira nebe husik eskola iha primaria no sekundaria.1 Ninia objetivu mak atu fornese programasaun konsellu ho basea evidensia ba misaun sira USAID nian no nasaun sira iha Asia no Médiu Oriente kona ba prevensaun estudante sira nebe husik eskola hodi halao pilotu no halo teste ba efektividade intervensaun ba prevevensaun husik eskola iha nasaun alvu sira: Kamboja, India, Tajikistaun no Timor Leste. Atu komprende métodu nebe justifika husik eskola iha nasaun hat nebe nudar alvu, SDPP uza prosesu etapa tolu: (1) Halao ezamina literatura atu identifika pratika husi nivel internasional nebe mak diak liu iha area prevensaun husik eskola nian; (2) analiza moda husik eskola no identifika fator risku sira no kondisaun sira nebe mak asosiadu ho husik eskola iha nasaun ida-idak nudar parte analisa situasional; no (3) planu, implementa no avalia lolos intervensaun sira atu tahan netik estudante sira nebe mak iha risku atu husik eskola.

Programa SDPP nebe implementa iha Kamboja, India, Tajikistaun no Timor Leste intende atu hamenus husik eskola hodi intervensaun iha nebe Sistema Avizu Sedu (EWS) halao hamutuk ho programa envolvimentu komplementár estudante nian. Intervensaun EWS envolve identifika estudante nebe iha risku atu husik eskola (estudante iha risku), halo monitor ba progresu estudante hirak nee hodi uza dokumentasaun eskola nebe mak hafoun nafatin, no depois hola aksaun “resposta dahuluk” wainhira estudante sira nee fo sai sinal katak sira araska hela. Komponente espesifiku husi EWS la hanesan depende ba kontestu nasaun nian. Intervensaun envolvimentu komplementár planu atu motiva envolvimentu estudante boot liu tan, tama eskola dala barak liu tan, no iha hakarak atu hela iha eskola -- laboratóriu komputador iha Kamboja, atividade oioin iha India, kursu depoizde eskola iha Tajikistaun, no atividade estra-kurikuler halimar nian iha Timor Leste.

Ipóteze SDPP nian mak nee katak suporta akademiku no sosial, hamutuk ho atividade envolvimentu ba estudante nebe mak iha risku husik eskola no mudansa iha mestre nia pratika sira, bele hadi'ak estudante nia atitude no hahalok sira, nebe dehan katak bele aumenta envolvimentu estudante no hamenus husik eskola. Avaliasaun SDPP ezamina efetividade programa SDPP hodi uza provasaun nebe kontroladu no kazualisadu iha nebe rezultadu estudante no mestre sira iha eskola nebe haruka atu fornese servisu SDPP nian sei kompara ba mestre no estudante sira husi eskola iha grupu nebe kontroladu nebe fornese servisu hanesan bai-bain.

SDPP ezamina efetividade programa SDPP iha rezultadu nebe iha relasaun ho mestre sira nia pratika, atitude estudante sira nebe mak iha risku, envolvimentu estudante iha eskola no husik eskola. SDPP ezamina efetividade programa SDPP iha rezultadu ne’ebé iha relasaun ho edukadór sira nia prátika sira, estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola, estudante sira nia envolvimentu iha eskola no abandonu eskolár. Iha nasaun haat hotu, SDPP halibur dadus husi eskola programa SDPP no grupu kontrolu nian, inklui mós estudante sira iha tinan eskolár ida-idak alvu iha pontu rekolla 1 SDPP nee implementa husi Asosiadu Kreativu Internasional hamutuk ho Parseiru Internasional Peskiza Politiku Matematika (Matematika) no Eskola ba Eskola Internasional (STS) no parseiru lokal Aksaun Kampuchean ba Eskola Primaria (KAPE) iha Kamboja, Aliansa Quest (QUEST) iha India, no Tau matan Internasional (CARE) iha Timor Leste. Asosiadu Kreativu maintein eskritoriu koletivu iha Tajikistaun, nebe mak kaer responsabilidade ba parseiru lokal iha nasaun neba.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xi

dadus ida-idak. SDPP analiza dadus husi rejistu eskolár husi eskola atus ualu, sianulu resin hitu (897), besik estudante rihun atus rua limanulu (250.000) no hala’o entrevista ho estudante sira ne’ebé iha rizku rihun ruanulu resin tolu (23.000), edukadór rihun ualu (8.000) no administradór rihun rua (2.000).

A. Konstatasaun Avaliasaun nian

Modelu konseituál ida husi programa SDPP nia atividade sira no oinsá sira bele afeita estudante no edukadór nia rezultadu sira dirije dezeñu husi programa no impaktu husi avaliasaun. Modelu ida ne’e bazeia ba prinsípiu katak edukadór no inan-aman nia koñesimentu no prátika sira—ne’ebé fahe no reforsa husi komunidade ein-jerál—hatama nu’udar aspirasaun edukasionál no influénsia sobre estudante sira nia hahalok hasoru eskola. Estudante nia hahalok hirak ne’e traduzidu ba estudante sira nia envolvimentu iha eskola, inklui mós prezensa, komportamentu, no dezempeñu akadémiku. Interasaun kompleksu no kumulativu husi fatór hirak ne’e hatama ba estudante sira nia abilidade, hakarak no desizaun atu eskola nafatin ka husik eskola.

Kaixa testu no figura sira tuir mai nee mak sumariu ba konstatasaun sira ba sasukat prinsipál husi efetividade iha area nebe iha relasaun ba mestre nia pratika, atitude estudante nebe iha risku hasoru eskola, envolvimentu estudante iha eskola no husik eskola. Estimativa impaktu husi programa SDPP bazeia ba diferensa entre rezultadu médiu husi edukadór no estudante SDPP no grupu kontrolu sira. Estimativa impaktu hirak ne’e hanesan diferensa rezultadu interese nia liña-rohan bele fó ba programa SDPP tuir status quo. Estimativa hanesan diferensa pontu pursentajen entre grupu atendidu no kontrolu sira. Ami mós hatudu pursentajen ne’ebé aumenta ka hamenus kona-bá rezultadu prinsipál husi grupu atendidu no kontrolu sira. “Mudansa pursentajen” hirak ne’e labele interpreta hanesan “mudansa” pursentajen ne’ebé kalkula tuir mudansa pré-pós ka liña-baze/liña-rohan, maibé hanesan sasukat rezultadu grupu atendidu ne’ebé aumenta ka hamenus ho relasaun ho grupu kontrolu iha liña-rohan. Teste estatístiku hala’o ona hodi sukat impaktu ida-idak ne’ebé la hanesan zero ho signifikante. Estimativa impaktu hanesan signifikante tuir estatístiku se iha probabilidade 5 pursentu ka menus ne’e hamosu porakazu (no la’ós tanba iha programa SDPP). Estimativa impaktu hanesan signifikante natoon de’it tuir estatístiku se iha probabilidade entre 5 no 10 pursentu ne’e hamosu porakazu (no la’ós tanba iha programa SDPP).

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xii

Figura ES.1.Impaktu Programa SDPP ba mestre nia pratika prevensaun hsusik eskola

Fonte: SDPP nia liñadefundu no tuir kestionáriu nebe mestre sira kompleta mesak.

Nota: Relatu analiza ba grupu mestre sira iha eskola laran. Diferensia entre meiu SDPP no grupu nebe kontroladu (ka EWS + Envolvimentu, EWS deit, no meiu grupu kontroladu, se aplikavel) nee avalia hodi uza rohan rua testu-t nian (two-tailed t-tests). Valor meiu regresaun ajustadu.

***/**/* Estimasaun impaktu mak tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensia entre grupu EWS deit no EWS + grupu Envolvimentu tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10.

Efetividade SDPP atu influensia rezultadu mestre nia

Pergunta prinsipál peskiza nian

SDPP nee afeta mestre sira nian pratika prevensaun husik eskola nian kalae?

Sasukat prinsipál ba efetividade programa SDPP

Eskala mestre nia pratika prevensaun husik eskola. Rezultadu ida nee, basea ba buat walu husi kestionáriu nebe mak foka ba hahalok mestre nian nebe mak karik bele ajuda estudante sira nebe iha risku atu hetan susesu iha eskola, hanesan se mestre sira halo dokumentasaun loron-loron ba estudante sira nia presenza no se mestre hola aksaun wainhiraestudante la tama eskola loron tolu iha fulan ida.

Konkluzaun ba sasukat prinsipál efetividade nian.

Programa SDPP fo impaktu pozitivu nebe signifikativu ba mestre nia pratika prevensaun husik eskola nian iha grupu sira SDPP nian iha Kamboja no impaktu positivu kiik iha Timor Leste (Figura ES.1). Programa SDPP la fo impaktu ba ihamestre nian pratika prevensaun husik eskola iha India no Tajikistaun.

Konstatasaun kona-bá rezultadu adisionál edukadór sira.

Programa SDPP fó impaktu pozitivu signifikante tuir estatístiku ba edukadór nia sensu efikásia-an iha Timor-Leste no impaktu estatístiku pozitivu ne’ebé signifikante natoon ba grupu EWS+Komputadór iha Kamboja.

• Programa iha impaktu estatístiku pozitivu ida ne’ebé signifikante ba edukadór nia sensu responsabilidade iha Kamboja no impaktu negativu ne’ebé signifikante natoon iha Tajikistaun.

• SDPP hadi’ak ho estatístiku signifikante prátika prevensaun abandonu eskolár husi administradór sira iha Kamboja no Tajikistaun no administradór nia sensu responsabilidade iha eskola sira EWS+Komputadór iha Kamboja.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xiii

Efetividade SDPP iha ninia influensa ba iha rezultadu atitude estudante ninian

Pergunta prinsipál peskiza ninian

SDPP afeta atitude estudante sira nebe mak iha risku hasoru eskola ka lae?

Sasukat Prinsipál ba efetividade programa SDPP

Atitude emosional hasoru eskola. Eskala ida nee basea ba resposta estudante sira nia ba pergunta nen iha levantamentu nebe iha relasaun ho oinsa estudante sira sente kona ba eskola, inklui deklarasaun hanesan nee: “eskola nee fatin kontenti nian”, “iha neba iha mestre sira nebe hau bele koalia ho”, “hau hein duni atu ba eskola”. Resposta sira nee hahu husi 1 (la konkorda liu too 4) (konkorda liu). Valor aas liu koresponde ho atitude emosional nebe diak liu hasoru eskola.

Atitude konitivu hasoru eskola. Cognitive attitudes toward school. Eskala ida nee basea ba resposta estudante sira nia ba pergunta sia iha levantamentu nebe iha relasaun ho oinsa estudante sira sente kona ba eskola, inklui deklarasaun hanesan nee: “Halo hau nia deverdekaza ajuda hau halo diak liu iha eskola”, no “hau hare fila fali hau nia servisu iha eskola atu hare se iha buat ruma sala.” Valor aas liu koresponde ba atitude konitivu diak liu hasoru eskola.

Atitude hahalok hasoru eskola. Eskala ida nee basea ba resposta estudante sira nia ba pergunta sanolu iha levantamentu nebe iha relasaun ho oinsa estudante sira sente kona ba eskola, inklui deklarasaun hanesan nee: “Hau sei kompleta hau nia klase,” “Hau atende regularmente,” “Hau too eskola iha oras,” no “hau halo hau nia deverdekaza.” Valor aas liu koresponde ba atitude hahalok nebe diak liu hasoru eskola.

Konkluzaun ba sasukat prinsipál efetividade nian.

Programa SDPP iha impaktu positivu nebe boot ba atitude emosional estudante sira nebe iha risku hasoru eskola iha India no Tajikistaun, maibe la'os iha sasukat seluk ba atitude estudante nian iha nasaun rua nee (Figura sira ES.2 no ES.3). Programa SDPP iha impaktu positivu atitude hahalok nian hasoru eskola iha Timor Leste maibe la'os iha sasukat seluk atitude estudante sira nian. Programa SDPP la afeta estudante nia atitude iha Kamboja.

Konstatasaun kona-bá rezultadu adisionál estudante sira nia hahalok • Programa SDPP iha impaktu pozitivu ne’ebé signifikante tuir estatístiku ba hanoin kona-bá

inan-aman no edukadór sira nia apoiu iha India, no hanoin edukadór nia apoiu iha eskola sira EWS iha Kamboja no hanoin edukadór nia apoiu no formasaun komputadór iha EWS+Komputadór iha Kamboja.

• La iha impaktu ba sasukat adisionál estudante sira nia hahalok iha Timor-Leste no Tajikistaun.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xiv

Figura ES.2. Impaktu Programa SDPP ba sasukat prinsipál efetividade nian ba atitude estudante sira nebe iha risku hasoru eskola

Atitude emosional hasoru eskola

Atitude hahalok hasoru eskola

Sources: SDPP nia liñadefundu no tuir kolesaun dadus husi eskola nia dokumentasaun no levantamentu estudante sira nebe

iha risku. Note: Diferensia entre meiu SDPP no meiu grupu nebe kontroladu (ka EWS + Envolvimentu, EWS deit, no meiu

grupu kontroladu, se aplikavel) nee avalia hodi uza rohan rua testu-t nian (two-tailed t-tests). Valor meiu nian nee regresaun ajustadu.

***/**/* Estimasaun impaktu mak tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xv

Figura ES.3. Impaktu programa SDPP ba prezensa iha eskola lor-loron, nudar jeral no iha sira nebe iha risku nia let.

Efetividade SDPP iha ninia influensia ba envolvimentu estudante

Pergunta prinsipál peskiza ninian

SDPP afeta ka lae prezensa eskola nian, jeralmente ka ba estudante sira nebe iha risku?

Sasukat prinsipál ba efetividade programa SDPP

Prezensa. Prezensa nia rezultadu ba nasaun hat nee hotu durante tinan eskola nian mak média.

Konkluzaun ba sasukat prinsipál efetividade nian

Programa SDPP iha impaktu positivu nebe sinifikativu ba estudante nia prezensa lor-loron iha India, Timor Leste no mos area marjinal balun iha Tajikistaun hetan impaktu positivu iha estudante nia prezensa (Figura ES.3). Programa SDPP la afeta prezensa eskola ija Kamboja.

Konstatasaun kona-bá rezultadu adisionál envolvimentu estudante sira

Programa SDPP iha impaktu ne’ebé signifikante natoon tuir estatístiku ba dezempeñu áljebra iha Tajikistaun, maibé la iha impaktu ba dezempeñu akadémiku ka komportamentu iha Kamboja, India no Timor-Leste.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xvi

Fonte: SDPP nia, no haktuir koleksaun dadus eskola nia dokumentasaun

Note: Diferensia entre meiu SDPP no meiu grupu nebe kontroladu (ka EWS + Envolvimentu, EWS deit, no meiu grupu kontroladu, se aplikavel) nee avalia hodi uza rohan rua testu-t nian (two-tailed t-tests). Valor meiu nian nee regresaun ajustadu. Estatutu estudante nebe mak iha risku determina hodi uza karakteristiku liñadefundu.

***/**/* Estimasaun impaktu mak tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10.

+++/++/+ Diferensia entre grupu EWS deit no EWS + grupu Envolvimentu tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xvii

Efetividade SDPP iha ninia influensia ba husik eskola

Pergunta prinsipál peskiza ninian Primary research question

SDPP afeta ka lae husik eskola nian, jeralmente ka ba estudante sira nebe iha risku?

Sasukat prinsipál ba efetividade programa SDPP

Husik Eskola. Iha nasaun hotu, husik eskola nee nia bazea mak se estudante nee husik eskola ona wainhira dadus eskola nian foti ona. Definisaun los nian muda nafatin tuir nasaun ida-idak:

• India. Entre klase husik eskola ba estudante kintu anu nebe mak nudar alvu, Estudante nebe mak la rejista iha tinan eskola tuir mai konsidera katak nia husik ona eskola.

• Tajikistaun. Iha klase nia laran, husik eskola ba klase dasiak nebe mak nudar alvu; Klase dasiak mak klase ikus nian ba edukasaun baziku. Estudante kompleta klase dasiak hodi hola ezame tinan ikus nian; estudante sira nebe mak la hola ezame lima hotu bele dehan katak sira nee husik eskola ona.

• Kamboja. SDPP halao ona iha klase alvu tolu (klase 7, 8, no 9), inklui klase ikus iha edukasaun baziku (klase 9). Estudante sira nebe konsidera nudar husik eskola wainhira sira la kontinua sira nia edukasaun iha tempu posivel ikus nian wainhira ami hare sira. Estudante sira nebe hahu programa iha klase 7 konsidera nudar husik eskola wainhira sira la rejistu fila fali iha tinan ikus koleksaun dadus nian. Estudante nebe hahu programa iha klase 8 konsidera atu husik eskola wainhira sira la hola sira nia ezame hotu iha semestre daruak iha sira nia klase 9. Laiha estudante nebe mak hahu programa iha klase 9 no simu servisu programa tinan ida tomak nian.

• Timor-Leste. SDPP iha klase alvu tolu (klase 4, 5, no 6), inklui tinan ikus iha eskola primaria (klase 6). Estudante sira konsidera husik eskola wainhira sira la kontinua tan sira nia edukasaun temou ikus liu wainhira ami hare sira. Estudante sira nebe mak hahu programa iha klase 4 no 5 iha tinan dahuluk implementasaun nian konsidera katak sira husik eskola ona wainhira sira la kompleta sira nia ezame iha klase 6 iha tinan hirak nebe tuir mai. Estudante nebe hahu programa iha klase 4 ihatinan daruak no datoluk implementasaun nian konsidera atu husik eskola ona wainhira sira la tau naran fila fali ba tinan eskola 2015 (nudar estudante klase 5 no 6 tui-tuir malu).

Konkluzaun ba sasukat prinsipál efetividade

Iha Kamboja, programa SDPP hatun husik eskola nian ho numeru sinifika tebes iha estudante sira nebe mak iha eskola EWS no area la dun boot maibe sinifikadu iha impaktu ba estudante sira nebe iha eskola EWS ho buat oioin. Programa SDPP la afeta husik eskola iha India, Tajikistaun ka Timor Leste.

Konstatasaun kona-bá rezultadu adisionál abandonu eskolár

• Programa SDPP iha impaktu pozitivu ne’ebé signifikante natoon tuir estatístiku iha progresaun tinan eskolár iha eskola EWS+Komputadór sira iha Kamboja, maibé la afeita progresaun tinan eskolár iha India, Tajikistaun no Timor-Leste.

• SDPP iha impaktu pozitivu ne’ebé signifikante natoon tuir estatístiku ba abandonu eskolár entre tinan eskolár husi estudante sira ne’ebé la iha rizku iha Tajikistaun.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xviii

Figura ES.4. Impaktu programa SDPP ba husik eskola, iha jeral no iha estudante nebe iha risku sira nia let.

Fonte: SDPP nia liñadefundu, no tuir kolesaun dadus dokumentasayb eskola nian. Note: Husik eskola nee defini la hanesan iha nasaun ida-idak. Diferensia entre meiu SDPP no meiu grupu nebe kontroladu

(ka EWS + Envolvimentu, EWS deit, no meiu grupu kontroladu, se aplikavel) nee avalia hodi uza rohan rua testu-t nian (two-tailed t-tests). Valor meiu nian nee regresaun ajustadu. Estatuta estudante nebe iha risku determina hodi uza karakteristiku liñadefundu.

***/**/* Estimasaun impaktu mak tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensia entre grupu EWS deit no EWS + grupu envolvimentu tuir estatístiku signifikativu iha nivel .01/.05/.10. Tabela ES.1. Impaktu programa SDPP ba sasukat prinsipál husi programa nia efetividade

KAMBOJA INDIA TAJIKISTAUN TIMOR-

LESTE

EWS de’it EWS +

Envolvimentu (Komputadór)

EDUKADÓR NIA PRÁTIKA SIRA PREVENSAUN ABANDONU ESKOLÁR

+++ +++ ○ ○ +++

ESTUDANTE SIRA NE’EBÉ IHA RIZKU NIA HAHALOK HASORU ESKOLA

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xix

HAHALOK EMOSIONÁL HASORU ESKOLA ○ ○ +++ ++ ○

HAHALOK KOGNITIVU HASORU ESKOLA ○ ○ ○ ○ ○

HAHALOK KOMPORTAMENTÁL HASORU ESKOLA

○ ○ ○ ○ +++

PREZENSA TOTAL ○ ○ +++ + ++ IHA RIZKU ○ ○ +++ ○ +++

ABANDONU ESKOLÁR TOTAL — — — ○ ○ ○ IHA RIZKU — — — ○ ○ ○ ○ + + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10. ○ Ho estatístika, la iha impaktu signifikante. Table ES.2. Impaktu pograma SDPP ba sasukat rezultadu adisionál

KAMBOJA INDIA TAJIKISTAUN TIMOR-

LESTE

EWS de’it EWS +

Envolvimentu (Komputadór)

REZULTADU SIRA EDUKADÓR EDUKADÓR EFIKÁSIA-AN ○ + ○ ○ ++ EDUKADÓR SENSU

RESPONSABILIDADE +++ +++ ○ — ○

ADMINISTRADÓR NIA PRÁTIKA PREVENSAUN ABANDONU ESKOLÁR

+++ +++ ○ ++ ○

ADMINISTRADÓR EFIKÁSIA-AN ○ ○ ○ ○ ○ ADMINISTRADÓR SENSU

RESPONSABILIDADE ○ +++ ○ ○ ○

ESTUDANTE SIRA NIA HAHALOK HASORU ESKOLA ESTUDANTE SIRA NE’EBÉ IHA

RIZKU NIA HANOIN KONA-BÁ INAN-AMAN NIA APOIU

○ + +++ ○ ○

ESTUDANTE SIRA NE’EBÉ IHA RIZKU NIA HANOIN KONA-BÁ EDUKADÓR NIA APOIU

+++ ○ +++ ○ ○

HANOIN KONA-BÁ TREINU KOMPUTADÓR

○ ++ N/A N/A N/A

ENVOLVIMENTU ESTUDANTE SIRA DEZEMPEÑU MATEMÁTIKA ○ ○ ○ ++ ○ DEZEMPEÑU LÍNGUA ○ ○ ○ ○ ○ DEZEMPEÑU LÍNGUA 2 ○ ○ ○ ○ ○ KOMPORTAMENTU ○ ○ ○ ○ ○ ABANDONU ESOLÁR PROGRESAUN ○ + ○ ○ ○ ABANDONU ESKOLÁR ENTRE

TINAN ESKOLÁR N/A N/A N/A ○ N/A

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10. ○ Ho estatístika, la iha impaktu signifikante.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xx

B. Implikasaun sira husi konstatasaun avaliasaun ninian

Importante liu, iha nasaun haat ida-idak, SDPP hetan impaktu iha ida husi rezultadu rua nível aas liu – abandonu eskolár no prezensa. Iha Kamboja, abandonu eskolár hetan redusaun; iha India, Tajikistaun no Timor-Leste, mellora prezensa. Iha nasaun haat hotu, SDPP afeita ho pozitivu oioin kuaze indikadór rezultadu prinsipál hotu no maiorparte husi rezultadu adisionál. Impaktu ne’ebé hakarak hamosu iha indikadór prinsipál 7 husi 8 no indikadór adisionál 9 husi 14.

1. Fator sira nebe mak bele relasiona ba konstatasaun impkatu nebe observadu

Programa SDPP iha impaktu diak ba husik eskola nia iha Kamboja, maibe laos iha India, Tajikistaun, ka Timor Leste. Seksaun tuir mai sei diskute interpretasaun no implikasaun impaktu nebe favoravel ba husik eskola iha Kamboja. Maske nunee diak se konsidera mos fator sira --diskute iha tuir mai nee -- nee bele esplika tamba sa mak SDPP la konsege hatun husik eskola jeralmente iha India, Tajikistaun no Timor Leste.

Durasaun Espozisaun nian. Iha India, Tajikistaun no Timor Leste, programa SDPP susesu hodi hadiak rezultadu xave ba estudante intermediáriu, inklui ba prezensa iha eskola no sasukat balun ba atitude estudante nebe ho risku. SDPP foka ba klase ida iha India no Tajikistaun, habele espozisaun másimu durante tinan ida deit ba partisipante (estudante) sira. Iha Timor Leste no Kamboja, programa foka ba klase tolu iha nebe grupu balun simu espozisaun besik ba tinan rua. Maske programa SDPP iha India, Tajikistaun no Timor Leste la hatun numeru husik eskola nian, ho faktu katak programa hirak nee fo influensia ba rezultadu intermediáriu nebe sira intende atu hetan iha nasaun hirak neba, no afeta husik eskola nian ida iha Kamboja, bele sujere katak durasaun espozisaun nebe naruk liu iha programa nee bele fo rezultadu nebe ita hakarak no bele afeita husik eskola.

• Haka'as edukasaun obrigatóriu iha India no Tajikistaun. Impaktu ba husik eskola bele sai kiik liu duké ida nebe ita hein tamba mudansa nebe akontese hamutuk iha seitor edukasaun. Iha India, Aktu 2009 kona ba Direitu Labarik sira atu hetan Edukasaun Obrigatóriu no Gratuitu (RTE) hateten katak labarik sira ho tinan 6 too 14 la bele hapara ka hasai husi eskola to'o sira kompleta sira nia eskola primaria. Maske laiha evidensia impaktu husi lei ida nee ba numeru husik eskola iha nasaun tomak, SDPP deskobre katak labarik husik eskola iha klase 5 iha ami nia ezemplu eskola iha tinan eskola 2012-2013 no 2013-2014 tun liu duké numeru nebe hein atu hetan durante etapa planeamentu avaliasaun ninian. Aumenta ho ida nee, molok SDPP komesa fornese sira nia servisu, Tajikistaun haforsa sira nia politika edukasaun obrigatóriu nebe mak husu ba estudante hotu atu kompleta eskola sekundariu baixu, nebe mak hotu iha klase 9. SDPP hetan katak numeru husik eskola nian bazea ba informasaun nivel estudante nian tun liu durante periodu estudu nee halao (porsentu 8.3 iha India no porsentu 8.8 iha Tajikistaun) duké numeru husik eskola bazea ba dadus administrativu hotu iha periodu molok estudu nee halao (porsentu 26.8 iha rejiaun alvu iha India no porsentu 18.7 iha Tajikistaun2). Redusaun iha numeru husik eskola hirak nee halo sai susar liu tan atu SDPP

2 Iha Tajikistaun, distritu tolu nebe SDPP planu uluk mak Vose, Temurmalik, no Baljuvon nebe numeru husik eskola nian mak porsentu 16.02, 19.02, no 21.04 tui-tuir malu hanesan haktuir análize nian. Figura sira sujere katak estudu ba eskola (hirak nebe mak halao hela iha distritu tolu nee inklui Dangara no Kovaling) lolos numeru husik eskola mak porsentu 18.7.

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xxi

hatun liu tan numeru husik eskola nian, tanba estudante sira seluk ne’ebé husik eskola karik iha problema boot liu hanesan mukit tebetebes, inkapasidade no susar liu atu tulun oin seluk.

• Implementasaun SDPP nebe la konsistente iha Timor Leste. Tuir estudu implementasaun nian, eskola sira iha Timor Leste parese implementa EWS la konsistente, liu-liu kona ba komunikasaun ho aman-inan no foti aksaun tuir nian. Implementasaun atividade depoizde eskola iha Timor Leste bele dehan katak diak liu, maske iha deit porsentu 76 husi eskola sira fo relatoriu katak sira halo atividade depoizde eskola domingu ida dala ida, nebe mak nudar frekuénsia tuir planu (Eskola ba Eskola Internasional 2014). Maske atividade depoizde eskola bele mos hadiak atitude no envolvimentu hasoru eskola, implementasaun nebe la konsistente ba hola aksaun husi mestre sira no komunikasaun ho mestre sira bela afeta ona programa nia abilidade atu afeta husik eskola.

• Kompleksidade fator sira nebe relasiona ba husik eskola. Hare tiha kompleksidade dalan no entrada nebe mak lori too ba husik eskola, nee posivel katak impaktu ba resultadu intermediáriu nebe mak seervisu SDPP hakarak atu fo influensia nee la too atu afeta desizaun husik eskola nian. Liu-liu fator sira ekonomia nebe mak SDPP tuir kontratu bandu atu direitamente kualia kona --hanesan gastu nebe relasiona ho eskola no nesesidade atu aumenta rendimentu liu husi servisu uma laran nian ka servisu domestika--no hirak nee mosu nudar buat nebe relevante liu-liu iha desisaun atu husik eskola (Asosiadu Kreativu International 2014c). Tanba iha ona evidénsia maka’as kona-bá impaktu husi intervensaun oioin atu trata fatór ekonómiku sira, hanesan transferensia osan ho kondisionál no subsidiu sira, SDPP foka ba fatór akadémiku no relasiona ho eskola sira.

2. Implikasaun konstatasaun sira estudu nian

Hamutuk tiha, konstatasaun fo implikasaun importante ba buat diak ida husi EWS atu hatun husik eskola no sujere sirkunstánsia nebe mak iha nia laran EWS bele sai susesu liu.

Nivel aas husi abandonu eskolár no nivel ki’ik husi prátika prevensaun sira husik ambiente ne’ebé favorável ba impaktu. EWS ida susesu hatun husik eskola iha nasaun nebe numeru husik eskola aas liu sira seluk no iha rezultadu tun liu iha mestre sira nia pratika prevensaun husik eskola nian. Interpretasaun ida nebe posivel ba konstatasaun SDPP kona ba husik eskola nia mak katak intervensaun EWS efetivu liu iha nasaun hirak nebe nia mestre sira halao pratika prevensaun husik eskola nian la ho diak hodi nunee husik eskola nee problema boot liu ba sira. Kamboja mak nasaun SDPP nian iha nebe SDPP hatun numeru husik eskola. Kamboja mos tempu neba numeru husik eskola nian aas liu duké nasaun SDPP hotu (porsentu 41 ba grupu kontraladu kompara ho porsentu 8, 9, 16 iha India, Tajikistaun no Timor Leste tui-tuir malu) no too iha nee rezultadu mestre sira nia prevensaun husik eskola nian (5.94 iha eskala pontu 8 ba grupu kontroladu kompara ho 7.40, 7.70, no 7.72 iha India, Tajikistaun, no Timor-Leste tui-tuir malu).

Intervensaun EWS bele halo diferensia boot liu iha konestu ida iha nebe fator sira balun nebe afeta estudante sira nia abilidade atu nafatin tuir eskola, inklui estudante sira nebe iha risku la sente iha suporta ba sira no la envolve sira. Iha nasaun nebe iha numeru husik eskola tun, no rezultadu mestre nia pratika prevensaun aas liu, estudante sira bele husik eskola tamba fator sira (hanesan forsa ekonomia ka fator sira relasiona ho fíziku ka inkapasidade de aprendizajen) nebe mak programa EWS karik la bele fo influensia. Se hanesan nee, konstatasaun nebe iha nee importante tebes tamba nasaun barak karik tau perfíl nebe serve ba EWS no, hanesan diskute tiha

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xxii

ona iha oin, implementasaun EWS nian bele mos katak intervensaun mitigasaun atu husik eskola nian bele sai la dun karu. Estudu iha futuru tenke ezame konstatasaun hirak nee nia forsa iha nasaun seluk nebe hanesan perfíl Kamboja ninian nebe mak iha numeru husik eskola nian aas liu nomos ho mestre sira nia pratika prevensaun husik eskola nebe mak fraku liu.

Iha India, Tajikistaun no Timor Leste, intervensaun EWS kombina ho atividade oioin nebe mak iha elementu halimar no kontenti nian hetan susesu atu hadiak resultadu intermediáriu hanesan atitude estudante no prezensa iha eskola maibe la susesu atu hatun numeru sai eskola nian. Iha nasaun tolu iha nebe mak EWS kombina ho atividade oi-oin no buat halimar nian (India, Tajikistaun, no Timor Leste), SDPP hadiak balun (laos hotu) atitude hasoru eskola no aumenta prezensa iha eskola. Maske SDPP la hatun numeru husik eskola iha nasaun tolu nee, konstatasaun sira hatudu katak intervensaun EWS kombina ho atividade oi-oin no buat halimar nian bele halo impaktu positivu ba esperiensia edukasional ba estudante sira nebe iha risku. Los katak atitude no prezensa estudante nee nudar rezultadu intermediáriu nebe importante nebe karik iha relasaun ho husik eskola iha longuprazu, iha posibilidade katak impaktu positivu ba husik eskola nian bele akontese hodi prolonga espozisaun ba servisu SDPP duké posibilidade nebe posivel nudar parte iha estudu nee.

Maske impaktu longuprazu ba husik eskola nian la sai realidade, impaktu positivu ba estudante nian atitude no prezensa iha eskola nee buat nebe iha folin boot iha nia an rasik. Tamba intervensaun depende ba dadus administrativu nebe iha atu haforsa abilidade mestre sira atu konsentra ba estudante sira nebe iha risku, SDPP bele mos katak la karu liu atu implementa duké intervensaun susesu seluk nebe mos hakarak atu hadiak estudante sira nia envolvimentu iha eskola (hanesan transferensia osan kondisionál).

Treinamentu komputador kombina ho EWS ida la prodús impaktu importante liu fali se ho EWS deit. Iha Kamboja, estudante sira no mestre sira iha grupu EWS + laboratóriu komputador nebe simu EWS nomos laboratoriu komputador lolos la esperiensia impaktu positivu barak liu ba sasukat prinsipál ba efetividade programa se kompara ho grupu nebe simu EWS deit. Sujestaun mak nee katak treinamentu komputador no laboratoriu komputador nebe mak iha hela, la prodús benefisiu edukasional nebe apresiavel ba estudante sira nebe iha risku. Konstatasaun ida nee importante tamba atu aumenta laboratoriu komputador nee partikularmente intervensaun ida nebe mak karu ida nebe mak dala barak ita hare nudar ida nebe mak fo benefisiu ba estudante sira. Konstatasaun sira husi estudu SDPP karik sujere katak treinamentu komputador nee karik la vale atu sai nudar investimentu nebe importante se objetivu investimentu nee atu hatun husik eskola.

Programa sira SDPP nian fo impaktu importante ba rezultadu prinsipál balun nebe mak sira intende atu afeta iha nasaun haat SDPP nian, maske modelu impaktu spesifiku mak la hanesan iha nasaun haat hotu. Maske nunee, konstatasaun husi avaliasaun sujere katak halao programa nee hodi fo EWS hamutuk programa komplementário oferese promesa atu hadiak rezultadu edukasional ba estudante sira nebe mak ho risku atu husik eskola iha sirkunstánsia nebe los. Liu-liu, intervensaun EWS nebe mak komplementa ho programa ho atividade oi-oin karik bele sai efetivu liu wainhira implementa (1) ho komponente rekreasional ka halimar nian, (2) iha nasaun nebe iha nivel husik eskola nian aas tebes no nivel mestre sira nia pratika prevensaun husik eskola nian tun liu, no (3) ho tempu nebe naruk liu tan iha programa nee atu nunee impaktu ba rezultadu intermediáriu iha tempu atu nakfila ba impaktu ba husik eskola nian. Peskiza iha futuru nebe mak buka atu identifika aspeitu hirak nee ida nebe mak husi programa sira hanesan nee

Rezultadu sira husi Avaliasaun Impaktu ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár husi Nasaun Ha'at ninian Pajina xxiii

importante liu sei iha folin atu hetan intervensaun nebe susesu hodi uza programa EWS no programa ho atividade oi-oin.

3. Peskiza iha futuru konstatasaun sira husi SDPP mak sujere

Susesu husi programa SDPP sira atu influénsia rezultadu sira oioin relasiona ho abandonu eskolár iha kontekstu nasaun ketaketak foti kestaun sira ne’ebé importante no tenke trata iha peskiza iha futuru kona-bá oinsá atu prevene abandonu eskolár liu husi intervensaun EWS hamutuk ho programa kapasitasaun bele refina atu hamoris impaktu kona abandonu eskolár ne’ebé konsistente no ho signifikadu. Ne’e inklui:

• Periodu intervensaun no durasaun espozisaun naruk liu bele halo rezultadu ne’ebé favorável liu?

• Impaktu favorável sira kona abandonu eskolár ne’ebé bele hetan iha Kamboja mós hetan iha nasaun sira seluk ho perfil hanesan Kamboja (edukadór nia prátika prevensaun abandonu eskolár ne’ebé fraku hamutuk ho nivel abandonu eskolár ne’ebé aas)?

• Kombinasaun oin seluk husi atividade EWS no kapasitasaun sira mós hamoris efeitu hanesan? Komponente EWS no kapasitasaun iha efeitu ketak saida? Komponente kapasitasaun oin seluk hetan efeitu ketak, no intervensaun ne’ebé organiza didi’ak liu bele fó impaktu hanesan?

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 1

I. Introdusaun

Iha dékada rua liu ba, progresu barak nebe mak halao tiha ona atu aumenta matríkula/tau naran iha eskola iha mundu tomak. Husi tinan 2000 too 2001, numeru labarik sira nebe mak tau naran iha eskola iha mundu tun husi millaun 102 ba millaun 57--redusaun atu too porsentu 45 (Relatoriu Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu 2013). Esforsu ida nee hetan suporta peskiza estensu atu avalia intervensaun sira nebe foka ba aumenta asesu ba eskola iha nasaun sei dezenvolve sira (Petrosino, Anthony, Claire Morgan, Trevor Fronius, Emily Tanner-Smith 2012). Maske nunee, labarik barak mak la halo hotu sira nia síklu primaria no sekundaria wainhira sira tau naran tiha.; husi labarik millaun 137 nebe mak tama ba klase 1 iha 2011 iha mundu tomak, millaun 34 iha posibilidade atu husik eskola molok atu tama ba klase ikus iha eskola primaria (Relatoriu Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu 2013). Iha nasaun no rejiaun barak, persentajen labarik sira nebe la'os iha eskola, barak liu husi sira nee mak sira nebe husik eskola duké sira nebe nunka tau naran iha eskola. Intervensaun halao tiha ona iha Estadus Unidus no iha rai liur atu prevene husik eskola; maske nunee, iha evidensia nebe limitadu kona ba diak oinsa intervensaun sira nee halao ona no liu-liu iha nasaun sei dezenvolve sira.

Pilotu ba Prevensaun Husik Eskola (SDPP), programa tinan lima ba multi-nasaun nebe hetan fundu husi Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID), planu atu identifika meius nebe diak liu atu hatun numeru estudante sira nebe husik eskola iha primaria no sekundaria.3 Ninia objetivu mak atu fornese programasaun konsellu ho basea evidensia ba misaun sira USAID nian no nasaun sira iha Asia no Médiu Oriente kona ba prevensaun estudante sira nebe husik eskola hodi halao pilotu no halo teste ba efektividade intervensaun ba prevevensaun husik eskola iha nasaun alvu sira: Kamboja, India, Tajikistaun no Timor Leste. Atu komprende métodu nebe justifika husik eskola iha nasaun hat nebe nudar alvu, SDPP uza prosesu etapa tolu: (1) Halao ezamina literatura atu identifika pratika husi nivel internasional nebe mak diak liu iha area prevensaun husik eskola nian; (2) analiza moda husik eskola no identifika fator sira risku no kondisaun sira nebe mak asosiadu ho husik eskola iha nasaun ida-idak nudar parte analisa situasional; no (3) planu, implementa no avalia lolos intervensaun sira atu tahan netik estudante sira nebe mak iha risku atu husik eskola.

Basea ba konstatasaun husi ezamina literatura no analiza situasional, nomos dadus husi parte xave nebe iha interese husi nasaun alvu hat sira, SDPP servisu hamutuk ho ministeriu edukasaun nasaun sira nee nian atu identifika intervensaun rua nebe mak bele trata asuntu husik eskola nee. Iha nasaun hat hotu, SDPP aprezenta Sistema Avizu sedu (EWS) no intervensaun envolvimentu estudante atu motiva estudante sira atu hela metin iha eskola.

EWS nee nudar estratéjia prevensaun husik eskola nebe mak hatudu ona susesu iha Estadus Unidus, maibe iha laran evidensia internasional la dun eziste.4 Intervensaun EWS envolve identifikasaun

3 SDPP nee implementa husi Asosiadu Kreativu Internasional hamutuk ho Parseiru Internasional Peskiza Politiku Matematika (Matematika) no Eskola ba Eskola Internasional (STS) no parseiru lokal Aksaun Kampuchean ba Eskola Primaria (KAPE) iha Kamboja, Aliansa Quest (QUEST) iha India, no Tau matan Internasional (CARE) iha Timor Leste. Asosiadu Kreativu maintein eskritoriu koletivu iha Tajikistaun, nebe mak kaer responsabilidade ba parseiru lokal iha nasaun neba.. 4 SDPP nian intervensaun prevensaun husik eskola tuir kontratu hetan bandu atu inklui transferensia osan ho kondisaun ka insentivu ekonomiku, nebe mak peskiza uluk hatudu ona katak ida nee efetivu.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 2

estudante sira nebe mak iha risku atu husik eskola (“estudante ho risku”), superviziona progresu estudante sira nee hodi uza dokumentasaun eskola nebe atualizadu, depois hola aksaun “resposta ba dala uluk” wainhira estudante sira hatudu sinal katak sira hetan ona susar. Komponente espesifiku husi EWS la hanesan husi depende ba kontestu nasaun nian. Iha rezeña ba peskiza prevensaun husik eskola nian nebe halao husi What Works Clearinghouse, departamentu edukasaun nian Estadus Unidus, versaun rua husi EWS, programa Kontrola no Hatutan nomos programa ALAS, mosu hanesan buat nebe ajuda estudante mediariu no secundaria atu la husik eskola no bele ajuda sira halo progresu iha eskola. (Peskiza Institutu Amerikanu 2006a, 2006b). Maske nunee peskiza ida nee la dehan ba ita se EWS bele mos iha impaktu nebe hanesan iha nasaun sira nebe sei dezenvolve, tamba kontestu kultural no edukasional nebe la hanesan iha nasaun sira nee. Hanesan mos, efetividade ba tipu programa sira hanesan nee ba estudante sira nebe ho tinan sei kiik no klase nebe sei kiik ita seidauk bele hatene.

EWS kombina hamutuk ho intervensaun daruak (EWS + atividade oi-oin) nia planu atu motiva envolvimentu nebe boot liu husi estudante sira, hadiak sira nia prezensa iha eskola, no hakarak atu nafatin iha eskola--laboratoriu komputador iha Kamboja, atividade oi-oin iha India no kursu depoizde eskola iha Tajikistaun no atividade rekreasional depoizde eskola iha Timor Leste.5 Intervensaun SDPP aprezenta ba klase alvu iha eskola nebe mak halao hela programa iha nasaun ida-idak iha médiu tinan 2012 no kontinua too ba tinan 2014 nebe mak ekivalente ho tinan akademiku rua.

Maske programa SDPP hotu inklui EWS, programa sira nee momos duni serve ba avaliasaun independente iha nasaun ida-idak. Implementasaun intervensaun EWS nian iha nasaun nebe la hanesan permite avalisaun nebe rigorozu ba efetividade intervensaun iha kontestubalun iha populasaun nebe la hanesan nia let. Iha nasaun ida-idak, SDPP identifika no rekruta ema atu partisipa iha estudu eskola nian nebe mak iha direitu atu simu programa nee. SDPP depois fo eskola nebe partisipa ho grupu ida nebe atu iha pakote intervensau grupu kontroladu nebe la simu pakote nee. Ba nasaun ida-idak, SDPP avalia efeitu programa nian hodi kompara rezultadu estudante no mestre sira nebe mak iha eskola SDPP ho rezultadu iha sira nebe iha eskola kontoladu. Avaliasaun SDPP ezamina efetividade husi atividade sira programa nian ba rezultadu nebe mak intervensaun intende atu afeta, hodi konsentra iha atitude no pratika mestre sira nian, atitude estudante sira nebe iha risku hasoru eskola, estudante sira nia envolvimentu iha eskola no asuntu husik eskola.

Relatoriu nee organiza hanesan tuir mai nee: Seksaun II deskreve intervensaun SDPP iha nasaun haat. Seksaun III deskute planu avaliasaun impaktu nian no deskrive tipu area rezultadu nebe uza atu avalia SDPP. Seksaun IV kualia kona ba prosesu koleksaun ezemplu no dadus iha nasaun haat nee. Seksaun V deskreve karakteristiku ezemplu nian molok implementasaun programa. Seksaun VI aprezenta impaktu sira programa SDPP ba rezultadu ba mestre sira, atitude hasoru eskola, envolvimentu iha eskola, no husik eskola iha nasaun haat nee hotu. Seksaun VII deskute konstatasaun no konkluzaun.

5 Estudu intervensaun nebe mak hatama atividade akademiku hanesan hanorin, laboratoriu komputador no atividade depoizde eskola seluk tan fo rezultadu nebe kahur malu, maske iha evidensia kiik husi avaliasaun nebe foka ba atividade sira nee (Banerjee, Abhijit, Shawn Cole, Esther Duflo, no Leigh Linden 2007; Brush, Lorie, Jennifer Shin, Rajani Shrestha, no Karen Tietjen 2011).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 3

II. Vizaun Jeral ba Intervensaun

A. Husik Eskola ba iha Nasaun SDPP sira

Iha preparasaun ba planu intervensaun sira nian, SDPP halao analiza detalla ba dadus nebe iha kona ba moda husik eskola iha nasaun ida-idak atu identifika klase, grupu no rejiaun nebe husik eskola barak liu--no karik presiza liu no bele iha benefisiu boot liu husi intervensaun SDPP.6 Analiza moda hetan katak estudante sira iha Kamboja no Tajikistaun provavel liu atu husik eskola iha siklu ikus edukasaun baziku nian; Estudante sira iha India no Timor Leste provavel liu atu husik eskola iha nivel ikus eskola primaria. Basea ba konstatasaun hirak nee, SDPP implementa intervensaun sira iha klase 7 too 9 iha Kamboja, klase 9 iha Tajikistaun no iha klase 5 iha India no husi klase 4 too klase 6 iha Timor Leste. Iha nasaun ida-idak, SDPP implementa intervensaun sira iha rejiaun sira iha nebe husik eskola iha klase hirak nee aas liu (Figura II.A.1). Tabela II.A.1 no Figura II.A.2 fó informasaun kona-bá área alvu ba nasaun ida-idak.

Figura II.A.1. Numeru Husik Eskola iha Klase Alvu (2009–2010)

Kamboja

6 Haré Shin, Jennifer, Rajani Shrestha, nomos Karen Tietjen (2011a nomos 2011b) no Shrestha, Rajani, Jennifer Shin, no Karen Tietjen. (2011a no 2011b) ba konstatasaun kompletu husi moda análize nisn.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 4

India

Tajikistaun

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 5

Timor-Leste

Fonte: Asosiadu Kriativu Internasional (2014a, 2014b, 2014d, 2014e). Tabela II.A.1. Área Alvu, Tinan Eskolár sira, Eskola sira no Estudante sira tuir Nasaun

Area alvu Tinan eskolár alvu

Eskola Atendidu

sira

Eskola Kontrolu

sira

Estudante sira ne’ebé

hetan Kamboja Provinsia neen:

• Banteay Meanchey • Battambang • Pursat • Kampong Speu • Prey Veng • Svay Rieng

7–9 107 EWS 108 EWS

+ lab komputad

ór

107 75,000

India Distritu ida, Bihar State • Distritu Samastipur (Bloku

nain 13)

5 113 107 11,000

Tajikistaun Distritu lima, Rejiaun Khatlon: • Danghara • Temurmalik • Vose • Baljuvon • Khovaling

9 82 83 7,500

Timor-Leste Distritu lima: • Liquica • Bobonara • Ermera • Manatuto • Viqueque

4–6 93 93 16,000

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 6

Figura II.A.2.Programa SDPP ba rejiaun alvu, tuir nasaun Kamboja

India

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 7

Tajikistaun

Timor-Leste

Fonte: Asosiadu Kreativu Internasional (2014c).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 8

B. Intervensaun sira

1. Selesaun Intervensaun SDPP

SDPP hili intervensaun prevensaun husik eskola atu implementa iha nasaun haat nebe halao estudu ho basea sira tuir mai: (1) hare fila-fali ba evidensia domestika no internasional nebe iha nebe planu atu hatun husik eskola. (2) análize situasional ba fator no kondisaun sira nebe asosiadu ho asuntu husik eskola iha nasaun ida-idak, no (3) dadus husi parte sira nebe interese iha nasaun ida-idak. Ezamina literatura hetan evidensia nebe la dun maka'as kona ba intervensaun prevensaun iha kontestu internasional.7 Intervensaun transferensia osan ho kondisaun hatudu ho konsistente impaktu positivu ba husik eskola, maibe evidensia seluk hatudu kahur malu ka konsentra ba intervensaun sira bazea iha Estadus Unidus.

SDPP hala’o peskiza prinsipál iha nasaun haat hotu ida-idak iha tinan eskolár iha foku no rejiaun jeográfiku ne’ebé identifika iha análize tendénsia abandonu eskolár atu identifika fatór no kondisaun xave relasiona ho abandonu eskolár. Análize situasional nebe mak foka ba klase alvu sira no rejiuan jeográfiku nebe mak identifika iha análize numeru husik eskola atu identifika fator no kondisaun xave sira nebe asosiadu ba husik eskola nian. Análize identifika grupu fator rua nebe mak asosiadu ho asuntu husik eskola iha nasaun haat mak: (1) ekonomia, (2) akademiku. Ida nebe prinsipál liu husi sira mak fator sira ekonomiku, inklui nesesidade atu labarik ba servisu atu suporta familia no inkapasidade atu selu eskola, hahan, no buat seluk tan nebe mak iha relasaun ho gastu familia nian. Fator akademiku mak inklui lala'ok iha eskola, repete klase, la tama eskola, tinan boot liu ba klase, laiha vontade ba eskola, dezánimu husi mestre sira, ambiente eskola nebe indesezadu (Figura II.B.1).8

7 Hare Brush, Lorie, Jennifer Shin, Rajani Shrestha, no Karen Tietjen (2011) ba konstatasaun kompletu husi ezamina literatura. 8 Hare Asosiadu Kriativu Internasional (2014c) ba konstatasaun kompletu husi análize situasional.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 9

Figura II.B.1. Kauza boot lima/Kauza potensiál atu husik eskola Kamboja

India

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 10

Tajikistaun

Timor-Leste

Fonte: Asosiadu Kreativu Internasional (2014c)

Razaun sira ne’e lori ba absenteízmu aas husi estudante sira. 30-56 pursentu husi labarik sira ne’ebé husik eskola ka iha rizku auzente husi eskola liu duke loron 15 nafatin – maizumenus fulan ida husi eskola (Figura II.B.2). Entre tersu-ida ka tersu-rua husi inan-aman la hatene sira nia oan la ba eskola, maibé maioria konfesa katak husik sira nia oan hela iha uma mezmuke la moras.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 11

Figura II.B.2. Absenteízmu bazeia ba Estudante sira ne’ebé Husik Eskola ka Iha Rizku

Pursentajen importante husi estudante sira ne’ebé husik eskola no iha rizku mós hatudu problema komportamentál, husi komportamentu estragadór, hetan problema, intimida/hetan intimidasaun, no envolvimentu ne’ebé fraku iha atividade eskola sira. Estudante barak refere atendimentu fraku husi edukadór sira no ambiente eskolár ne’ebé la fó apoiu (Figura II.B.3). Maioria edukadór sira fiar katak la iha buat barak sira bele halo hodi prevene abandonu no sira tenke foka ba estudante sira ne’ebé di’ak liu no sira ne’ebé harakak kontinua eskola. Edukadór oituan de’it mak simu treinu hodi lida ho abandonu eskolár. Figura II.B.3. Atendimentu husi Edukadór Estudante sira ne’ebé iha Rizku mak refere

Auzente husi eskola liu duke loron 15 nafatin

Pursentajen ema ne’ebé responde

Atendimentu liu husi Edukadór sira: Estudante sira ne’bé iha rizku

Purs

enta

jen

ema

ne’e

bé r

espo

nde

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 12

Iha parte ikus tinan 2011 no komesu tinan 2012, SDPP halao semináriu konsulta kona ba planu programa iha nasaun ida-idak atu buka idea no determina intervensaun prevensaun husik eskola ho bazea iha eskola sira ho posibilidade aas liu katak sira sai susesu no sustenavel. SDPP lidera sira hotu nebe iha interese--inklui organizasaun non-govermental, organizasaun aman inan, autoridade edukasaun reijional, reprezentante nasional husi ministerio edukasaun ninian--liu husi konstatasaun prinsipál husi ezame literatura no análize situasional. Parametru sira husi kontratu SDPP – ne’ebé hasai subsidiu ekonómiku, formasaun professional, hadi’ak konstrusaun/infraestrutura no treinu jerál ba edukadór – korrije ona9. Partisipante sira husi semináriu planeamentu nian koloka opsaun intervensaun nian. SDPP depois hili intervensaun sira ba nasaun ida-idak hodi uza opsaun sira nee hamutuk ho konsiderasaun programa adisional.

Mezmuke la halo plano uluk, nasaun haat ketaketak foti desisaun hanesan kona-bá intervensaun sira, no hili ida atu hamenus komportamentu negativu estudante sira ho relasaun ho abandonu eskolár, hanesan prezensa, no ida seluk atu motiva estudante sira, bazeia ba konstatasaun sira husi análize situasionál nasaun ninian, ne’ebé hetan nível aas absenteízmu no envolvimentu fraku husi estudante sira. Nasaun hotu hili EWS nudar komponente prinsipál programa nian. Nasaun hotu hili mos komponente suplementu --EWS + envolvimentu. Parte nebe interese sira iha Kamboja hili laboratoriu komputador no treinamentu literasia komputador nudar komponente adisional programa nian. Parte nebe interese sira iha India no Timor Leste hili atividade oi-oin no halimar. Parte nebe interese iha Tajikistaun hili hanorin akademiku no atividade halimar ba estudante sira bele tuir nudar individu ka nudar grupu.

2. Sistema Avizu Sedu

Objetivu EWS nee atu identifika no fornese suporta alvu ba estudante sira nebe iha risku atu husik eskola. EWS uza dadus eskola nian nebe iha husi dokumentasaun sira no mestre sira atu identifika estudante sira nebe iha risku, monitor didiak sira, no halo sira nudar alvu ba suporta adisional. EWS sai atu haboot kapasidade eskola atu hare nesesidade labarik sira nebe iha risku no haforsa servisu hamutuk entre aman inan/protetor no pesoal eskola nia atu monitor no hadiak prezensa iha eskola, hahalok no halo diak iha eskola. EWS mos buka atu haboot koñesimentu iha aman inan/protetor no membru komunidade nia leet kona ba importánsia labarik sira nia kontinuasaun iha eskola no oinsa sira suporta sira nia labarik sira nia eskola. EWS iha komponente tolu: (1) Identifikasaun estudante sira nebe iha risku atu husik eskola, (2) estratéjia resposta-dahuluk, (3) Envolvimentu komunidade.

Komponente 1 hakarak atu identifika estudante sira nebe mak ho risku atu husik eskola. Iha nasaun ida-idak, SDPP dezenvolfe indikador nen atu identifika no monitor lalais estudante ruma nebe hatudu avizu sinal xave katak sira karik atu husik eskola. Nasaun SDPP hotu uza husik eskola ABC--Prezensa iha eskola (Attendance), Hahalok (Behaviour) no edukasaun kurikular (Coursework) nebe mak rekoñese iha fatin hotu--aumenta ho indikador espesifiku nebe mak tuir kontestu. Indikador sira nee inklui tama eskola tarde no fila eskola sedu (India no Timor Leste), halo deverdekaza (Tajikistaun no Timor Leste), distansia estudante nia viajen ba eskola (Kamboja), tinan boot liu iha

9 Mezmuke Gabinete Rejionál AME husi USAID rekoñese papél husi impedimentu ekonomia,

infraestrutura/konstrusaun, no kualidade eskola nian ba desizaun familia atu haruka sira nia oan ba eskola , tipu intervensaun hirak ne’e la inklui tanba razaun balu. Baze peskiza ne’ebé sólidu iha on aba subsidiu ekonómiku no medida hamenus kustu sira. Atu mellora infraestrutura no konstrusaun liu duke interese USAID mak bele garante. Tanba hakarak foka ba intervensaun ho relasaun ho abandonu eskolár, la halo treinu jerál ba edukadór sira atu mellora instrusaun, ne’ebé fó osan ona iha programa sira seluk nia okos. Ikus mai, finansiamentu na USAID Edukasaun Báziku la husik gasta osan husi orsamentu SDPP ba atividade edukasaun profesionál.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 13

klase (Kamboja), planu ba planu sira ba eskola depoizde klase 9 (Tajikistaun), estudante nian obrigasaun halo servisu (India), Nivel literasia husi estudante sira nia aman inan ka protetór (India). SDPP servidu ho mestre sira atu marka no koloka nivel estudante sira nia risku relativu. Hanoin katak EWS uza informasaun nebe iha ona husi eskola, aplikasaun ba indikador monitor nia iha komponente 1bele kontinua depoizde konkluzaun programa SDPP.

Komponente 2 uza aproksimasaun “buka no loke” atu monitor besik liu progresu estudante sira nebe iha risku no hahu atividade “resposta dahuluk” wainhira estudante sira hatudu sinal araska nian. Mestre sira dokumenta no buka hahalok estudante nebe mak nudar xave hanesan prezensa iha eskola, hahalok no edukasaun kurrikula. Sinal sira problema nian hanesan la tama eskola dala barak ka la pasa klase, hamosu lalais aksaun resposta, hahu husi atensaun iha klase too kontaktu liu husi karta, telefone no/ka visita uma ho aman inan atu halo enkontru diresaun kazu nian ho pesoal eskola nian atu halo programa intervensaun nebe pesoal.

Komponente 3 foka ba aumenta koñesimentu iha komunidade nia laran kona-bá importánsia eskola no problema husik eskola. SDPP serbisu hamutuk ho PTA no grupu komunitária seluk kona-bá atividade defeza no alista sira nia apoiu iha implementasaun balu husi atividade atendimentu primeiru sira ho kolaborasaun ho eskola sira. Purezemplu, iha Timor-Leste, komunidade husi membru komisaun “Kontinua Eskola” halao visita ba uma. Atividade hakbesik sira mós inkluidu iha Komponente 3, mak hanesan hala’o “eventu ou komemorasaun” iha eskola hodi hatudu estudante sira nia óbra no diskute sobre oinsá inan-aman sira bele apoia sira nia oan iha eskola. Iha India, sistema ida hodi hato’o mensajen lian fornesidu ba inan-aman sira ho informasaun kona-bá atividade eskolár sira, dika sira sobre oinsá apoia sira nia oan nia estudu. Atividade hirak ne’e dezeñadu hodi muda diretamente hahalok membru komunitária, inan-aman, no estudante sira nian.

3. Intervensaun sira ba Envolvimentu

Adesaun ba EWS, intervensaun daruak ida implementadu iha kada nasaun. Intervensaun hirak ne’e intendidu hodi fortalese estudante sira ne’ebé iha rizku nia experiensia iha eskola, liu husi halo eskola sai relevante, atrativu, no divertidu liu, ho objetivu ikus mak atu mellora estudante ninia prezensa, envolvimentu no abilidade hodi aprende. Atividade hirak ne’e, sumarizadu iha Tabela II.1, adaptadu ba interese no nesesidade husi estudante sira iha tinan eskolár alvu iha kada nasaun.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 14

Tabela II.1. Karaterístika sira husi intervensaun ba envolvimentu iha Kamboja, Tajikistaun, India, no Timor-Leste Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

Tinan eskolár alvu

7,8,9 5 9 4,5,6

Intervensaun Lab/treinu Komputadór

Programa kapasitasaun iha eskola (EP)

Atividade tutória no rekreativu sira tuir mai eskola

Atividade extrakurikulár sira

Atividade Treinu koñesimentu komputadór

Atividade sira iha área luan: língua, dezportu no jogu, arte no artezanatu

Matéria hanorin iha eskola durante óras dahuluk; atividade divertidu (dezportu, jogu extensivu no lee rekreativu) durante oras daruak

Atividade divertidu mak hanesan: kanta, jogu, no sesaun artezanatu sira

Durasaun no frekuensia

Óras rua, semana ida dala ida

Sesaun rua ho minutu-45, kada semana iha sesaun rua ho minutu-90

Óras rua, loron haat semana ida-idak

Óras ida, semana ida dala ida; tranzisaun ba semana ida dala rua iha tinan daruak

Tempu reuniaun

Durante óras eskola nian sira

Durante eskola iha periódu la programadu

Tuir mai eskola Antes ou tuir mai eskola, depende ba oráriu instrusionál

Fasilitadór sira

Edukadór sira Edukadór EP iha tinan eskolár alvu (aparte-husi diretór klase sira) no Kampiaun Komunidade sira

Edukadór matéria sira

SDPP nia fasilitadór sira; tranzisaun iha tinan daruak ba edukadór no serbisu-nain komunitária sira ba sesaun semanál adisionál

Partisipante sira

Estudante sira hotu iha tinan eskolár alvu

Estudante sira hotu iha tinan eskolár alvu, enkorajamentu espesiál ba estudante sira ne’ebé iha rizku

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku liu husi EWS ba óras dahuluk.

Estudante sira hotu iha tinan eskolár, enkorajamentu espesiál ba estudante sira ne’ebé iha rizku

Iha Kamboja, SDPP instala lab komputadór no fornese treinu koñesimentu komputadór ba estudante hotu-hotu iha tinan eskolár 7, 8, no 9 iha divizaun ida ne’ebé selesiona ho randomizadu iha eskola hirak ne’ebé SDPP kobre. Kada eskola ne’ebé simu serbisu adisionál hirak ne’e iha sala komputadór dedikadu ida ho komputadór máster/prinsipál ida ne’ebé serve hanesan edukadór nia estasaun-serbisu, impresora/printer laser ida no komputadór adisionál 16—konekta ho komputadór máster liu husi Redi Área Lokál (LAN) ida10—ba estudante sira. Painel-solár instaladu iha telladu husi sala komputadór ne’ebé fornese eletrisidade. Edukadór hetan treinu kona-bá uza komputadór husi SDPP, no fornese hikas treinu koñesimentu komputadór báziku ba estudante sira iha tinan eskolár alvu sira. Estudante sira hetan asesu ba iha lab komputadór óras rua pur semana durante loron eskola regulár.

10 Númeru kiik ida husi eskola sira ne’ebé espesialmente luan simu komputadór adisionál haat hodi nune’e eskola sira sei bele fornese ba estudante sira hotu iha tinan eskolár alvu ho montante óras ne’ebé hanesan hodi asesu ba iha lab komputadór (óras rua) pur semana, hanesan ho eskola sira seluk ne’ebé simu intervensaun ida ne’e.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 15

Iha India no Timor-Leste, estudante sira oferesidu ho atividade rekreativu sira—arte no artezanatu, língua, múzika, no dezportu—ne’ebé aumenta sira nia koñesimentu aprendijazen no sosiál. Atividade hirak ne’e intendidu atu fornese oportunidade ida ba estudante sira hodi animadu iha eskola aumezmutempu permite mós sira hodi hetan no demonstra koñesimentu foun. Purezemplu, estudante sira bele dezenvolve sira nia abilidade hodi serbisu iha ekipa liu husi partisipa iha projetu sira ho grupu kiik. Atividade sira iha kada nasaun hetan elementu diverjente sira ne’ebé refleta ba kontextu kulturál no idade ne’ebé la hanesan husi estudante sira iha tinan eskolár alvu. Estudante sira iha India halimar jogu grilu/cricket, purezemplu, dezportu ida ne’ebé la halimar iha nasaun sira seluk ne’ebé SDPP kobre. Atividade kapasitasaun sira hala’o durante óras ne’ebé la xoke-malu ho oras eskola regulár. Iha India, atividade hirak ne’e hala’o durante klaze ikus liu husi loron refere, ne’ebé dezignadu tiha ona ba atividade sira sobre kbiit-moris. Iha Timor-Leste, atividade extrakurikulár sira hala’o antes ou tuir mai eskola. Edukadór no/ka fasilitadór sira iha nasaun rua hirak ne’e dirije atividade kapasitasaun sira, monitoriza progresu husi estudante sira ne’ebé iha rizku, rejista nivel partisipasaun, no halo reuniaun pelumenus kada fulan hodi diskute kona-bá progresu ne’e ho diretór klase sira. Sesaun kapasitasaun sira hala’o semana ida dala haat iha India, no iha Timor-Leste hala’o dala ida —dalaruma dala rua—iha semana ida. Estudante hotu-hotu iha tinan eskolár alvu iha nasaun rua hirak ne’e permitidu hodi partisipa iha atividade kapasitasaun sira.

Iha Tajikistaun, programa tutória ida ba estudante sira ne’ebé iha rizku oferesidu tuir mai eskola iha série tomak ida husi matéria akadémiku nune’e hodi mellora sira nia dezempeñu akadémiku no envolvimentu iha eskola Edukadór matéria sira iha eskola rekrutadu nu’udar tutór, ne’ebé treinadu ho métodu interativu, no fornesidu ho planu lisaun no matéria sira. Programa tutória hala’o loron lima iha semana ida. Atu motiva estudante sira hodi atende sesaun sira ho óras ida, óras daruak ida alokadu ba atividade rekreativu no rekreiu sira hodi-nune’e estudante sira bele atende hamutuk ou individualmente. SDPP fornese ekipamentu dezportivu, jogu (purezemplu jogu xadrez no dominó) no lee matéria sira (mak hanesan revista/jornál, novela, no poezia). Mazke inisialmente fornesidu de’it ba estudante sira ne’ebé iha rizku, tuir mai eskola, loke ba estudante hotu-hotu kuandu espasu disponivel (iha kada pursentu 50 husi eskola sira ne’ebé partisipa).

C. Implementasaun Programa nian

Iha nasaun hotu-hotu ne’ebé SDPP kobre, implementasaun hahú husi periódu klaran-to’o-ikus husi tinan 2012, hanesan hatudu iha Figura II.1. Programa ne’e ativu iha eskola sira ba periódu tempu ida ekivalente ho tinan akadémiku rua. SDPP oferese durante tinan akadémiku tolu iha India no Timor-Leste, no tinan akadémiku rua iha Kamboja no Tajikistaun. Formasaun ba edukadór hala’o iha fulan sira molok tinan akadémiku 2012–2013 iha Kamboja no Tajikistaun, no durante feriadu iha tinan 2012–2013 no tinan akadémiku 2012 iha India no Timor-Leste, respetivamente. Fornese formasaun dala ida tan ba edukadór no administradór eskola nian sira (refresher training) ho periódiku kona-bá intervensaun programa iha inisiu no durante tinan sira husi implementasaun programa, bazeia ba supervizaun loron-loron husi ekipa SDPP sira iha rai no verifikasaun fiar-metin implementasaun ne’ebé hala’o tinan daruak implementasaun nian.11

Intervensaun EWS hala’o la kleur tuir mai formasaun iha nasaun hotu-hotu exseptu Kamboja. Iha Tajikistaun no Timor-Leste, prosesu identifikasaun estudante ne’ebé iha rizku hahú iha Setembru 2012—komesa husi tinan akadémiku 2012–2013 iha Tajikistaun no komesa husi

11 Haree Creative Associates International no School to School International (2015).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 16

trimestre datoluk husi tinan akadémiku 2012 iha Timor-Leste.12 Iha India, EWS implementa hahú iha Jullu 2012—iha fulan ne’ebé normalmente tama-hikas eskola. Tanbá ho interupsaun oioin iha kalendáriu eskolár, Kamboja la implementa intervensaun EWS to’o Janeiru 2013.13 Intervensaun adisionál hala’o ba estudante sira iha Setembru 2012 iha India, no iha nasaun sira seluk hala’o iha Outubru 2012. Instalasaun lab komputadór iha Kamboja hahú iha Jullu 2012 no implementa ba estudante sira hahú iha Outubru 2012.

Implementasaun SDPP kontinua hala’o iha Kamboja no Tajikistaun to’o ikus husi tinan akadémiku 2013–2014, remata iha Juñu no Jullu, respetivamente. Implementasaun intervensaun konklui iha Timor-Leste iha Setembru 2014, no iha India iha Marsu 2015 (mazke-nune’e, dadus finál ba avaliasaun impaktu koletadu iha Novembru 2014.

12 Prosesu identifikasaun estudante ne’ebé iha rizku iha Timor-Leste inklui identifika estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu rua. Primeiru, prosesu identifikasaun estudante sira ne’ebé iha rizku iha tinan eskolár 4, 5, no 6 durante tinan akadémiku 2012 hahú iha Setembru 2012 no remata iha Novembru tinan ida ne’e. Ho adisionál, prosesu marka eskore estudante ne’ebé iha rizku no tama ona ba tinan eskolár 4 iha tinan akadémiku 2013 hahú iha Janeiru 2013 no remata iha Marsu 2013. 13 Programa ida ne’e introduzidu iha Outubru 2012, ho experiensia tarde tanbá feriadu nasionál no eskola taka, liurai nia aman mate, no mota boot. Lab komputadór nian sira loke iha Outubru 2012; intervensaun EWS hala’o bainhira eskola reasume hikas oráriu regulár iha Janeiru 2013 (Creative Associates International 2013). Prosesu identifikasaun estudante ne’ebé iha rizku iha Kamboja inklui identifika estudante sira ne’ebé iha rizku iha faze rua bainhira hahú tinan akadémiku rua. Prosesu identifikasaun primeiru foka ba estudante sira iha tinan eskolár 7, 8, no 9 durante tinan akadémiku 2012–2013. Prosesu daruak ba marka eskore estudante ne’ebé iha rizku hala’o ba estudante sira ne’ebé tama daudaun ba tinan eskolár 7 iha tinan akadémiku 2013–2014.

Kon

stat

asau

n H

usi A

valia

saun

Impa

ktu

Prog

ram

a Pi

lotu

ba

Prev

ensa

un A

band

onu

Esko

lár i

ha n

asau

n ha

at

Pájin

a 17

Fi

gura

II.C

.1. I

mpl

emen

tasa

un P

rogr

ama

SDPP

, tui

r nas

aun

2012

20

13

2014

20

15

J F

M

A

M

J J

A

S O

N

D

J

F M

A

M

J

J A

S

O

N

D

J F

M

A

M

J J

A

S O

N

D

J

F M

Kam

boja

T

A

E

EA

EOA

Indi

a

T E

A

EA

EA

EO

A

Taj

ikis

taun

T

E

A

EA

EO

A

Tim

or-L

este

T E

A

EA

EA

EO

A

Not

a:

Tina

n ak

adém

iku

iha

Kam

boja

hah

ú hu

si O

utub

ru to

’o Ju

ñu, i

ha T

ajik

ista

un h

ahú

husi

Set

embr

u to

’o M

aiu,

iha

Indi

a ha

hú h

usi A

bril

to’o

Mar

su, n

o ih

a Ti

mor

-Les

te

hahú

hus

i Jan

eiru

to’o

Nov

embr

u.

T =

hahú

trei

nu e

duka

dór n

o ad

min

istra

dór e

skol

a ni

an; E

= In

terv

ensa

un E

WS

impl

emen

ta b

a es

tuda

nte

sira

; A =

inte

rven

saun

env

olvi

men

tu a

disi

onál

impl

emen

ta b

a es

tuda

nte

sira

; EO

A =

rem

ata

ativ

idad

e.

Tina

n ak

adém

iku

2011

/201

2

Tina

n ak

adém

iku

2012

/201

3

Tina

n ak

adém

iku

2013

/201

4

Tina

n ak

adém

iku

2014

/201

5

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 18

D. Fiar-metin Implementasaun

Hanesan parte dezeñu peskiza, Fiar-metin Implementasaun (FOI) sukat hodi hatudu se intervensaun SDPP implementa hanesan dezeñu no to’o iha ne’ebé. Sasukat FOI sira nu’udar rekerimentu iha peskiza intervensaun tanba sira fó informasaun kona-bá estensaun mudansa hamosu tanba iha intervensaun hanesan dezeñu. Informasaun ne’e mós fó oportunidade ba ema implementadór atu halo korresaun ruma bainhira implementa atu implementasaun sai fiar-metin liu iha projetu nia laran. Ba SDPP, konsidera katak implementasaun sai fiar-metin se pursentu 80 husi eskola sira iha grupu atendidu hetan eskore 80 pontu sira iha eskore 100 pontu sira (i.e., pursentu 80) ka liu iha intervensaun ida-idak. Avalia fiar-metin ba komponente xave sira iha intervensaun ida-idak, uza limite 80 pontu sira, no halo media tuir mai atu haree se sira hetan 80 pontu sira ka liu. Funsionáriu husi programa sira halo rekolla dadus FOI dala rua. Eskola hotu husi nasaun ida-idak inklui dahuluk (Round 1). Eskola barak inklui daruak (Round 2) atu halo intervensaun rua. Iha Kamboja no India, tanba eskore FOI aas liu, eskola atendidu sira de’it ne’ebé la konsege hetan limite FOI Round 1 mak tama Round 2 ba intervensaun ida-idak. Iha Tajikistaun no Timor-Leste, eskola atendidu hotu tama Round 2 EWS. Iha Tajikistaun, eskola hotu mós tama Round 2 husi Programa Kapasitasaun. Iha Timor-Leste, eskore aas iha Round 1 husi Programa Kapasitasaun no enkuadramentu projetu hanetik Round 2 kolesaun dadus.14 Ba EWS, pursentajen eskola sira ne’ebé konsege hetan limite FOI nu’udar aas iha Kamboja, India no Tajikistaun iha round rua (Figura II.D.1); liu duke pursentu 80 eskola sira hetan eskore pursentu 80 ka liu iha EWS (Iha Kamboja, pursentajen kiik liu iha Round 2 bele esplika tanba foka ba eskola sira ne’ebé fraku liu). Maibé iha Timor-Leste pursentajen eskola sira ne’ebé konsege hetan limite EWS pursentu 80 ki’ik liu duni, mezmuke pursentajen ne’ebé konsege hetan limite hadi’ak ho tempu, husi pursentu 45 to’o pursentu 69.

14 Haree Creative Associates International no School-to-School International (2015).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 19

Figura II.D.1. EWS: Pursentajen Eskola sira Konsege hetan Limite FOI Pursentu 80 ka Liu tuir Nasaun

Ba análize FOI, EWS fahe ba komponente haat, ne’ebé hatudu atividade xave sira – identifika estudante sira ne’ebé iha rizku, akompaña no halo supervizaun husi estudante sira ne’ebé iha rizku, ko’alia ho inan-aman husi estudante sira ne’ebé iha rizku no hala’o asaun akompañamentu sira, nu’udar planu jestaun kazu ba estudante ida-idak. Iha nasaun haat hotu, pursentu 85 ka liu eskola sira konsege hetan ka liutiha eskore limite ba komponente 1 (identifika estudante sira ne’ebé iha rizku) no komponente 2 (akompaña estudante sira ne’ebé iha rizku). Baibain, pursentajen ki’ik liu husi eskola sira ne’ebé konsege hetan ka liutiha limite ba komponente 3 (ko’alia ho inan-aman) no komponente 4 (asaun akompañamentu), mezmuke ne’e hadi’ak husi Round 1 ba Round 2, ho pursentu 75 eskola sira ne’ebé konsege hetan limite ba komponente rua (Figura II.D.2). Favor nota katak komponente 3 no 4 ezije liu husi funsionáriu eskola sira no komunidade sira.15

15 Pursentajen media eskola sira ba komponente 3 no 4 hamenus tanba pursentajen ki’ik eskola sira ne’ebé konsege hetan limite iha Timor-Leste (pursentu 8 eskola sira konsege hetan limite ba komponente 3 no pursentu 26 ba komponente 4 iha Round 2).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 20

Figura II.D.2. Pursentajen Media la Tetu husi Eskola sira ne’ebé Konsege Hetan ka Liutiha Limite Pursentu 80 tuir Komponente EWS

Ba Programa Kapasitasaun sira, pursentajen eskola sira ne’ebé konsege hetan limite FOI aas iha Kamboja, India no Tajikistaun (Figura II.D.3); liu duke pursentu 91 eskola sira konsege hetan ka liutiha eskore limite. (Iha India, eskola ida de’it mak tama Round 2 no la konsege hetan limite.) Iha Timor-Leste de’it mak pursentajen eskola sira ne’ebé konsege hetan limite sai menus duke pursentu 80.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 21

Figura II.D.3. Programa Kapasitasaun: Pursentajen Eskola sira ne’ebé Konsege Hetan ka Liutiha Limite FOI Pursentu 80

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 22

III. Dezeñu Avaliasaun Impaktu

A. SDPP nia Teoria Mudansa

Modelu konseituál ida husi programa SDPP nia atividade sira no oinsá sira bele afeita estudante no edukadór nia rezultadu (outcome) sira (Figura III.1) dirije dezeñu husi impaktu avaliasaun. Modelu ida ne’e iha ipóteze katak edukadór no inan-aman nia koñesimentu no prátika sira—ne’ebé fahe no reforsa husi komunidade ein-jerál—hatama nu’udar aspirasaun edukasionál no aspirasaun sobre estudante sira nia hahalok hasoru eskola. Estudante nia hahalok hirak ne’e traduzidu ba iha estudante sira nia envolvimentu iha eskola, prezensa, komportamentu, no dezempeñu akadémiku. Interasaun kompleksu no kumulativu husi fatór hirak ne’e hatama ba iha estudante sira nia abilidade, hakarak no desizaun atu eskola nafatin ka husik eskola.

Figura III.1. SDPP nia modelu konseituál

Objetivu ikus husi programa SDPP mak atu reduz nivel abandonu eskolár. Rekoñese prosesu kompleksu sira ne’ebé lida ba husik eskola, liu husi mekanizmu oioin husi SDPP nia intervensaun sira ne’ebé intende ba reduz husik eskola, no foka ba iha influensia rezultadu intermédiu sira—espesífikamente sobre edukadór, inan-aman, no estudante sira nia atitude, prátika, no komportamentu ne’ebé karik relasiona ho husik eskola. Programa SDPP oferese formasaun ba edukadór no inan-aman sira, intende atu influensia sira nia atitude no prátika hasoru estudante sira ne’ebé iha rizku ba husik eskola. SDPP nia EWS intende atu mellora estudante nia atitude no prezensa hasoru eskola, direitamente liu husi interasaun ho estudante, no indireitamente liu husi interasaun ho edukadór no

Edukadór, Inan-aman no Komunidade– Koñesimentu no Konsiénsia

Inan-aman nia prátika sira ba

prevensaun

Edukadór nia prátika sira ba

prevensaun

Estudante nia Atitude no Aspirasaun

Komportamentu Dezempeñu

Abandonu Eskolár

Prezensa

Husik Eskola

Estudante nia envolvimentu iha

eskola

Estudante nia Atitude

Outcome kona-bá Edukadór nia atitude no komportamentu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 23

inan-aman sira. SDPP nia atividade sira sobre envolvimentu estudante mós intende atu mellora estudante nia atitude hasoru eskola no komportamentu, liu husi ajuda estudante sira hadi’a sira nia fiar-an, abilidade hodi aprende no/ka dezempeñu akadémiku, liu husi hasa’e sira nia motivasaun hodi tama eskola, no liu husi halo eskola sai interesante, divertidu no/ka relevante liu. Ho mellora estudante nia atitude no envolvimentu iha eskola, intende atu tradús ba iha redusaun husik eskola iha tempu ne’ebé naruk (longu-termu).

B. Pergunta sira ba Peskiza

Bazeia ba modelu konseituál ida ne’e, avaliasaun impaktu husi programa SDPP sira iha nasaun haat hirak ne’e, mak dezignadu atu responde ba pergunta peskiza prinsipál lima tuir mai ne’e:

• Karik SDPP mellora edukadór nia komportamentu no atitude?

• Karik SDPP mellora estudante nia atitude hasoru eskola?

• Karik SDPP mellora estudante nia envolvimentu iha eskola asosiadu ho retensaun, mak hanesan prezensa?

• Karik SDPP mellora nivel abandonu eskolár?

• Sa’ida de’it mak programa SDPP nia impaktu sira ba estudante hirak ne’ebé iha rizku liu ba husik eskola?

C. Dezeñu

Atu responde perguntas hirak ne’e, SDPP uza dezeñu pilotu randomizadu ida ne’ebé kontroladu, hanesan hatudu iha Figura III.2. Iha India, Tajikistaun, no Timor Leste, SDPP ho randomizadu hili eskola sira hodi tama ba iha grupu SDPP ida ne’ebé fornese programa SDPP, ou ba iha grupu kontrolu ida ne’ebé operadu hanesan baibain. SDPP halo sasukat ba programa nia impaktu sira liu-husi kompara rezultadu relevante sira sobre estudante no edukadór iha grupu SDPP ho rezultadu sira sobre estudante no edukadór iha eskola sira ne’ebé hili ho kahur-malu ba grupu kontrolu. Dezeñu avaliasaun iha Kamboja la hanesan ho dezeñu iha nasaun tolu sira seluk ne’ebé SDPP kobre, katak eskola sira hili ho kahur-malu ba iha ida husi grupu fornesidu tolu hirak ne’e, tantu ba EWS (grupu EWS de’it), ka ba EWS+treinu komputadór (grupu EWS+Komputadór), ka ba serbisu regulár sira (grupu kontrolu).

Iha grupu kontrolu ida ne’ebé selesionadu ho kahur-malu hanesan elementu krusiál husi avaliasaun impaktu rigorozu ida, tanbá ne’e permite avaliadór hodi ipotetiza/imajina ona sa’ida mak sei akontese kuandu programa ida ne’e la eziste. Bainhira selesaun ho kahur-malu implementadu ho diak, estudante no edukadór iha eskola atendidu sira sei hanesan ho hirak ne’ebé iha eskola kontroladu sira relasiona ho sira nia karaterístika ne’ebé iha nanis ona. Iha de’it diferensa sistemátika entre grupu hirak ne’e, mak hanesan, estudante no edukadór iha eskola atendidu sira oferesidu ho programa SDPP, no ba grupu kontrolu la oferesidu. Nia rezultadu mak hanesan diferensa ruma ne’ebé observadu iha rezultadu sobre grupu rua ne’e (atendidu no kontrolu), bele atribuidu ba iha programa SDPP, no la’ós ba diferensa sira ne’ebé iha nanis tiha ona relasiona ho estudante, edukadór, no eskola sira nia karaterístika hanesan amostra.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 24

Tuir dezeñu RCT, avaliasaun efetividade husi programa SDPP foka ba diferensa sira rezultadu mediu husi Ami nia akompañamentu final entre estudante no edukadór sira selesiona randomizadu ba grupu SDPP ka ba grupu kontrolu (ka, iha Kamboja, diferensa entre EWS+Komputadór, EWS no grupu kontrolu sira). Tanba selesaun randomizadu signifika katak la iha diferensa sistematika entre karaterístika liña-base entre grupu SDPP no kontrolu, diferensa simples de’it iha rezultadu grupu sira fó estimativa rigorozu no independente husi programa SDPP nia impaktu. Mazke, Ami bele aumenta presizaun husi estimativa impaktu no ami nia abilidade atu identifika impaktu ne’ebé signifikante tuir estatístiku liu husi modelu estatístiku sira ne’ebé ajusta ba diferensa oituan iha karaterístika inisiál husi grupu estudu sira ne’ebé aumenta porakazu ka tanba inkéritu la responde. Hanesan ne’e, estimativa impaktu ajusta tuir valór liña-baze husi rezultadu interese, no mós karaterístika individuál no ho relasaun ho eskola. Estimativa impaktu RCT konsidera nu’udar padraun di’ak liu atu avalia efetividade programa.

Estimativa impaktu ne’e hanesan diferensa entre rezultadu interese iha liña-rohan ne’ebé bele fó ba SDPP tuir status quo. Estimativa hatudu hanesan diferensa pursentajen entre grupu atendidu no kontrolu. Estimativa impaktu estudu ne’e mak hatudu tenke interpreta tuir diferensa rezultadu hasai husi espozisaun ba SDPP. Purezemplu, impaktu favorável ho pursentajen “X” ba abandonu eskolár hatudu katak, iha media, taxa abandonu eskolár tuir SDPP sai pursentajen “X” ki’ik liu duke se la iha SDPP. Ami mós hatudu pursentajen ne’ebé aumenta ka hamenus tuir rezultadu prinsipál ba grupu atendidu no kontrolu. “Mudansa pursentajen” hirak ne’e labele interpreta hanesan “mudansa” pursentajen ne’ebé kalkula tuir sasukat pré-pós ka mudansa liña-baze/liña-rohan, maibé hanesan sasukat rezultadu grupu atendidu ne’ebé aumenta ka hamenus ho relasaun ho grupu kontrolu iha liña-rohan.

Sa’ida mak avaliasaun impaktu?

§ Meta: avaliasaun ida dezeñadu hodi fornese resposta sira ba polítika ka efetividade programa ho objetivu atu prodús evidensia rigorozu hodi responde pergunta sira kona-bá progrma nia impaktu.

§ Intensaun: estabelese efeitu fundamentál husi intervensaun ida liu husi uza kontrafaktuál ida.

§ Mekanizmu: selesaun randomizadu ba grupu atendidu no kontrolu sira.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 25

Figura III.2. SDPP nia dezeñu pilotu randomizadu sira ne’ebé kontroladu

Dezeñu ba India,aTajikistaun,b no Timor-Lestec

aHusi eskola elijível 220 iha India, eskola 107 hili ho kahur-malu ba iha grupu kontrolu, no eskola 113 hili ho kahur-malu ba iha grupu SDPP nian. Durante iha nia implementasaun, dadus projetu nian koletadu husi estudante individúal no edukador hamutuk 19,541 no 1,199 iha eskola kontrolu sira; 20,713 no 1,295 iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre. bHusi eskola elijível 165 iha Tajikistaun, eskola 83 ho kahur-malu ba iha grupu kontrolu, no eskola 82 hili ho kahur-malu ba iha grupu SDPP nian. Durante iha nia implementasaun, dadus projetu nian koletadu husi estudante individúal no edukador hamutuk 8,653 no 2,196 iha eskola kontrolu sira; 8,000 no 2,055 iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre. cHusi eskola elijível 190 iha Timor-Leste, eskola 93 hili ho kahur-malu ba iha grupu kontrolu, no eskola 97 hili ho kahur-malu ba iha grupu SDPP nian. Durante iha nia implementasaun, dadus projetu nian koletadu husi estudante individúal no edukador hamutuk 19,255 no 1,216 iha eskola kontrolu sira; 18,606 no 1,182 iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre. dHusi eskola elijível 322 iha Kamboja, eskola 107 hili ho kahur-malu ba iha grupu kontrolu, eskola 107 hili ho kahur-malu ba iha SDPP nia grupu EWS-de’it, no eskola 108 hili ho kahur-malu ba iha SDPP nia grupu EWS+Envolvimentu (Komputadór). Durante iha nia implementasaun, dadus projetu nian koletadu husi estudante individúal no edukador hamutuk 60,826 no 2,516 iha eskola kontrolu sira, estudante 65,145 no edukadór 2,677 iha SDPP nia eskola sira ho EWS-de’it; estudante individuál 66,041 no edukadór 2,810 iha eskola sira ho EWS+Envolvimentu (Komputadór).

Hili ho Kahur-malu

SDPP nia grupu EWS de’it

Eskola sira ne’ebé elijível

SDPP nia grupu EWS+Envolvimentu Grupu Kontrolu

Eligible Schools

SDPP nia grupu EWS+Envolvimentu

Grupu Kontrolu

Dezeñu ba Cambojad

Hili ho Kahur-malu

Eskola sira ne’ebé elijível

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 26

Avalisasaun ne’e mós inklui análize separadu ida sobre estudante sira ne’ebé iha rizku liu ba husik eskola bazeia ba informasaun kona-bá sira nia karaterístika ne’ebé disponivel iha eskola nia relatóriu sira nu’udar liña-baze molok tama ba iha tinan eskolár alvu. Ho importante, estudante sira identifikadu iha rizku bazeia ba sira nia karaterístika liña-baze ba análize impaktu la nesesariamente hanesan ho estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku husi SDPP nia EWS, no hirak ne’ebé projetadu hodi simu EWS nia atividade apoiu atendimentu primeiru sira (mazke iha sobrepozisaun substansiál). Ne’e tanbá la iha prosesu EWS atu identifika estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu kontrolu, importante liu, tanba mantein integridade husi dezeñu selesaun ho randomizadu, rekere análize ne’ebé bazeia ba karaterístika liña-baze ne’ebé determinadu molok simu serbisu programa sira.

Rezultadu sira ne’ebé ezaminadu iha análize ida ne’e bele agrupadu ba iha domíniu porinsipál haat ne’ebé aliña ho SDPP nia modelu konseituál: (1) rezultadu sira sobre edukadór nia komportamentu no hahalok, (2) estudante nia hahalok, (3) estudante nia envolvimentu iha eskola, no (4) abandonu eskolár. Avaliasaun ida ne’e avalia efetividade programa SDPP iha husi domíniu hirak ne’e liu-husi ezamina impaktu sira iha aranjamentu kiik ida husi rezultadu prinsipál sira ne’ebé identifikadu molok hahú análize. Rezultadu prinsipál hirak ne’e mak programa SDPP dezeñadu atu direitamente tebes afeita bá. Hatudu iha Tabela III.1, rezultadu prinsipál sira iha kada domíniu. Rezultadu prinsipál iha edukadór nia rezultadu sira, estudante nia hahalok, no estudante nia envolvimentu iha eskola nia domíniu sira, ho konsistente definidu iha nasaun sira. Sasukat prinsipál husi abandonu eskolár varia tuir nasaun tanba iha diferensa sobre oinsá husik eskola definidu iha kada nasaun, no bainhira mak SDPP observa estudante sira.

Aleinde rezultadu prinsipál sira, avaliasaun ne’e analiza rezultadu adisionál sira hodi fornese kontekstu ba iha análize prinsipál no aumenta koñesimentu sobre maneira sira ne’ebé programa ida ne’e toma, ma’ibé la efetivu iha influensia domíniu partikulár ida. Tabela III.1 alista rezultadu adisionál hirak ne’e, ne’ebé inklui edukadór nia atitude no prátika sira, estudante nia hanoin kona-bá edukadór no inan-aman sira, dezempeñu akadémiku, komportamentu, no progresaun tinan eskolár.

Abandonu eskolár entre tinan eskolár. Sasukat ida ne’e kalkuladu durante tinan akadémiku sira no expresadu kona-bá karik labarik ida ne’ebé tama eskola iha inisiu husi tinan akadémiku dahuluk, tama-hikas eskola iha inisiu husi tinan akadémiku tuir tan. Estudante ida ne’ebé falla tama eskola iha tinan akadémiku tuir-tan, konsideradu husik eskola entre tinan eskolár.

Abandonu eskolár durante tinan eskolár. Estudante ida konsideradu husik ona eskola durante iha tinan akadémiku ida. Se estudante ida tama eskola iha inisiu husi tinan akadémiku ida, no la mantein eskola to’o ezame ikus semestre/trimestre ou ezame tinan ikus-liu akadémiku nian.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 27

Tabela III.1. Sasukat prinsipál no sekundária/adisionál sira husi efetividade programa SDPP Domíniu Sasukat prinsipál husi efetividade

programa Sasukat sekundária/adisionál

Rezultadu sira ba edukadór

Eskala edukadór nia prátika ba prevensaun abandonu eskolár

Edukadór nia sensu responsabilidade Edukadór-nia sensu efikásia-an Administradór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár Administradór nia sensu responsabilidade Administradór nia sensu efikásia-an

Estudante ne’ebé iha rizku nia hahalok

Hahalok emosionál, kognitivu, no komportamentál hasoru eskola

Estudante nia hanoin kona-bá apoiu husi nia edukadór no inan-aman

Envolvimentu iha eskola

Prezensa lor-loron durante tinan akadémiku Dezempeñu: matemátika no língua a Komportamentu (exseptu iha India)

Abandonu eskolár

Karik estudante husik ona eskola iha tempu akompañamentu ho kolesaun dadus; sasukat prinsipál sira sobre abandonu eskolár, varia tuir nasaun: • India. Abandonu eskolár entre tinan eskolár

ba estudante sira iha tinan eskolár 5 (alvu). • Tajikistaun. Husik eskola durante tinan

eskolár ba estudante sira iha tinan eskolár 9 (alvu).

• Kamboja. Karik estudante sira iha tinan eskolár alvu (7, 8 no 9) husik tiha ona eskola iha pontu finál husi observasaun ba sira.

• Timor-Leste. Karik estudante sira iha tinan eskolár alvu (4, 5 no 6) husik tiha ona eskola iha pontu finál husi observasaun ba sira.

Husik eskola entre tinan eskolár b Progresaun b

a Língua varia tuir nasaun, no iha nasaun balu, aprezenta dezempeñu iha língua rua: Khmer iha Kamboja, Hindi iha India, Tajike no lian-inan iha Tajikistaun, Tetum no Portugés iha Timor-Leste. b Se posivel, ami konsidera abandonu eskolár entre tinan eskolár ka durante tinan eskolár hanesan sasukat sekundária ida iha domíniu ida ne’e. Hanesan ho nia rezultadu prinsipál sira, ne’e varia tuir nasaun. Progresaun refleta karik estudante ida pasa ou la pasa ba siklu edukasaun tuir mai liu husi promovidu husi tinan eskolár prezente ba iha tinan eskolár tuir mai, ou liu husi promovidu de’it (bainhira la posivel hodi observa tinan eskolár tuir mai iha Kamboja no Tajikistaun).

Aleinde análize prinsipál ne’ebé foka ba estudante hotu-hotu, avaliasaun ne’e inklui análize sub-grupu husi grupu sira, ne’ebé programa SDPP talvez iha tiha ona nia impaktu diferente sira. Análize sub-grupu ne’ebé importante liu hotu relasiona ho estudante sira ne’ebé iha rizku ba husik eskola. Programa SDPP espesífikamente projeta ba estudante sira ne’ebé iha rizku, nune’e análize sub-grupu ida ne’e nu’udar parte husi análize prinsipál husi efetividade programa. Mazke SDPP la dezeñadu hodi iha impaktu sira ne’ebé la hanesan ba sub-grupu espesífiku sira husi estudante, edukadór ka eskola sira, dala ruma iha impaktu sira ne’ebé la hanesan ba estudante sira ho karaterístika balu (mak hanesan diferensa iha jéneru, ba hirak ne’ebé nia tinan boot liu normál ba sira nia tinan eskolár,16 ka husi grupu kasta diferente, hanesan kazu iha India17); ba

16 Estudante ida konsideradu idade boot liu liu se nia tinan rua boot liu idade apropriadu ba nia tinan eskolár, kompara ho sira ne’ebé iha tinan rua nia laran husi idade apropriadu.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 28

tipu diferente husi eskola sira (mak hanesan pursentajen estudante sira ne’ebé iha rizku iha eskola ida18 no eskola nia fatin19); ou ba tipu diferente husi edukadór sira (mak hanesan diferensa iha jéneru ka iha estadu hanorin tempu-tomak/full-time. Análize sub-grupu adisionál hirak ne’e fornese kontekstu interesante ba ita nia interpretasaun sobre konstatasaun prinsipál sira no koñesimentu ba iha grupu sira ne’ebé programa SDPP sei halo susesu liu ou susesu natoon.20

Tabela III.2. Análize subgrupu prinsipál no adisionál

Subgrupu Tipu subgrupu Definisaun Tipu Análize

Estudante iha rizku/ la iha rizku

Estudante sira

Estudante sira identifika nu’udar iha rizku atu husik eskola bazeia ba informasaun kona-bá sira nia karaterístika bele hetan iha rejistu eskolár iha liña-baze uluk tama tinan eskolár alvu.

Prinsipál

Feto/mane Estudante sira

Edukadór sira

Jéneru estudante bele hetan iha rejistu eskolár. Adisionál

Estadu hanorin tempu-tomak

Edukadór sira

Edukadór serbisu tempu-tomak ka la tempu-tomak (part-time, kontratu, voluntáriu, ka edukadór sira oin seluk ne’ebé la serbisu tempu-tomak)

Adisionál

Tinan liu/la tinan liu Estudante sira

Estudante konsidera nu’udar tinan liu se iha tinan rua liu duke tinan adekuadu ba nia tinan eskolár, kompara ho estudante seluk iha intervalu tinan rua husi tinan adekuadu.

Adisionál

Kasta ki’ik/ kasta la ki’ik

Estudante sira

Estudante sira pretense ba kasta tuir kasta nia rejista ona, tuir mai halo subgrupu rua, ida hanesan “kasta ki’ik” se minoria, kasta ka tribu espesífiku, no “kasta la ki’ik” hanesan kasta jerál.

Adisionál

% aas iha rizku/ % ki’ik

iha rizku

Eskola sira Eskola fahe ba grupu ida ho pursentu 70 ka liu husi estudante sira ne’ebé iha rizku iha liña-baze eskola sira grupu kontrolu nian (grupu pursentajen aas) no grupu menus duke pursentu 70 (grupu pursentajen ki’ik).

Adisionál

Distánsia husi eskola Eskola sira Iha Kamboja, India no Tajikistaun, define eskola ho distánsia ki’ik liu duke distánsia media husi eskola kontrolu no kapital distritu hanesan “la remotas” no eskola hanesan no liu duke media hanesan “remotas”. Iha Timor-Leste, Ami define eskola ne’ebé bele to’o liu husi transporte hotu hanesan “la remotas” no eskola labele to’o ho transporte hotu hanesan “remotas”.

Adisionál

17 Estudante sira kategorizadu ba iha grupu kasta ida depende ba relatóriu sobre sira nia kasta, no tuir mai agrupa grupu hirak ne’e ba iha sub-grupu sira, mak hanesan: “kasta kiik” definidu nu’udar minoridade ida, kasta ida, ka tribu ida, “kasta la kiik” definidu hanesan jerál, ou kasta seluk ne’ebé iha kotuk liu. 18 Eskola sira fahe ba iha grupu ida ne’ebé nia pursentajen 70 ka aas/boot liu sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha liña-baze entre eskola sira iha grupu kontrolu (grupu ho pursentajen aas/boot) no grupu ida ne’ebé nia pursentajen baixu/kiik-liu 70 (grupu ho pursentajen baixu/kiik-liu). 19 Iha Kamboja, India, no Tajikistaun, eskola sira ne’ebé baixu husi média ba eskola kontrolu, ho distánsia ba kapitál distritu, ami define hanesan “la’ós remota” no eskola hirak ne’ebé hanesan ho média ka iha média nia leten ami define hanesan “remota.” Iha Timor-Leste, eskola sira ne’ebé asesivel ho tipu viatura hotu-hotu, ami define hanesan “la’ós remota” no eskola hirak ne’ebé la bele asesivel ho tipu viatura hotu-hotu, ami define hanesan “remota”. 20 Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, SDPP la ajusta kotan sira ne’ebé iha signifikasaun estatístika ba komparasaun múltiplu bainhira halo daudaun komparasaun sub-grupu múltiplu (Schochet, Peter Z. 2009).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 29

IV. Amostrajen no Kolesaun Dadus

Análize impaktu bazeia ba dadus husi fonte sira: (1) relatóriu sobre estudante koletadu husi eskola sira, (2) peskiza ne’ebé hala’o ba estudante sira ne’ebé iha rizku, no (3) peskiza ne’ebé hala’o ba edukadór no administradór eskola nian sira. Iha kada nasaun, dadus koletadu iha síklu balu mak hanesan: molok implementa programa SDPP, durante tinan akadémiku bainhira implementa daudaun programa ne’e, no tuir mai implementa programa ida ne’e.

Iha kada nasaun, SDPP entrevista diretór eskola ka sira nia vise hodi halibur informasaun kona-bá eskola nia karaterístika, tempu tama eskola, no edukadór nia karaterístika durante iha kada síklu kolesaun dadus. SDPP mós halo peskiza ba edukadór sira iha tinan eskolár alvu, diretór eskola, no vise diretór eskola sira sobre sira nia experiensia no formasaun, koñesimentu sobre fatór sira ne’ebé iha rizku ba husik eskola, hahalok no prátika sira uza hasoru estudante sira ne’ebé iha rizku.

Durante kada síklu husi kolesaun dadus iha kada nasaun, SDPP hetan relatóriu ofisiál sira kona-bá estudante, relasiona ho tama eskola, prezensa, dezempeñu eskolár, no demográfiku sira. SDPP mós entrevista grupu ida husi estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba husik eskola bazeia ba sira nia karaterístika pre-programa. Entrevista estudante sira ne’ebé iha rizku ho inklui pergunta sira kona-bá demográfiku; hahalok kognitivu, komportamentál, no emosionál hasoru eskola; no sira nia hanoin kona-bá edukadór no inan-aman sira.

Ba nasaun haat sira ne’e hotu, SDPP koleta dadus husi nia programa hotu-hotu no husi eskola sira iha grupu kontrolu, inklui populasaun husi estudante sira iha kada tinan eskolár alvu iha kada pontu kolesaun dadus. Análize limitadu ba estudante no edukadór sira ne’ebé elijível ba estudu ida ne’e. SDPP koleta no analiza informasaun husi eskola nia relatóriu sira ba kuaze estudante 250,000 iha eskola besik 900 iha nasaun haat sira ne’e hotu. SDPP halo entrevista ho estudante sira ne’ebé iha rizku kuaze 23,000, ho edukadór sira kuaze 8,000, no ho administradór sira kuaze 2,000.

Table IV.1. Medida amostra

Eskola Relatóriu Estudante

Entrevista Estudante

Entrevista Edukadór

Entrevista Administradór

Kamboja Grupu EWS+Komputadór 108 54,855 1,755 1,639 241 Grupu EWS de’it 107 54,323 1,817 1,591 239 Grupu Kontrolu 107 50,336 1,694 1,587 229

Total 322 159,514 5,266 4,817 709 India

Grupu SDPP 113 19,721 3,695 420 181 Grupu Kontrolu 107 18,669 3,526 393 167

Totál 220 38,390 7,221 813 348 Tajikistaun

Grupu SDPP 82 7,556 1,543 544 277 Grupu Kontrolu 83 8,282 1,560 583 273

Totál 165 15,838 3,103 1,127 550 Timor-Leste

Grupu SDPP 97 16,961 3,750 506 160 Grupu Kontrolu 93 17,615 3,581 511 152

Totál 190 34,576 7,331 1,017 312 Nasaun hotu-hotu Totál Tomak 897 248,318 22,921 7,774 1,919

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 30

Tabela IV.2. Dimensaun análize amostra

Eskola Relatóriu Estudante

Entrevista Estudante

Entrevista Edukadór

Entrevista Administradór

Cambodia Grupu EWS+Envolvimentu (Komputadór) 108 54,855 1,755 1,639 241 Grupu EWS 107 54,323 1,817 1,591 239 Grupu Kontrolu 107 50,336 1,694 1,587 229

Totál 322 159,514 5,266 4,817 709 India

Grupu EWS+Envolvimentu

113 19,721 3,695 420 181

Grupu Kontrolu 107 18,669 3,526 393 167 Totál 220 38,390 7,221 813 348

Tajikistaun Grupu EWS+Envolvimentu

82 7,556 1,543 544 277

Grupu Kontrolu 83 8,282 1,560 583 273 Totál 165 15,838 3,103 1,127 550

Timor-Leste Grupu EWS+Envolvimentu

97 16,961 3,750 506 160

Grupu Kontrolu 93 17,615 3,581 511 152 Totál 190 34,576 7,331 1,017 312

Nasaun hotu-hotu Totál tomak 897 248,318 22,921 7,774 1,919

V. Karaterístika sira husi amostra

Hetan dadus kona-bá membru sira hodi sai hanesan amostra molok indika sira ba iha intervensaun, hanesan elementu krusiál ida husi avaliasaun impaktu rigorozu ida; Ne’e fornese informasaun kona-bá amostra nia karaterístika liña-baze no permite ita hodi verifika ekivalénsia entre grupu atendidu no grupu kontrolu sira. Iha nasaun haat sira ne’e hotu, SDPP no eskola sira iha grupu kontrolu iha nanis ona karaterístika ekivalente iha liña-baze ho la iha evidensia kona-bá diferensa sistemátiku entre grupu hirak ne’e.21

Tabela V.1 fornese karaterístika liña-baze ba eskola, estudante no edukadór hotu-hotu iha amostra peskiza; Ne’e inklui membru amostra hotu-hotu, la haree ba karik sira selesionadu tiha ona ba iha grupu SDPP ka grupu kontrolu ida.22 Medida eskola no nia karaterístika sira seluk konsideradu varia iha nasaun haat hirak ne’e (Tabela V.1). Iha mós variedade ne’ebé konsideravel iha nasaun hirak ne’e sobre estudante nia karaterístika sira ne’ebé posivel iha relasaun ho husik eskola. Purezemplu, Kamboja no Tajikistaun relativamente iha pursentajen kiik sobre estudante ho tinan boot liu—pursentu 3.2 de’it husi estudante sira ne’ebé iha amostra konsideradu tinan boot liu idade apropriadu ba sira nia tinan eskolár iha kada nasaun. Nivel hirak ne’e aas/boot liu iha India no Timor-Leste, respetivamente, iha pursentu 9.7 no 10.8. Pursentajen

21 Informasaun adisionál kona-bá ekivalénsia liña-baze disponivel iha relatóriu impaktu iha nasaun-espesífiku 22 Amostra estudu tomak luan oituan liu amostra análize tanbá falta de dadus.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 31

estudante sira karaterizadu hanesan iha rizku ba husik eskola, ho uza informasaun sobre sira nia karaterístika liña-baze mak hanesan pursentu 71 iha Kamboja, pursentu 83 iha India, pursentu 56 iha Tajikistaun, no pursentu 42 iha Timor-Leste.

Tabela V.1. Média eskola, edukadór, no estudante sira nia karaterístika liña-baze sira, tuir nasaun (signifika exseptu pelu-kontrariu indikadu).

Rezultadu Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

Eskola nia karaterístika sira molok intervensaun

Númeru estudante ne’ebé tama eskola a 376.8 409.4 251.0 255.5 Númeru estudante ne’ebé tama iha tinan eskolár alvu(sira) 376.8 65.6

44.3 109.1

(%) eskola remota 50.0 52.3 52.1 25.1 (%) eskola ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku 31.7 34.1 34.5 33.5 Karaterístika husi Matemátika no língua tinan eskolár, no diretór klase molok intervensaun

Númeru edukadór iha tinan eskolár alvu(sira) 9.0 2.0 2.9 3.1 Tinan 33.4 39.0 45.4 42.8 (%) feto 38.6 45.0 26.1 31.1 (%) experiensia liu tinan 10 47.0 22.1 67.0 46.8 Eskore liña-baze ba iha eskala prevensaun abandonu eskolár 6.2 7.1

7.8 7.8

(%) edukadór tempu-tomak (full-time) 98.5 25.0 90.0 78.8 Tinan eskolár alvu (sira) ho estudante nia karaterístika molok intervensaun

(%) female 48.5 50.7 46.0 49.0 (%) tinan boot liu 3.2 9.7 3.2 10.8 (%) kategorizadu hanesan iha rizku ba husik eskola 70.7 82.5 56.4 42.0 Nivel prezensa lor-loron nian durante tinan akadémiku 91.2 63.4 90.4 81.5 Medida amostra

Eskola sira 322 220 165 190 Estudante sira 131,872 40,254 16,653 28,654 Edukadór sira 4,070 653 858 862

Fontes: SDPP nia liña-baze kestionáriu sobre edukadór nia administra-an no kestionáriu sobre eskola.

Nota: Tabela hatudu sumáriu estatístika iha liña-baze ba eskola, edukadór, no estudante iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre no mós iha eskola kontroladu sira (ou iha Kamboja nia kazu, EWS +komputadór, EWS de’it, no eskola kontroladu sira). Dadus estudante bazeia ba eskola nia relatóriu sira no foka ba estudante iha tinan eskolár alvu. Medida amostra ba karaterístika balu talvez kiik liu tanbá falta de respostas.

a Iha Kamboja, ne’e inklui tinan eskolár 7–9; iha India, tinan eskolár 1–6; iha Tajikistaun, tinan eskolár 5–9; no iha Timor-Leste, tinan eskolár 1–6.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 32

VI. SDPP nia impaktu sira

Avaliasaun ne’e ipotetiza programa SDPP nia impaktu sira kona-bá rezultadu sira ba edukadór, estudante nia hahalok, estudante nia envolvimentu iha eskola, no abandonu eskolár. Kapítulu ida ne’e diskute sobre ámbitu ida ne’ebé programa SDPP kobre ho susesu iha melloramentu sasukat prinsipál sira husi efetividade programa iha kada domíniu hirak ne’e, ba kada nasaun ne’ebé SDPP kobre. Diskusaun ne’e organizadu husi domíniu rezultadu, hanesan tuir mai: (1) rezultadu kona-bá edukadór nia komportamentu no hahalok, (2) estudante nia hahalok, (3) estudante nia envolvimentu iha eskola, no (4) abandonu eskolár. Konstatasaun impaktu ba sasukat prinsipál no adisionál sira husi efetividade programa, aprezentadu iha diagrama ne’ebé koresponde ba nivel rezultadu média liu husi estadu grupu ne’ebé selesionadu ho randomizadu. Diferensa sira ne’ebé tuir estatístika la hanesan ho zero, hatudu ho asterístiku sira.

A. Impaktu sira sobre rezultadu ba edukadór

Edukadór sira bele karateriza estudante nia hahalok no asaun liu husi sira nia asaun. Hanesan hatudu iha modelu konseituál (Figura III.1), edukadór ida nia asaun bele reprezenta nivel dahuluk husi mudansa iha melloramentu rezultadu intermédiu ba estudante, no hamenus abandonu eskolár. Programa SDPP direitamente serbisu ho edukadór sira hodi mellora sira nia koñesimentu no konsiénsia kona-bá abandonu eskolár, treina sira hodi identifika estudante sira ne’ebé iha rizku no serbisu ho estudante no sira nia familia hodi fornese apoiu no kapasita sira hodi mantein nafatin ba eskola. Edukadór sira treinadu sobre oinsá uza EWS hodi mellora sira nia prátika ba prevensaun abandonu

Signifikasaun estatistikál

Ipotetiza impaktu husi programa SDPP bazeia ba diferensa rezultadu iha média ba SDPP no ba estudante no edukadór sira iha grupu kontrolu. Atu interpreta ipóteze hirak ne’e, mak importante hodi avalia karik sira luan natoon no la posivel hodi iha diferensa tanbá oportunidade (hatudu katak programa SDPP iha impaktu ida). Ho hanoin ida ne’e, mak teste estatistikál hala’o hodi avalia karik kada impaktu ho signifikante la hanesan ho zero. Ipóteze impaktu sira dezkreve signifikante tuir estatístika se nia probabilidade menus husi pursentu 5 tanba porakazu (no la’ós ba programa SDPP). Ipóteze impaktu sira dezkreve signifikante natoon se nia probabilidade entre pursentu 5 no 10 tanba porakazu (no la’ós ba programa SDPP). Iha tabela no figura, impaktu sira signifikante tuir estatístika iha nivel pursentu 1, pursentu 5, no pursentu 10 simbolizadu ho asterísku sira mak hanesan ***, ** ka *.

Oportunidade (%1, %5 ka %10) ne’ebé konstatasaun relata ho la loos sobre impaktu sa’e durante hala’o teste adisionál. Tanba ne’e, tenke uza atensaun bainhira interpreta signifikasaun husi ita nia análize exploratóriu kona-bá rezultadu adisionál sira no sub-grupu, tanbá ita la korekta númeru totál husi komparasaun ne’ebé halo daudaun. Teste individuál husi diferensa adisionál hirak ne’e sobre programa nia efeitu sira ba sub-grupu sira seluk, fornesidu hanesan kontekstu adisionál ba konstatasaun prinsipál sira.

Rezultadu ba edukadór

Sasukat prinsipál husi efetividade programa

• Edukadór hahú prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár

Rezultadu adisionál sira

• Edukadór nia sensu efikásia-an hodi atende problema abandonu eskolár

• Edukadór nia sensu responsabilidade hodi rezolve problema abandonu eskolár

• Administradór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, ninia efikásia-an no sensu responsabilidade

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 33

eskolár, no sira simu treinu sobre oinsá atende estudante sira ho di’ak-liu liu-husi intervensaun komplementáriu sira ne’ebé tenke mellora estudante nia hahalok no komportamentu. Mudansa iha edukadór nia asaun bele sai hanesan indikadór dahuluk hodi halo mudansa ba estudante nia komportamentu.

1. Impaktu kona-bá edukadór hahú prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár

Indikadór prinsipál husi programa SDPP nia efetividade iha influensia rezultadu sira sobre edukadór mak hanesan edukadór nia utilizasaun prátika sira ne’ebé mellora estudante nia komportamentu negativu—falta eskola, komportamentu estragadór ka ladún interese, no atividade eskolár ladi’ak—ne’ebé bele hamosu abandonu eskolár. Rezultadu ida ne’e sukat tuir SDPP nia eskala ne’ebé dezenvolve tiha ona sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár. Pergunta sira foka ba edukadór nia komportamentu ne’ebé posivel ajuda estudante sira ne’ebé iha rizku hodi susesu iha eskola, mak hanesan karik edukadór rejista estudante nia prezensa lor-loron, no karik edukadór foti asaun se estudante falta eskola loron tolu iha fulan ida nia laran. Eskore konsekuente kombina resposta ba pergunta sira ne’ebé hato’o ba diretór klase sira, ne’ebé hanesan foku husi intervensaun EWS, no hato’o ba edukadór matemátika no língua sira.

Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár iha Kamboja (ba grupu EWS de’it no grupu EWS+treinu komputadór) no Timor-Leste, ma’ibé la iha impaktu signifikante ida iha India ka Tajikistaun (Figura VI.A.1).

Iha Kamboja, edukadór sira iha grupu EWS de’it no grupu EWS+komputadór hetan eskore sira husi prátika prevensaun abandonu eskolár, ho média, kuaze pontu ida aas/boot liu duke edukadór sira iha grupu kontrolu (6.86 no 6.83 versu 5.94); Diferensa sira signifikante tuir estatístika. Impaktu ipotetizadu hatudu katak, ho média, edukadór sira iha grupu SDPP iha Kamboja uza tiha ona estratejia prevensaun abandonu eskolár ida tán duke edukadór sira iha grupu kontrolu.

Iha Timor-Leste, eskore sira husi prevensaun abandonu eskolár iha grupu atentidu no grupu kontrolu sira aas/boot-liu Kamboja. Eskore iha eskala ba grupu kontrolu kuaze besik posivel máximu (7.72 husi 8). Aleinde eskore grupu kontrolu nian ne’ebé aas/boot hirak ne’e, Programa

Eskala edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár (sasukat prinsipál)

Edukadór responde pergunta sira. Marka eskore bazeia ba eskala ida ho pontu-8 koresponde ba substánsia peskiza ualu ne’ebé hatudu karik edukadór adopta tiha ona prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár. Substánsia hirak ne’e inklui:

Rejista prezensa lor-loron nian Foti asaun se estudante falta eskola loron tolu iha fulan ida nia laran Fó akonsellamentu ba estudante sira ne’ebé fraku Halo diskusaun ho edukadór sira seluk sobre apoiu ba estudante sira ne’ebé fraku Dezenvolve planu hodi apoia estudante sira ne’ebé fraku Komunika ho inan-aman husi estudante sira ne’ebé fraku Reuniaun ho estudante sira ne’ebé fraku Iha inisiativu hodi to’o sedu iha eskola ka hela kleur iha eskola hodi ajuda estudante sira ne’ebé

fraku

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 34

SDPP mós mellora edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár iha Timor-Leste. Edukadór iha grupu SDPP hetan eskore sira husi eskala prátika prevensaun abandonu eskolár, ne’ebé maizumenus pontu 0.15 aas/boot liu edukadór sira iha grupu kontrolu (7.87 versus 7.72), diferensa signifikante ida tuir estatístika.

Hanesan iha Timor-Leste, eskore sira husi eskala prevensaun abandonu eskolár ba edukadór sira iha grupu kontrolu iha India no Tajikistaun kuaze besik eskore posivel máximu (7.40 husi 8 iha India no 7.70 husi 8 in Tajikistaun). Konstatasaun ida ne’e bele sujere katak mazke la’hó programa SDPP, edukadór sira bele aplika maiória prátika sira ba prevensaun abandonu eskolárne’ebé sukat husi eskala ida ne’e. Ho alternativu, eskore sira iha eskala, bele ho artifisiál aas/boot tanba sira bazeia ba relatóriu individuál duke ho observasaun direita. Edukadór sira iha grupu kontrolu talvez iha liu posibilidade atu uza relatóriu exesivu kona-bá prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, dala ruma tanba, lahanesan edukadór sira iha grupu SDPP, sira seidauk simu treinu kona-bá prátika hirak ne’e dirije ba saida. Edukadór sira iha grupu SDPP talvez iha liu posibilidade hodi reduz montante husi sira nia relatóriu, dala ruma tanba sira rasik no sira seluk iha eskola ne’ebé besik ba afeitadu liu husi asaun hirak ne’e, no verdadeiru liu depois de simu treinu ne’e. Iha kazu ruma, impaktu sira husi programa SDPP sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár talvez iha menus posibilidade atu hetan rejistu ba iha eskala prátika prevensaun abandonu eskolár ho relatóriu individuál.

Figura VI.A.1. Programa SDPP nia impaktu kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu sira sobre edukadór ninia administra-aan.

Nota: Sasukat análize ba agrupa edukadór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Atu fornese kontekstu adisionál ba rezultadu hirak ne’e, avaliasaun explora efeitu ba edukadór sira iha sub-grupu diferente, inklui jéneru, estadu serbisu-nain tempu-tomak/full-time, kompozisaun

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 35

eskola, no eskola fatin. Análize ida ne’e hatudu katak impaktu husi programa SDPP kona-bá sasukat prinsipál husi edukadór nia efetividade, jeralmente konsistente iha sub-grupu hirak ne’e iha Kamboja, India, no Tajikistaun, maibé varia oituan iha Timor-Leste (Tabela VI.A.2).

Konsistente ho konstatasaun hotu-hotu iha Kamboja, impaktu husi edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, pozitivu no signifikante tuir estatístika ba kuaze sub-grupu hotu-hotu ne’ebé definidu husi karaterístika edukadór no eskola nian sira. Só de’it impaktu husi sub-grupu ne’ebé la prienxe modelu ida ne’e iha Kamboja mak hanesan edukadór sira iha grupu EWS ne’ebé la’ós serbisu-nain tempu-tomak/full-time (purezemplu, tempu-baluk/part-time, kontratadu, voluntáriu, ka tipu edukadór seluk ne’ebé la’ós serbisu-nain full-time ) iha eskola (Tabela VI.A.1).

Tabela VI.A.1. Programa SDPP nia impaktu kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, tuir sub-grupu

Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+ Komputadór

Edukadór nia jéneru

Feto +++ +++ ○ ○ ○ Mane +++ +++ ○ ○ +++ Estadu edukadór tempu-tomak

Tempu-tomak +++ +++ + ○ +++ La’ós tempu-tomak ○ +++ ○ ○ ○ Pursentajen eskola iha rizku

Boot +++ +++ ○ ○ ○ Kiik +++ +++ ○ ○ +++ Eskola fatin

Remota +++ +++ ○ ○ ++ La’ós remota +++ +++ ○ ○ + Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Análize kona-bá rezultadu edukadór bazeia ba diretór klase tinan eskolár alvu, edukadór matemátika no língua sira.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanbá análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, meiu estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10. Ho diferente, programa SDPP nia impaktu pozitivu ne’ebé signifikante sobre edukadór hotu-hotu iha Timor-Leste nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, konsentradu iha sub-grupu balu sira. Ho espesífiku, iha impaktu pozitivu sira ne’ebé signifikante kona-bá prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár husi edukadór mane, tempu-tomak/full-time, no hanorin iha eskola sira ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante ne’ebé iha rizku. Impaktu la signifikante ba sub-grupu komplementáriu sira (edukadór feto sira, tempu-baluk/part-time, hanorin iha eskola sira ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku). Tuir estatístika, iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante kona-bá prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár husi edukadór iha eskola remota sira, no iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante natoon ba edukadór iha eskola sira ne’ebé la’ós remota.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 36

Konsistente ho konstatasaun hotu-hotu iha India no Tajikistaun, impaktu sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, tuir estatístika, la signifikante iha sub-grupu ruma ne’ebé definidu husi karaterístika edukadór no eskola nian sira. Exsepsaun únika ida mak edukadór tempu-tomak/full-time sira iha India, ne’ebé experiensia impaktu pozitivu ida ho signifikante natoon/oituan kona-bá prátika sira ba prevensaun husik eskola.

Hanesan ho konstatasaun hotu-hotu, eskala impaktu iha sub-grupu sira nia laran luan liu hotu iha Kambodia (Figura VI.A.2).

Figura VI.A.2. Programa SDPP nia impaktu sira kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, tuir sub-grupu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 37

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Sasukat análize sira ba agrupa edukadór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Tanbá análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, meiu estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 38

2. Rezultadu adisionál sira ba edukadór

Aleinde explora impaktu husi programa SDPP nian kona-bá edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, ami explora efeitu sira ne’ebé SDPP talvez iha tiha ona iha rezultadu adisionál rua ba edukadór mak hanesan: sensu efikásia-an no sensu-responsabilidade.

a. Edukadór nia sensu efikásia-an

Indikadór adisionál ida husi efetividade programa sira SDPP nian hodi rezolve abandonu eskolár, mak influensia edukadór sira nia fiar katak sira bele influensia fatór sira ne’ebé asosiadu ho estudante husik eskola, mak hanesan komportamentu ladi’ak, la iha interese iha klase laran, no falta eskola. Rezultadu ida ne’e sukat tuir eskala edukadór nia sensu efikásia-an ne’ebé SDPP dezenvolve tiha ona. Pergunta sira foka ba edukadór nia fiar katak sira bele ajuda estudante sira ne’ebé iha rizku hodi kompleta sira nia eskola, mak hanesan karik edukadór ida hanoin katak nia bele enkoraja estudante sira hodi valoriza aprendijazen no fornese asistensia ba familia sira hodi

ajuda sira nia oan susesu iha eskola.

Resposta ba pergunta sira kona-bá edukadór nia sensu efikásia-an marka husi 1 (la iha liu) to’o 5 (aranjamentu boot ida) no akumula ba iha eskala ida ne’ebé valór sira boot liu koresponde ba sensu efikásia-an ida ne’ebé aas liu.

Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida, ho estatístiku signifikante ba edukadór nia sensu efikásia-an iha Timor-Leste (eskala ho média eskore 4.16 versu 4.08) no iha impaktu ida signifikante natoon ba EWS+Treinu komputadór nia edukadór sira iha Kamboja (eskala ho média eskore 3.55 versu 3.54) (Figura VI.A.3). La iha impaktu ba edukadór nia sensu efikásia-an iha India ka Tajikistaun. Konsidera katak eskore média sira iha sasukat ida ne’e boot natoon iha nasaun rua hirak ne’e, entaun iha oportunidade para hetan mudansa.

Eskala edukadór nia sensu efikásia-an Edukadór sira hetan pergunta sobre to’o barak oinsá sira bele halo hodi prevene ka rezolve fatór 12 asosiadu ho abandonu eskolár. Tuir mai ne’e, fatór sira iha eskala. ü Komportamentu estragadór iha klase laran ü Motivasaun estudante nian hatudu iha interese kiik ba eskola ü Enkoraja estudante sira hodi fiar katak sira iha abilidade hodi kompleta sira nia eskola ü Ajuda estudante sira hodi valoriza aprendijazen ü Halo lisaun sira sai interesante ba estudante sira ü Reforsa regra sira ba iha klase ü Enkoraja partisipasaun ativu husi estudante sira ne’ebé la iha interese. ü Identifikasaun estudante sira ne’ebé presiza daudaun apoiu adisionál ü Estudante nia prezensa ü Modifikasaun atividade hanorin no aprendijazen sira hodi ajuda estudante sira ne’ebé nia

dezempeñu fraku ka ladi’ak ü Asistensia ba familia sira para ajuda sira nia oan hodi halo di’ak iha eskola ü Ajuda estudante sira ne’ebé nia dezempeñu ladi’ak hodi halo di’ak liu iha eskola

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 39

Figura VI.A.3. Impaktu programa SDPP nian ba edukadór sira nia sensu efikásia-an, tuir nasaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Sasukat análize sira ba agrupa edukadór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

b. Edukadór nia sensu responsabilidade

Aleinde eskala edukadór nia sensu efikásia-an, SDPP dezenvolve tiha ona eskala ida hodi sukat edukadór nia sensu responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku atu husik eskola. Pergunta sira iha eskala ida ne’e foka ba edukadór nia opiniaun sira kona-bá maneira sira hodi prevene estudante sira husik eskola.

Eskala edukadór nia sensu responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku Eskala ida ne’e bazeia-ba edukadór nia konkordansia ho deklarasaun lima kona-bá estudante sira ne’ebé iha rizku. Substánsia sira iha eskala ne’e mak hanesan: ü Estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár tenke halo esforsu makaas liu ü Edukadór ka eskola bele halo oituan hodi ajuda estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu

eskolár ü Se estudante ida iha rizku ba abandonu eskolár, entaun ne’e prinsipalmente sala husi inan-aman ka

familia ü Estudante sira ne’ebé iha rizku hasoru dezafiu oioin hodi kompleta sira nia eskola ü Estudante sira ne’ebé iha rizku presiza liután apoiu duke edukadór sira nia tempu no rekursu sira

ne’ebé fornese.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 40

Resposta sira ba eskala ida ne’e marka husi 1 (aseita tebes) to’o 4 (la aseita tebes). Eskala nia eskore mak hanesan média ba substansia lima. Valór sira boot liu koresponde ba sensu ida aas liu husi edukadór nia responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku.

Iha Kamboja, programa SDPP hadi’a edukadór sira nia sensu responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku, tantu ba edukadór sira nia EWS de’it inklui mós EWS+Treinu komputadór (eskala ho média eskore 3.33 no 3.32 versu 3.25) (Figura VI.A.4). Iha redusaun signifikante natoon ida ba edukadór sira nia eskore iha eskala, iha Tajikistaun (eskala ho média eskore 1.73 versu 1.82), no la iha rezultadu signifikante seluk ba edukadór sira iha nasaun sira seluk. Buat ne’ebé iha diferensa signifikante mak hanesan edukadór sira nia sensu efikásia-an nia nivel aas iha India, Tajikistaun no Timor Leste, tantu edukadór sira nia sensu responsabilidade nia nivel relativamente baixu/kiik iha nasaun tolu hirak ne’e. Ho liafuan seluk, edukadór sira iha India, Tajikistaun no Timor-Leste realsa katak sira hatene sobre oinsá atu rezolve fatór sira ne’ebé kauza abandonu eskolár, maibé sira sente la’ós sira nia responsabilidade atu rezolve.

Figura VI.A.4. Impaktu programa SDPP nian ba edukadór sira nia sensu responsabilidade, tuir nasaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Note: Sasukat análize sira ba agrupa edukadór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 41

3. Rezultadu adisionál sira ba administradór eskola nian

Kalkula mós impaktu sira ba administradór eskola nian, sira nia: (1) prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, (2) sensu responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku, no (3) sensu efikásia-an. Kada rezultadu hirak ne’e sukat ho maneira ne’ebé hanesan ho rezultadu sira ba edukadór.

a. Administradór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár

Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida, ho estatístiku signifikante ba administradór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár tantu ba grupu EWS de’it inklui mós EWS+Treinu komputadór iha Kamboja (prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár ho média 7.16 no 7.09 versu 6.57) no iha Tajikistaun (7.80 versu 7.62), maibé la eziste iha India ka Timor-Leste (Figura VI.A.5).

Figura VI.A.5. Impaktu programa SDPP nian ba eskala pratika prevensaun abandonu eskolár administradór nian, tuir nasaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Sasukat análize sira ba agrupa administradór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 42

b. Administradór nia sensu efikásia-an

Mazke SDPP iha impaktu pozitivu ida sobre edukadór sira nia sensu efikásia-an iha nasaun balu, ho estatístika la iha impaktu signifikante sobre administradór sira nia sensu efikásia-an iha nasaun ruma (Figura VI.A.6). Média eskore sira baixu/kiik liu iha Kamboja (entre 3.63 no 3.71) no aas-liu iha India (entre 4.73 no 4.74).

Figura VI.A.6. Impaktu programa SDPP nian ba administradór nia sensu efikásia-an, tuir nasaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Note: Sasukat análize sira ba agrupa edukadór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 43

c. Administradór nia sensu responsabilidade

Hanesan mós ho rezultadu ba edukadór sira, SDPP iha impaktu pozitivu ida, ho estatístiku signifikante ba administradór sira iha grupu EWS+Kapasitasaun iha Kamboja (eskala ho média eskore 3.42 versu 3.30) (Figura VI.A.7). Mazke média eskore sira baixu/kiik liu iha grupu kontrolu iha nasaun sira seluk, la iha impaktu signifikante ba administradór nia sensu responsabilidade iha nasaun seluk ruma. Iha diferensa entre administradór sira nia sensu efikásia-an no sensu responsabilidade iha India. Tajikistaun no Timor Leste tuir tipu ne’ebé hanesan ho edukadór sira.

Figura VI.A.7. Impaktu programa SDPP nian ba administrador nia sensu responsabilidade, tuir nasaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Sasukat análize sira ba agrupa administradór sira iha eskola. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 44

Konstatasaun análize sira iha nasaun haat hirak ne’e hotu sumarizadu iha Tabela VI.A.2, ne’ebé hatudu sinál no nivel signifikasaun estatistikál ba kada impaktu. Impaktu sira ne’ebé konsistente liu-hotu observadu eziste iha Kamboja, ne’ebé SDPP hadi’a edukadór no administradór sira nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár no edukadór nia sensu responsabilidade iha grupu rua, hadi’a mós administrador nia sensu responsabilidade, no edukadór nia sensu efikásia-an iha eskola sira ho EWS+Komputadór.

Tabela VI.A.2. Impaktu Programa SDPP ba rezultadu adisionál edukadór Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Eskala prátika prevensaun abandonu eskolár

Administradór sira +++ +++ ○ ++ ○ Sensu responsabilidade-an

Edukadór sira +++ +++ ○ - ○ Administradór sira ○ +++ ○ ○ ○ Sensu efikasia-an Edukadór sira ○ + ○ ○ ++ Administradór sira ○ ○ ○ ○ ○ Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an. Note: Análize kona-bá rezultadu sira edukadór bazeia-ba aula tinan eskolár alvu, lingua sira no matemátika, edukadór no

administradór eskola nian sira.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize rezultadu adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 45

B. Impaktu sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola

Estudante nia hahalok sira mak nu’udar xave rezultadu intermediáriu hodi influensia estudante nia komportamentu ne’ebé lori sira ba iha rizku hodi abandonu eskolár, ka foti desizaun hodi kontinua eskola. SDPP nia avaliasaun sukat hahalok estudante nian liu husi estuda estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku daudaun ba abandonu eskolár bazeia ba estudante sira nia karaterístiku liña-baze ne’ebé disponivel iha eskola nia relatóriu sira (tuir prosesu hanesan ida ho ida seluk ne’ebé uza hanesan parte husi EWS iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre). Sasukat prinsipál tolu husi SDPP nia efetividade iha influensia estudante nia atitude sira mak hanesan hahalok emosionál, kognitivu, no komportamentál hasoru eskola.

1. Impaktu sobre sasukat prinsipál husi estudante nia hahalok sira hasoru eskola

Barak husi intervensaun sira ne’ebé uza iha SDPP, ne’e katak atu halo eskola sai atrativu no interesante liután ba estudante sira. SDPP nia eskala sobre hahalok emosionál hasoru eskola sukat karik estudante sira gosta no sente pozitivu kona-bá eskola.

Iha Kamboja no Tajikistaun, resposta sira ba kada substánsia husi eskala ne’ebé marka husi 1 (la aseita tebes) to’o 4 (aseita tebes) no sukat nia média ba substánsia sira. Iha India no Timor-Leste, eskala hirak ne’e bazeia ba peskiza substánsia sira ne’ebé hetan resposta husi estudante sira karik sira aseita ho deklarasaun ida, ho uza resposta “Loos” ou “Lae”. Eskala sira konstruidu ho kalkula pursentajen husi substánsia sira ne’ebé estudante ida aseita. Valór sira ne’ebé aas/boot liu koresponde ba hahalok emosionál di’ak liu hasoru eskola.

SDPP iha impaktu pozitivu ida sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok emosionál hasoru eskola iha India no Tajikistaun, maibé la iha impaktu signifikante ida iha Timor-Leste no Kamboja (Figura VI.B.1). Iha nasaun hotu-hotu, eskore sira kona-bá eskala ho relata-an ida ne’e aas/boot, ho potensiál limita abilidade programa SDPP nian hodi ezerse impaktu sira.

Hahalok emosionál hasoru eskola

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hatán pergunta sira. Eskala ida ne’e bazeia ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza neen relasiona ho oinsá estudante sira sente kona-bá eskola. Substánsia hirak ne’e inklui tuir mai ne’e:

ü Eskola nu’udar fatin ida ne’ebé fó k’solok. ü Iha edukadór sira ne’ebé hau bele ko’alia ho sira. ü Depois de eskola, hau partisipa iha atividade sira eskola nian. ü Hau ho k’solok partisipa iha atividade sira iha klase laran. ü Hau haree ba oin hodi estuda. ü Programa tutoria ida sei ajuda hau ho hau nia estudu sira.

Rezultadu sira husi Estudante sira ne’ebé iha rizku nia Hahalok

Hasoru Eskola

Sasukat primeiru husi efetividade programa

• Hahalok emosionál, kognitivu, no komportamentál hasoru eskola.

Rezultadu adisionál sira:

• Estudante sira nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

• Estudante sira nia hanoin kona-bá inan-aman nia apoiu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 46

Iha Tajikistaun, estudante sira ne’ebé iha rizku iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre hetan eskore 3.58, kompara ho 3.51 ba estudante sira iha eskola kontroladu, nune’e iha diferensa signifikante ida tuir estatístiku.23 Iha India, estudante sira ne’ebé iha rizku iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre aseita ho pursentu 93 husi substánsia sira iha eskala, kompara ho pursentu 91.3 ba estudante sira iha eskola kontroladu, ne’e mós tuir estatístiku iha diferensa signifikante ida.24 Pontu pursentajen ne’ebé aumenta hanesan diferensa pursentu 2 husi grupu atendidu ba grupu kontrolu iha nasaun ida-idak.

Figura VI.B.1. Impaktu programa SDPP nian ba hahalok emosionál estudante sira hasoru eskola

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé

iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Impaktu sira ajustadu ba komparasaun múltiplu sira ho uza métodu Benjamini-Hochberg ninian. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Impaktu sira husi programa SDPP kona-bá hahalok emosionál hasoru eskola iha India no Tajikistaun konsentradu iha sub-grupu balu sira (Figura VI.B.2). Impaktu pozitivu, signifikante sira husi programa SDPP sobre hahalok emosionál hasoru eskola iha nasaun rua, India no Tajikistaun, jeralmente mai liu husi estudante feto sira ka husi sira ne’ebé ho tinan boot liu, duke husi sub-grupu komplementáriu sira (estudante mane sira ou husi sira ne’ebé ho tinan la boot liu). Iha India, iha mós impaktu pozitivu, signifikante ba estudante sira ne’ebé ho kasta la kiik, no iha eskola sira ne’ebé iha pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, maibé la’ós ba estudante sira ne’ebé iha sub-grupu komplementáriu sira. Iha Tajikistan, iha impaktu pozitivu, signifikante ba eskola sira ne’ebé la’ós remota, maibé la’ós ba eskola remota sira.

23 Eskore aas/boot liu hatudu iha liu sentimentu pozitivu sobre eskola. 24 Konkordánsia hatudu iha liu sentimentu no asaun pozitivu hasoru eskola.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 47

Figura VI.B.2. Impaktu programa SDPP nian ba hahalok emosionál estudante sira hasoru eskola, tuir sub-grupu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 48

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. EWS no mós programa kapasitasaun sira talvez hadi’a tiha ona estudante sira nia étika atividade no disiplina akadémiku. SDPP nia eskala sobre hahalok kognitivu hasoru eskola sukat karik mudansa hirak ne’e akontese duni, liu husi observasaun karik estudante sira prátika ona hahalok estudu ne’ebé di’ak.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 49

Eskala sobre hahalok kognitivu konstruidu iha maneira ne’ebé hanesan ho eskala sobre hahalok emosionál hasoru eskola.

Programa SDPP la signifikativamente afeita estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok kognitivu hasoru eskola, iha nasaun hirak ne’e ruma. Eskore média sira ba eskala hahalok kognitivu hasoru eskola hanesan ho estudante sira husi SDPP no husi grupu-kontrolu sira iha nasaun haat sira ne’e hotu (3.03 no 3.04 versu 3.02 iha Kamboja, pursentu 82.6 versu pursentu 82.6 iha India, 3.23 versu 3.22 iha Tajikistaun, no pursentu 71.3 versu pursentu 71.7 in Timor-Leste).25

Figura VI.B.3. Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok kognitivu hasoru eskola.

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

25 Iha India no Timor-Leste, estudante responde pergunta sira ho uza ida husi opsaun resposta rua: “La aseita” no “Aseita”. Iha Kamboja no Tajikistaun, estudante sira responde ba pergunta sira ho uza ida husi opsaun resposta haat: “La aseita tebes,” “Ladun aseita,” “Aseita oituan,” no “Aseita tebes.” Eskala hirak ne’ebé refleta hahalok hasoru eskola iha India no Timor-Leste, marka husi 0 to’o 100 husi pursentajen konkordánsia, aumezmu-tempu iha Kamboja no Tajikistaun, sira marka husi 1 – 4. Ba nasaun hotu-hotu, eskore ida ne’ebé aas/boot liu, ne’e katak estudante iha hahalok ida ne’ebé di’ak liu hasoru eskola.

Hahalok kognitivu hasoru eskola

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hatán pergunta sira. Eskala ida ne’e bazeia ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza sia relasiona ho oinsá estudante sira nia hanoin kona-bá eskola. Substánsia hirak ne’e inklui tuir mai ne’e:

ü Hau sei kompleta klase 9. ü Kompleta klase 9 sei sai benefisiál ba hau nia familia no ba hau. ü Falta eskola afeita hau-nia dezempeñu iha eskola. ü Kompleta trabalho-para-casa ajuda hau halo di’ak iha eskola. ü Hau interesadu ba atividade ne’ebé hau hetan hodi halo iha hau nia klase sira. ü Hau verifika karik iha sala ruma iha hau-nia kursu ka atividade eskolár. ü Hau presiza apoiu adisionál ba hau nia estudu ka trabalho-para-casa sira. ü Hau hasoru difikuldade kona-bá toma atensaun iha eskola. ü Hau koko atu halo di’ak liu iha eskola, mazke ne’e la perfeitu.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 50

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Impaktu sira ajustadu ba komparasaun múltiplu sira ho uza métudu Benjamini-Hochberg ninian. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. Iha impaktu sira ba de’it sub-grupu ida iha nasaun hirak ne’e hotu sobre rezultadu ida ne’e, nune’e la hatudu iha ne’e, diagrama ba sub-grupu refere (Figura VI.B.4). Iha Kamboja, tuir estatístika iha efeitu ida signifikante natoon sobre hahalok kognitivu hasoru eskola husi estudante sira ne’ebé nia tinan boot liu.

Figura VI.B.4. Impaktu programa SDPP ba hahalok kognitivu estudante sira hasoru eskola, tuir subgrupu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 51

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Impaktu sira ajustadu ba komparasaun múltiplu sira ho uza métudu Benjamini-Hochberg ninian. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Diferensa entre EWS de’it no EWS+grupu Envolvimentu iha Kamboja mós testa se signifikante, maibé la signifikante.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Dezenvolve apoiu edukadór no inan-aman sira nian ba estudante sira ne’ebé iha rizku, no dezenvolve envolvimentu ba iha treinu komputadór no atividade kapasitasaun sira, posivel hadi’a tiha ona estudante sira nia hahalok komportamentál hasoru eskola. SDPP nia eskala sobre hahalok komportamentál hasoru eskola sukat karik mudansa hirak ne’e akontese duni liu husi observa karik estudante sira hatudu tiha ona katak sira valoriza eskola ho banati-tuir norma rekeridu sira. Eskala sobre hahalok komportamentál konstruidu iha maneira ne’ebé hanesan ho eskala sira sobre hahalok emosionál no kognitivu.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 52

Hahalok komportamentál hasoru eskola

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hatán pergunta sira. Eskala ida ne’e bazeia ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza 10 relasiona ho oinsá estudante sira nia hahalok hasoru eskola. Substánsia hirak ne’e inklui tuir mai ne’e:

ü Hau hanoin tiha ona kona-bá abandonu eskolár. ü Hau tama eskola ho regulár. ü Hau to’o iha eskola tuir oras. ü Hau la tama eskola no hela iha uma mazke hau la moras. ü Hau sub-subar husik klase durante eskola. ü Hau sub-subar husik eskola ka la tama klase sein fó hatene ba hau nia inan-aman. ü Hau kompleta trabalho-para-casa ne’ebé fó mai hau. ü Hau banati-tuir regra sira iha eskola. ü Hau hetan problema iha eskola. ü Hau hasoru difikuldade hala’o hamutuk ho estudante sira seluk.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 53

SDPP iha impaktu pozitivu ida sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok komportamentál sira hasoru eskola iha Timor-Leste, maibé la iha impaktu iha nasaun sira seluk (Figura VI.B.5). Iha Timor-Leste, estudante sira ne’ebé iha rizku, iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre, pursentu 79.5 mak aseita ba pergunta sira, kompara ho pursentu 76.3 husi estudante sira ne’ebé iha eskola kontroladu sira iha Timor-Leste, nune’e iha diferensa signifikante ida tuir estatístiku.

Figura VI.B.5. Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok komportamentál hasoru eskola

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Impaktu sira ajustadu ba komparasaun múltiplu sira ho uza métudu Benjamini-Hochberg ninian. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. Análize ida husi impaktu sira sobre estudante sira nia hahalok komportamentál hasoru eskola, liu husi sub-grupu, la hatudu impaktu ruma iha rezultadu ida ne’e ba sub-grupu iha Kamboja no India, maibé hatudu iha impaktu ida ba estudante sira iha eskola hirak ne’ebé ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha Tajikistaun, no iha impaktu ba sub-grupu hotu-hotu exseptu hirak ne’ebé iha eskola sira ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha Timor-Leste (Figura VI.B.6).

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 54

Figura VI.B.6. Impaktu programa SDPP nian ba estudante sira nia hahalok komportamentál hasoru eskola, tuir sub-grupu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 55

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé

iha rizku.

Note: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun husi sub-grupu hirak ne’e sumarizadu iha Tabela VI.B.1 ba nasaun hotu-hotu. Iha efeitu sira ba estudante nia hahalok sira hasoru eskola iha nasaun balu maibé la iha nasaun sira seluk.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 56

Tabela VI.B.1. Programa SDPP nia impaktu ba sasukat prinsipál husi efektividade ba estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola, tuir sub-grupu

Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+ Komputadór Atitude emosionál hasoru eskola

Estudante nia jéneru

Feto ○ ○ +++ +++ ○

Mane ○ ○ ○ ○ ○ Estadu estudante ho tinan boot liu

Tinan boot liua ○ ○ ○ ○ ○ Tinan la boot liua ○ ○ +++ +++ ○ Estudante nia kasta

Kasta kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Kasta la kiikb N/A N/A +++ N/A N/A Pursentajen eskola iha rizku

Pursentu rizku-bootc ○ ○ ○ + ○ Pursentu rizku-kiikc ○ ○ +++ + ○ Eskola-fatin

Remotad ○ ○ ++ ○ ○

La’ós remotad ○ ○ ++ +++ ─ Atitude kognitivu hasoru eskola

Estudante nia jéneru

Feto ○ ○ ○ ○ ○

Mane ○ ○ ○ ○ ○ Estadu estudante ho tinan boot liu

Tinan boot liua ○ + ○ ○ ○

Tinan la boot liua ○ ○ ○ ○ ○ Estudante nia kasta

Kasta kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Kasta la kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Pursentajen eskola iha rizku

Pursentu rizku-bootc ○ ○ ○ ○ ○ Pursentu rizku-kiikc ○ ○ ○ ○ ○ Eskola-fatin

Remotad ○ ○ ○ ○ ○

La’ós remotad ○ ○ ○ ○ ○ Atitude komportamentál hasoru eskola

Estudante nia jéneru

Feto ○ ○ ○ ○ +++

Mane ○ ○ ○ ○ +++ Estadu estudante ho tinan boot liu

Tinan boot liua ○ ○ ○ ○ +++

Tinan la boot liua ○ ○ ○ ○ +++ Estudante nia kasta

Kasta kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Kasta la kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Pursentajen eskola iha rizku

Pursentu rizku-bootc ○ ○ ○ ++ +++ Pursentu rizku-kiikc ○ ○ ○ ○ ○ Eskola-fatin

Remotad ○ ○ ○ ○ +++

La’ós remotad ○ ○ ○ ○ + Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an. Nota: Análize kona-bá atitude husi estudante sira ne’ebé iha rizku, bazeia ba estudante sira ne’ebé iha rizku iha tinan eskolár alvu.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 57

2. Impaktu sira kona-bá sasukat adisionál sira husi estudante nia hahalok hasoru eskola

Aleinde sukat impaktu sira kona-bá estudante nia hahalok prinsipál tolu hanesan hato’o iha leten, iha mós avaliasaun ba programa SDPP nia impaktu sira sobre rezultadu adisionál rua seluk ba estudante sira ne’ebé iha rizku: sira nia hanoin kona-bá apoiu husi edukadór no inan-aman ba sira nia susesu iha eskola. Eskore sira ne’ebé aas/boot liu iha eskala hirak ne’e reprezenta estudante nia hanoin sira ne’ebé pozitivu liu sobre apoiu ne’ebé sira hetan husi edukadór no inan-aman. Eskala hirak ne’e mós bazeia ba resposta sira iha peskiza estudante sira ne’ebé iha rizku.

a. Estudante nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

Pergunta sira iha eskala ida ne’e foka ba estudante sira nia hanoin kona-bá apoiu ne’ebé fornese husi sira nia edukadór sira.

Iha Kamboja no Tajikistaun, resposta ba kada substánsia iha eskala, marka husi 1 (la aseita tebes) to’o 4 (aseita tebes) no sukat nia média ba substánsia sira. Iha India no Timor-Leste, eskala hirak ne’e bazeia ba substánsia peskiza sira ne’ebé hetan resposta husi estudante sira karik sira aseita ho deklarasaun ida, ho uza resposta “Loos” ou “Lae”. Eskala sira konstruidu ho kalkula pursentajen husi substánsia sira ne’ebé estudante ida aseita. Valór sira ne’ebé aas/boot liu koresponde ba hanoin sira ne’ebé di’ak liu sobre edukadór nia apoiu.

Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida, ho estatístiku signifikante ba estudante nia hanoin sobre edukadór nia apoiu iha India (eskala ho média eskore pursentu 89.6 versu 87.2) no ba estudante sira iha grupu EWS-de’it iha Kamboja (eskala ho média eskore 3.15 versu 3.05) (Figura VI.B.7).

Estudante nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hatán pergunta sira. Eskala ida ne’e bazeia ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza 11 relasiona ho oinsá estudante sira nia hanoin kona-bá edukadór sira nia apoiu. Substánsia hirak ne’e inklui tuir mai ne’e:

ü Hau hasoru difikuldade hala’o hamutuk ho hau nia edukadór(sira). ü Hau nia edukadór(sira) tau-matan mai hau-nia lala’ok ou saida mak hau halo daudaun. ü Hau nia edukadór(sira) ko’alia ho hau kona-bá oinsá hau-nia dezempeñu iha trabalho-para-casa

no/ka iha ezame sira. ü Hau nia edukadór(sira) ajuda hau se hau hasoru problema ruma kona-bá lisaun ida. ü Hau sente konfortavel, husu hau nia edukadór(sira) hodi ajuda hau kona-bá hau nia lisaun sira. ü Hau nia edukadór(sira) ko’alia ho hau se hau falta eskola ka la tama klase. ü Hau nia edukadór(sira) iha hanoin katak hau bele kompleta hau nia tinan eskolár agora ne’e. ü Hau nia edukadór(sira) ko’alia tiha ona ho hau kona-bá hau nia planu sira ba futuru. ü Hau nia edukadór(sira) kontakta tiha ona ho hau nia inan-aman kona-bá hau nia atividade eskolár. ü Hau nia edukadór(sira) kontakta tiha ona ho hau-nia inan-aman kona-bá hau nia prezensa. ü Hau nia edukadór(sira) no hau nia kolega eskola sira enkoraja hau hodi labele husik eskola.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 58

Figura VI.B.7. Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

b. Estudante nia hanoin kona-bá apoiu husi inan-aman

Aleinde konsidera estudante nia hanoin kona-bá apoiu ne’ebé sira simu husi edukadór sira, avaliasaun ne’e mós explora efeitu sira ba persepsaun ne’ebé estudante sira talvez sente sobre apoiu ne’ebé sira simu husi inan-aman sira. Eskala ida ne’e konstruidu iha maneira ne’ebé hanesan ho rezultadu husi estudante nia hanoin sira kona-bá edukadór nia apoiu.

Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida, ho estatístiku signifikante ba estudante nia hanoin sobre apoiu husi inan-aman iha India (eskala ho média eskore pursentu 92.1 versu

Estudante nia hanoin kona-bá inan-aman nia apoiu

Estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hataan pergunta sira. Eskala ida ne’e bazeia-ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza 10 relasiona ho oinsá estudante sira nia hanoin kona-bá inan-aman nia apoiu. Substánsia hirak ne’e inklui tuir-mai ne’e:

ü Hau-nia inan-aman hatene bainhira hau seidauk kompleta trabalho-para-casa no instrusaun sira. ü Hau-nia inan-aman ko’alia tiha ona ho hau-nia edukadór kona-bá hau-nia eskore ezame ka hau falta

eskola. ü Hau-nia inan-aman ko’alia tiha ona ho hau-nia edukadór kona-bá hau-nia prezensa. ü Hau-nia inan-aman garante katak hau sei tama eskola lor-loron. ü Importante ba hau-nia inan-aman katak hau halo di’ak iha eskola. ü Hau-nia inan-aman partisipa iha iventu sira eskola nian. ü Hau-nia inan-aman ko’alia ho hau kona-bá progresaun sa’e klaze. ü Hau-nia inan-aman halo esforsu hodi apoia hau ho hau-nia estudu sira. ü Hau-nia inan-aman fó tempu mai hau hodi kompleta atividade-eskolár ü Hau-nia inan-aman hakarak hau atu toma susesu iha hau-nia klaze agora ne’e.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 59

89), no efeitu signifikante ida ba estudante sira iha grupu EWS+Kapasitasaun (komputadór) iha Kamboja (eskala ho média eskore 3.39 versu 3.32) (Figura VI.B.8).

Figura VI.B.8. Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá apoiu husi inan-aman

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

c. Estudante nia hanoin kona-bá treinu komputadór

Ba Kamboja, avaliasaun ne’e mós explora estudante sira nia hanoin kona-bá treinu komputadór. Ida sei espera katak estudante sira nia hanoin sobre benefisiu sira husi simu treinu komputadór sei aas/boot liu iha eskola hirak ne’ebé oferese treinu refere. Eskala ida ne’e konstruidu iha maneira ne’ebé hanesan ho rezultadu husi estudante nia hanoin sira kona-bá edukadór nia apoiu.

Estudante nia hanoin kona-bá treinu komputadór

Iha Kamboja, estudante sira ne’ebé identifikadu iha rizku ba abandonu eskolár hatán pergunta sira kona-bá benefisiu husi treinu komputadór no importánsia husi abilitasaun imformátika. Eskala ida ne’e bazeia ba estudante nia resposta sira ba substánsia peskiza neen relasiona ho oinsá estudante sira nia hanoin kona-bá treinu komputadór. Substánsia hirak ne’e inklui tuir mai ne’e:

ü Aprende abilitasaun informátika bele ajuda hau hodi hetan serbisu ida. ü Aprende abilitasaun informátika bele ajuda hau ho hau nia estudu sira. ü Aprende abilitasaun informátika importante ba hau nia futuru. ü Se hau nia eskola oferese treinu komputadór, hau sei tama eskola. ü Se hau nia eskola oferese treinu komputadór, hau garante katak hau sei tama eskola iha loron

ne’ebé tuir oráriu hala’o treinu komputadór. ü Se hau nia eskola oferese treinu komputadór, hau sei posivel kontinua nafatin eskola.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 60

Estudante sira iha grupu EWS+Kapasitasaun (komputadór) iha Kamboja mós iha hanoin favorável kona-bá treinu komputadór duke estudante sira ne’ebé iha grupu kontrolu ka estudante sira iha grupu EWS de’it (eskala ho média eskore 3.62 versu 3.52 no 3.53).

Figura VI.B.9. Impaktu programa SDPP nian ba estudante nia hanoin kona-bá treinu komputadór

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár no kestionáriu sira ba estudante ne’ebé iha rizku.

Nota: Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 61

Ein-jerál, konstatasaun análize sira sobre rezultadu adisionál ba estudante ne’ebé iha rizku nia atitude, sujere katak iha Kamboja no India, programa SDPP hadi’a estudante nia hanoin sira kona-bá apoiu ne’ebé sira hetan husi edukadór no inan-aman sira, maibé ne’e sira la sente iha Tajikistaun ka Timor-Leste (Tabela VI.B.2).

Tabela VI.B.2. Impaktu programa SDPP ba hahalok adisionál estudante ne’ebé iha rizku hasoru eskola Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Hanoin kona-bá apoiu edukadór +++ ○ +++ ○ ○

Hanoin kona-bá apoiu inan-aman

○ ++ +++ ○ ○

Hanoin kona-bá treinu komputadór

○ ++ N/A N/A N/A

Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu) akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Análize sira kona-bá estudante nia hanoin, bazeia ba estudante sira ne’ebé iha rizku iha tinan eskolár alvu.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

C. Impaktu sira kona-bá estudante nia envolvimentu iha eskola

SDPP nia teória mudansa sujere katak melloramentu ida ba estudante nia hahalok hasoru eskola sei rezulta husi mudansa ida iha sira nia envolvimentu iha eskola. Sasukat prinsipál husi SDPP nia efetividade iha influensia estudante nia envolvimentu iha eskola mak sira nia prezensa lor-loron durante iha tinan akadémiku. Sasukat adisionál sira husi estudante nia envolvimentu mak estudante nia dezempeñu akadémiku no komportamentu.

1. Impaktu sira kona-bá estudante nia prezensa lor-loron iha eskola

Tanba SDPP buka atu mellora estudante nia prezensa, mak ne’e nu’udar sasukat prinsipál uza hodi determina SDPP nia efetividade iha domíniu ida ne’e. Estudante sira ne’ebé iha rizku posivel lakon tempu demais husi eskola, ne’ebé kauza sira nia dezempeñu ladi’ak iha atividade eskolár, atraza sira nia estudu, dezanima no estraña sira husi estudu, eskola no estudante sira seluk iha klase hanesan. SDPP sukat impaktu sira sobre prezensa husi estudante hotu-hotu no

Estudante nia envolvimentu iha rezultadu eskola nian sira

Sasukat primeiru husi efetividade programa

• Prezensa lor-loron

Rezultadu adisionál sira

• Estudante nia dezempeñu iha eskola

• Estudante nia komportamentu iha eskola

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 62

mós husi estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár bazeia ba sira nia karaterístiku liña-baze. Eskola nia relatóriu sira uza hodi konstrui sasukat rezultadu.

Ein-jerál, SDPP iha impaktu pozitivu ida sobre prezensa iha tinan eskolár alvu husi estudante hotu-hotu iha India no Timor-Leste, no iha impaktu pozitivu ida ho signifikante natoon sobre prezensa iha Tajikistaun, maibé la iha efeitu signifikante sobre prezensa iha Kamboja (Figura VI.C.1).

Nivel média husi prezensa lor-loron nian iha tinan eskolár alvu iha India mak pursentu 65.2 ba estudante sira iha grupu SDPP nian kompara ho pursentu 63.5 ba estudante sira iha grupu kontrolu, nune’e iha diferensa signifikante ida tuir estatístiku no mudansa ba di’ak liu pursentu 2.7 iha grupu atendidu komparadu ho grupu kontrolu.

Iha Timor-Leste, tuir estatístiku, nivel prezensa iha mós diferensa ne’ebé signifikante (pursentu 82 ba estudante sira iha tinan eskolár alvu iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre versu pursentu 80.3 ba hirak ne’ebé iha eskola kontrolu sira). Iha mudansa ba di’ak liu pursentu 2.1 iha grupu atendidu komparadu ho grupu kontrolu.

Iha Tajikistaun, nivel média husi prezensa lor-loron mak pursentu 91.2 ba estudante sira iha tinan eskolár alvu iha grupu SDPP nian kompara ho pursentu 90.4 ba estudante sira iha grupu kontrolu. Iha mudansa ba di’ak liu pursentu 0.9 iha grupu atendidu komparadu ho grupu kontrolu.

SDPP mellora prezensa husi estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár iha India no Timor-Leste, maibé la eziste iha Kamboja, no iha entre sub-grupu sira de’it iha Tajikistaun, maibé la’ós iha Kamboja (Figura VI.C.1). Iha India, nivel prezensa mak pursentu 62.7 ba estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu SDPP kompara ho pursentu 60.8 ba estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu kontrolu, nune’e iha diferensa ida ne’ebé signifikante tuir estatístika ho mudansa ba di’ak liu pursentu 3.1 kona-bá prezensa estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu atendidu komparadu ho grupu kontrolu. Iha Timor-Leste, diferensa nivel prezensa ba estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár mós signifikante tuir estatístika (pursentu 78.9 ba hirak ne’ebé iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre versu pursentu 76.6 ba hirak ne’ebé iha eskola kontrolu sira), mudansa ba di’ak liu pursentu 3.0.

Estudante nia prezensa

Sasukat prezensa ba nasaun haat sira ne’e hotu mak hanesan prezensa lor-loron nian ne’ebé média ba tinan akadémiku tomak. Prezensa estudante sira hakerek iha rejistu eskolár loron-loron.

Impaktu iha Prezensa: Ne’e Signifika Saida?

Impaktu pozitivu ba prezensa signifika katak estudante sira hela iha eskola no bele simu instrusaun dala barak liu duke se la iha SDPP: Impaktu sira sobre prezensa bele tradúz ba númeru loron eskola adisionál sira estudante sira ne’ebé simu programa SDPP tenke atende. Entre estudante hotu-hotu, númeru loron eskola adisionál sira ne’ebé estudante atende mak hanesan: 83,000 iha India, 16,000 iha Tajikistaun, no 77,000 iha Timor-Leste. Entre estudante sira ne’ebé iha rizku, númeru loron eskola adisionál sira ne’ebé estudante atende mak hanesan: 80,000 iha India, no 45,000 iha Timor-Leste.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 63

Figura VI.C.1. Impaktu pograma SDPP nian ba prezensa lor-loron nian husi estudante ein-jerál no estudante sira ne’ebé iha rizku.

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár.

Nota: Nivel prezensa lor-loron nian mak nu’udar rezultadu prinsipál ba efetividade programa iha estudante nia envolvimentu ba iha domíniu eskolár. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Estadu estudante sira iha rizku determinadu ho uza karaterístiku liña-baze sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Programa SDPP la halo dezeñu atu hetan impaktu ketaketak ba grupu estudante sira ketaketak (estudante sira ne’ebé iha rizku oin seluk); mazke, literatura mak sujere rezultadu no impaktu bele varia ba tipu estudante sira oioin. Impaktu sira husi programa SDPP sobre prezensa iha

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 64

India no Tajikistaun hanesan oituan ba sub-grupu sira, maibé impaktu iha Timor-Leste foka ba sub-grupu partikulár sira (Figura VI.C.2 no Tabela VI.C.1). Iha India, estudante iha maioria sub-grupu sira, tuir estatístika, iha impaktu signifikante sobre prezensa, exseptu ba estudante iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, no estudante sira ne’ebé iha eskola remota. Iha Tajikistaun, estudante iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku no hirak ne’ebé iha eskola remota, tuir estatístika, la iha impaktu signifikante sobre prezensa, maibé estudante sira iha grupu ezaminadu hotu-hotu iha impaktu.

Impaktu pozitivu sira husi programa SDPP nian ba estudante hotu-hotu iha Timor-Leste konsentradu iha sub-grupu balu sira. Ho espesífiku, iha impaktu pozitivu ne’ebé signifikante sobre prezensa ba estudante feto sira, ka iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, maibé la’ós ba estudante sira ne’ebé iha sub-grupu komplementáriu sira (estudante mane sira ka iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku). Iha impaktu pozitivu sira ne’ebé signifikante natoon sobre prezensa ba estudante sira ne’ebé nia tinan boot liu, ka iha eskola remota sira, maibé la’ós ba estudante iha sub-grupu komplementáriu sira (estudante sira ne’ebé nia tinan la boot liu ka iha eskola remota sira).

Figura VI.C.2. Impaktu programa SDPP nian ba prezensa lor-loron nian ba estudante ein-jerál, tuir sub-grupu

Dadus Prezensa SDPP rekolle dadus prezensa agregadu liu hosi enumeradór sira durante maña balu ida durante rekolla dadus ida-idak (tipikamente durante terseiru periudu iha eskola). Valór ne’e hanesan iha eskola SDPP no kontrolu. Taxa prezensa liu hosi dadus ne’e kompara tuir mai ho sasukat prezensa tuir dadus nivel estudante husi rejistu eskolár. Maizumenus hanesan ba nasaun hotu, taxa prezensa bazeia ba enumerador kiik liu duke taxa bazeia ba rejistu eskolár. Ne’e sujere katak rejistu eskolár la’ós fonte ezatu konabá dadus prezensa.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 65

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 66

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár.

Nota: Nivel prezensa lor-loron nian mak nu’udar rezultadu prinsipál ba efetividade programa iha estudante nia envolvimentu ba iha domíniu eskolár. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 67

Sumáriu ida husi konstatasaun sira sub-grupu hirak ne’e nian ba nasaun hotu-hotu, aprezentadu iha VI.C.1. Hanesan bele haree, la iha tipu konsistente ida iha efeitu sira husi SDPP sobre sub-grupu espesífiku sira iha nasaun hirak ne’e.

Tabela VI.C.1. Programa SDPP nia impaktu sira ba prezensa, liu husi sub-grupu Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Estudante nia jéneru

Feto ○ ○ +++ ++ ++

Mane ○ ○ ++ ○ ++

Estadu estudante ho tinan boot liu

Tinan boot liua ○ ○ ++ ○ ++

Tinan la boot liua ○ ○ +++ + ++

Estudante nia kasta

Kasta kiikb N/A N/A +++ N/A N/A

Kasta la kiikb N/A N/A ++ N/A N/A

Pursentajen eskola iha rizku

Pursentu rizku-bootc ○ ○ ○ ○ ○

Pursentu rizku-kiikc ○ ○ +++ ++ ++

Eskola-fatin

Remotad ○ ○ ○ ○ +

La’ós remotad ○ ○ ++ + ○ Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Análize sira ba prezensa, bazeia-ba estudante sira iha tinan eskolár alvu.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 68

2. Impaktu sobre sasukat adisionál sira ba estudante nia envolvimentu iha eskola

Aleinde prezensa, SDPP nia avaliasaun ezamina impaktu sira husi programa SDPP sobre dezempeñu akadémiku no komportamentu iha kada nasaun.26

a. Dezempeñu akadémiku

Rezultadu sira ba dezempeñu akadémiku kobre matemátika no lingua. Só iha Tajikistaun mak halo intervensaun SDPP ida ne’ebé fornese apoiu instrusionál direita—liu husi programa Tutoria Tuir mai eskola.

La surprende, programa SDPP iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante kona-bá dezempeñu iha matemátika entre estudante hotu-hotu iha Tajikistaun. La iha impaktu signifikante sobre dezempeñu iha matemátika iha Kamboja, India, ka Tajikistaun. Konstatasaun husi análize hirak ne’e sumarizadu iha Figura VI.C.3.

26 Komportamentu la aprezentadu iha India dezde ne’e la relata iha eskola nia relatóriu sira nia laran ba estudante individuál.

Dezempeñu iha matemátika no lingua

SDPP uza dadus dezempeñu ne’ebé ho típiku relata husi eskola sira. Dadus dezempeñu varia tuir nasaun:

• Kamboja: dadus mai husi eskore semestre-daruak nian ba estudante sira. Eskola marka estudante sira nia eskore iha eskala ida ho pontu-100, 1 to’o 100.

• India: eskola uza sasukat dezempeñu diferente rua. Dadus mai husi eskore anuál ba estudante sira. SDPP kria sasukat kumulativu ida ne’ebé kalkula karik estudante ida hetan eskore iha matemátika liu tiha média. Variavel rezultadu mak pursentajen ba estudante sira ne’ebé hetan eskore liu tiha eskore média husi sasukat dezempeñu relevante entre estudante sira ne’ebé tuir teste rua hirak ne’e iha matemátika.

• Tajikistan: dadus mai husi eskore trimestre-dahaat nian. Eskola marka estudante sira nia eskore iha eskala ida ho pontu-4, husi 2 to’o 5: 2 katak “la satisfatóriu,” 3 katak “satisfatóriu,” 4 katak “di’ak,” no 5 katak “di’ak-tebes.”

• Timor-Leste: dadus mai husi eskore trimestre-datoluk nian. Eskola marka estudante sira nia eskore iha eskala ida husi 1 to’o 10: 1 katak “aat-tebes” no 10 katak “di’ak-tebes”.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 69

Figura VI.C.3. Impaktu programa SDPP nian ba dezempeñu iha matematika

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár.

Nota: Sasukat ba dezempeñu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 70

Konstatasaun efeitu sira husi programa SDPP sobre dezempeñu iha língua sujere katak programa SDPP la iha efeitu ba rezultadu ida ne’e iha nasaun ruma (Figura VI.C.4).

Figura VI.C.4. Impaktu programa SDPP nian ba dezempeñu iha lingua

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár.

Note: Sasukat ba dezempeñu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

EWS+Kapasitasaun

Kontrolu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 71

b. Komportamentu

SDPP mós explora nia efeitu sira kona-bá komportamentu hanesan edukadór sira relata iha eskola nia relatóriu sira nia laran. Iha nasaun tolu—Kamboja, Tajikistaun no Timor-Leste-informasaun kona-bá komportamentu relata ho rotina, eskore komportamentu ida ne’ebé aas/boot liu reprezenta komportamentu ne’ebé rejista ho di’ak liu. Eskore sira kona-bá komportamentu, la relata iha India.

Konstatasaun kona-bá efeitu sira husi programa SDPP nian ba komportamentu, sujere katak programa SDPP la iha efeitu ba rezultadu ida ne’e iha nasaun ruma (Figura VI.C.5).

Estudante nia komportamentu

Dadus sobre komportamentu, varia tuir nasaun:

• Kamboja: dadus mai husi eskore komportamentu semestre-daruak nian ba estudante sira. Eskola marka estudante sira nia eskore husi 1 to’o 3: 1 katak “di’ak/di’ak-tebes,” 2 katak “di’ak natoon,” no 3 katak “ladi’ak.” Valór hirak ne’e marka ho kódigu-reversu hodi nune’e eskore sira ne’ebé boot liu koresponde ba komportamentu ne’ebé di’ak liu.

• India: La rejista eskore kona-bá komportamentu.

• Tajikistaun: dadus mai husi eskore komportamentu trimestre-dahaat nian. Eskola marka estudante sira nia eskore iha eskala ida ho pontu-4, husi 2 to’o 5: 2 katak “la satisfatóriu,” 3 katak “satisfatóriu,” 4 katak “di’ak,” no 5 katak “di’ak-tebes.”

• Timor-Leste: dadus mai husi eskore komportamentu trimestre-datoluk nian. Eskola marka estudante sira nia eskore iha eskala ida husi 1 to’o 10: 1 katak “aat-tebes” no 10 katak “di’ak-tebes”.

Kon

stat

asau

n H

usi A

valia

saun

Impa

ktu

Prog

ram

a Pi

lotu

ba

Prev

ensa

un A

band

onu

Esko

lár i

ha n

asau

n ha

at

Pájin

a 72

Fi

gura

VI.C

.5. I

mpa

ktu

Prog

ram

a SD

PP n

ian

ba e

stud

ante

nia

kom

port

amen

tu

Fo

ntes

: SD

PP n

ia li

ña-b

aze,

no

akom

paña

men

tu k

oles

aun

dadu

s rel

atór

iu e

skol

ár.

Not

a:

Dife

rens

a en

tre S

DPP

no

mei

u gr

upu

kont

rolu

sira

(ka

EW

S +

Envo

lvim

entu

, EW

S de

’it, n

o m

eiu

grup

u ko

ntro

lu s

ira, s

e ap

likav

el)

ezam

inad

u ho

uza

test

e liñ

a-ru

a.

Sasu

kat

anál

ize

sira

ba

agru

pa e

stud

ante

no

eduk

adór

sira

iha

esk

ola

no i

ha t

inan

aka

dém

iku

nian

, no

mós

iha

gru

pu e

feitu

fik

su s

ira.

Tanb

a an

áliz

e hi

rak

ne’e

ex

plor

atór

iu, k

otan

est

atís

tiku

sira

ne’

ebé

sign

ifika

nte

la a

just

adu

ba k

ompa

rasa

un m

últip

lu si

ra.

+ +

+/+

+/+

Ho

esta

tístik

a, ih

a im

pakt

u po

zitiv

u si

gnifi

kant

e ih

a ni

vel .

01/.0

5/.1

0.

— —

—/—

—/—

Ho

esta

tístik

a, ih

a im

pakt

u ne

gativ

u si

gnifi

kant

e ih

a ni

vel.0

1/.0

5/.1

0.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 73

Sumáriu ida sobre konstatasaun ba dezempeñu akadémiku no komportamentu iha nasaun hotu-hotu, aprezenta iha Tabela VI.C.2. Hanesan bele haree, só Tajikistaun de’it mak hanesan nasaun ida ne’ebé SDPP afeita dezempeñu matemátika.

Tabela VI.C.2. Impaktu programa SDPP ba sasukat seluk envolvimentu estudante nian iha eskola Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Dezempeñu iha Matemátika

Hotu-hotu (ein-jerál) ○ ○ ○ ++ ○ Sira ne’ebé iha rizku ○ ○ ○ + ○ Dezempeñu iha Língua 1 Hotu-hotu (ein-jerál) ○ ○ ○ ○ ○ Sira ne’ebé iha rizku ○ ○ ○ ○ ○ Dezempeñu iha Língua 2 Hotu-hotu (ein-jerál) N/A N/A N/A ○ ○ Sira ne’ebé iha rizku N/A N/A N/A ○ ○ Komportamentu Hotu-hotu (ein-jerál) ○ ○ N/A ○ ○ Sira ne’ebé iha rizku ○ ○ N/A ○ ○ Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu edukadór administra-an.

Nota: Análize sira sobre estudante nia dezempeñu, bazeia-ba estudante sira iha tinan eskolár alvu.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 74

D. IMPAKTU SIRA SOBRE ABANDONU ESKOLÁR

Reduz abandonu eskolár mak hanesan meta prinsipál husi SDPP nia intervensaun. Estudante sira ne’ebé husik eskola lakon tiha ona montante konsiderável ida iha rendimentu anuál ba iha sira nia vida-serbisu (Duflo 2001), limita sira nia asesu ba edukasaun no formasaun kontinuu, reduz sira nia abilidade hodi kontribui ba sira nia komunidade nia bein-estár, no mós gasta halimar de’it rekursu sira ne’ebé investe tiha ona ba sira nia estudu.

1. Impaktu sira sobre sasukat prinsipál husi abandonu eskolár

Sasukat prinsipál husi SDPP nia efetividade iha hamenus abandonu eskolár mak karik estudante husik ona eskola iha pontu ikus husi kolesaun dadus estudante nian. SDPP uza relatóriu eskola nian sira hodi sukat abandonu eskolár.

Sasukat prinsipál sira sobre abandonu eskolár

Abandonu eskolár. Iha nasaun hotu-hotu, abandonu eskolár bazeia ba karik estudante sai ona husi eskola iha tempu akompañamentu kolesaun dadus nia laran. Nia definisaun loloos, oioin iha kada nasaun:

• India: Abandonu eskolár entre-tinan eskolár ba estudante sira ne’ebé iha tinan eskolár 5; estudante sira ne’ebé la tama hikas eskola iha tinan akadémiku tuir mai konsideradu katak sira husik ona eskola.

• Tajikistaun: Abandonu eskolár durante tinan eskolár nia laran, ba alvu estudante sira ne’ebé iha tinan eskolár 9 nu’udar tinan eskolár terminál ba ensinu-báziku. Estudante sira kompleta ona tinan eskolár 9 liu husi tuir ezame avaliasaun ikus tinan akadémiku nian; Estudante hirak ne’ebé la tuir ezame dala lima tomak definidu hanesan estudante ne’ebé husik ona eskola.

• Kamboja: SDPP iha tinan eskolár alvu múltiplu (tinan eskolár 7, 8, no 9), tinan eskolár terminál ba ensinu-báziku (tinan eskolár 9). Estudante konsideradu husik ona eskola se ita observa sira la kontinua hikas sira nia estudu iha tempu posivel ikus liu. Estudante ne’ebé hahú sira nia programa iha tinan eskolár 7 konsideradu husik ona eskola se sira la tama hikas eskola iha tinan prinsipál ikus-liu husi kolesaun dadus. Estudante ne’ebé hahú sira nia programa iha tinan eskolár 8 konsideradu husik ona eskola se sira la tuir ezame tomak semestre daruak nian iha tinan eskolár 9. La iha estudante ne’ebé hahú programa iha tinan eskolár 9 no simu serbisu programa sira durante tinan ida tomak.

• Timor-Leste: SDPP iha tinan eskolár alvu múltiplu (tinan eskolár 4, 5, no 6), inklui tinan eskolár terminál ba ensinu-báziku (tinan eskolár 6). Estudante konsideradu husik ona eskola se ita observa sira la kontinua hikas sira nia estudu iha tempu posivel ikus liu. Estudante ne’ebé hahú sira nia programa iha tinan eskolár 4 no tinan eskolár 5 iha tinan dahuluk husi implementasaun konsideradu husik ona eskola se sira la kompleta ezame sira tinan eskolár 6 ikus nian iha tinan sira tuir mai. Estudante ne’ebé hahú sira nia programa iha tinan eskolár 4 iha tinan daruak no datoluk husi implementasaun, konsideradu husik ona eskola se sira la tama hikas eskola iha tinan akadémiku 2015 (respetivamente, estudante sira ne’ebé iha tinan eskolár 5 no tinan eskolár 6).

Rezultadu sira sobre abandonu eskolár

Sasukat primeiru husi efetividade programa

• Abandonu eskolár

Rezultadu adisionál sira

• Estudante nia progresaun iha eskola

• Sasukat alternativu sira sobre abandonu eskolár

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 75

Programa SDPP hamenus abandonu eskolár ba grupu EWS de’it no grupu EWS+Kapasitasaun(Treinu komputadór) iha Kamboja no iha sub-grupu ida iha India, maibé la iha impaktu signifikante sobre abandonu eskolár iha Tajikistaun ka Timor-Leste (Figura VI.D.1).

Iha Kamboja, estudante iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre ho EWS, husik tiha ona eskola ho nivel pursentu 38.6, kompara ho nivel pursentu 41.1 ba estudante iha eskola kontrolu sira, nune’e iha diferensa signifikante ida tuir estatístiku, ne’ebé tradúz ba iha redusaun ho pursentu 6 iha abandonu eskolár. Estudante iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre ho EWS+treinu komputadór husik tiha ona eskola ho nivel pursentu 38.7. Iha signifikante natoon sobre diferensa entre nivel ida ne’e ho nivel abandonu eskolár husi grupu kontrolu, maibé hanesan redusaun pursentu 4.4 ba abandonu eskolár. Hanesan grupu ida, estudante sira ne’ebé iha rizku

husik tiha ona eskola iha nivel ne’ebé aas/boot iha grupu atendidu no kontroladu sira: Pursentu 54.1 iha eskola kontroladu, pursentu 48 iha eskola ho EWS, no pursentu 51.6 iha eskola ho EWS+Treinu Komputadór. Diferensa entre grupu EWS no grupu kontrolu signifikante tuir estatístika, tradúz ba iha redusaun ho pursentu 11 ne’ebé mai husi intervensaun EWS.

Nivel abandonu eskolár iha nasaun tolu sira seluk baixu/kiik liu, maizumenus pursentu 8 ba eskola sira ne’ebé SDPP kobre no ba eskola kontroladu sira iha India, pursentu 9 iha Tajikistaun, no pursentu 16 iha Timor-Leste. Nivel aas/boot oituan ba estudante sira ne’ebé iha rizku: maizumenus pursentu 9 iha India, pursentu 10 iha Tajikistaun, no pursentu 18 iha Timor-Leste. Diferensa iha abandonu eskolár entre eskola sira ne’ebé SDPP kobre no eskola kontroladu sira, tuir estatístika, la signifikante iha nasaun hirak ne’e ruma, ein-jerál ka ba estudante sira ne’ebé iha rizku.

Impaktu sira husi Abandonu Eskolár iha Kamboja: Ne’e Signifika Saida?

• SDPP mantein maizumenus estudante 1,500 (6% husi abandonu eskolár) iha eskola sira ne’ebé iha EWS de’it, no maizumenus estudante 1,200 (4% husi abandonu eskolár) iha eskola sira ne’ebé iha EWS+Eskola komputadór.

• SDPP mantein maizumenus 2,000 estudante sira ne’ebé iha rizku (11% husi abandonu eskolár) iha eskola sira ne’ebé iha EWS de’it.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 76

Figura VI.D.1. Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár ein-jerál no entre estudante sira ne’ebé iha rizku.

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár Note: Abandonu eskolár definidu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS

+ Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Estadu estudante sira iha rizku determinadu ho uza karaterístiku liña-baze sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10.

Impaktu sira husi programa SDPP sobre abandonu eskolár iha Kamboja oioin tuir sub-grupu (Figura VI.D.2 no Tabela VI.D.1). Impaktu favorável sira ne’ebé signifikante husi programa

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 77

SDPP nian kona-bá abandonu eskolár ein-jerál ba estudante sira iha grupu EWS iha Kamboja evidente ba estudante mane no feto, mazke-nune’e, nia impaktu favorável, ho de’it signifikante natoon ba estudante feto sira. Iha variedade husi impaktu sira sobre abandonu eskolár ba sub-grupu sira seluk husi estudante sira ne’ebé iha grupu EWS iha Kamboja. Iha impaktu favorável sira ne’ebé signifikante ba estudante sira ne’ebé nia tinan la boot liu ou iha eskola hirak ne’ebé ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, maibé la’ós ba estudante iha sub-grupu komplementáriu sira (estudante sira ho tinan boot liu ou iha eskola sira ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku).

Iha India, Iha impaktu favorável husi programa SDPP kona-bá abandonu eskolár ba estudante iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, maibé iha impaktu ne’ebé la favorável ba estudante iha eskola sira ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku. La iha tan sub-grupu seluk iha India ne’ebé tuir estatístika iha impaktu signifikante sobre abandonu eskolár.

Iha Tajikistaun, ho amostra tomak, la iha impaktu sobre abandonu eskolár ba estudante sira iha sub-grupu ruma.

Iha Timor-Leste, iha aumentu ida sobre abandonu eskolár ba estudante iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre ho pursentajen aas/boot husi estudante sira ne’ebé iha rizku, maibé la’ós ba estudante iha eskola sira ho pursentajen baixu/kiik. La iha tan sub-grupu seluk iha Timor-Leste ne’ebé tuir estatístika iha impaktu signifikante sobre abandonu eskolár.

Figura VI.D.2. Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár, tuir sub-grupu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 78

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 79

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár. Nota: Abandonu eskolár definidu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS

+ Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. Sumáriu ida sobre konstatasaun husi sub-grupu hirak ne’e ba nasaun hotu-hotu aprezenta iha Tabela VI.D.1. Hanesan bele haree, la iha tipu konsistente ida iha SDPP nia efeitu sira sobre sub-grupu espesífiku iha nasaun hirak ne’e.

Tabela VI.D.1. Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár, tuir sub-grupu Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Estudante nia jéneru

Feto ─ ○ ○ ○ ○ Mane ─ ─ ○ ○ ○ ○ Estadu estudante ho tinan boot liu

Tinan boot liua ○ ○ ○ ○ ○ Tinan la boot liua ─ ─ ─ ○ ○ ○ Estudante nia kasta

Kasta kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Kasta la kiikb N/A N/A ○ N/A N/A Pursentajen eskola iha rizku

Pursentu rizku-bootc ○ ○ +++ ○ + + Pursentu rizku-kiikc ─ ─ ○ ─ ─ ○ ○ Eskola-fatin

Remotad ○ ─ ─ ○ ○ ○ La’ós remotad ○ ○ ○ ○ ○ Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an.

Nota: Análize sira ba abandonu eskolár, bazeia-ba estudante sira iha tinan eskolár alvu.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 80

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize sub-grupu hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. Nota katak ne’e signifika abandonu eskolár sa’e. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10. Nota katak ne’e signifika abandonu eskolár tun.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 81

2. Impaktu sobre sasukat adisionál sira husi abandonu eskolár

a. Progresaun Tinan Eskolár

Avaliasaun ne’e ezamina progresaun tinan eskolár ba estudante sira, ne’ebé karik estudante ida tama hikas eskola iha tinan eskolár tuir tan ka aas/boot liu iha tinan(sira) depois-de kobre husi SDPP. Sasukat ida ne’e fornese informasaun adisionál sobre estudante nia progresaun ne’ebé

susesu iha eskola.

Programa SDPP mellora oituan progresaun tinan eskolár entre estudante sira iha grupu EWS+Treinu komputadór iha Kamboja. (pursentu 63.3 versu 61.5). Ne’e signifika katak estudante sira posivel liu fila hikas ba eskola iha tinan eskolár tuir tan. Impaktu sira sobre progresaun tinan eskolár la signifikante iha India ka Timor-Leste, nune’e mós ba estudante iha eskola sira ne’ebé oferese tinan eskolár 10 iha Tajikistaun.

Progresaun tinan eskolár

Estudante ida konsideradu iha progresu se hatama hikas ba iha tinan eskolár tuir mai ka ba iha tinan eskolár boot liu iha tinan akadémiku tuir tan.

Kamboja: Análize ida ne’e inklui de’it estudante sira iha tinan eskolár 7 no 8, tanbá tinan eskolár 9 nu’udar tinan eskolár terminál iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre.

India: Análize ida ne’e inklui estudante sira iha tinan eskolár 5 ne’ebé sa’e daudaun ba tinan eskolár 6, tanbá eskola hotu-hotu ne’ebé SDPP kobre, inklui tinan eskolár 6.

Tajikistaun: Análize ida ne’e inklui estudante iha eskola sira ne’ebé oferese tinan eskolár 10. Eskola hirak ne’ebé nia tinan eskolár 9 (tinan eskolár alvu) ne’ebé hanesan tinan eskolár terminál la inkluidu iha análize ida ne’e.

Timor Leste: Análize ida ne’e inklui de’it estudante sira iha tinan eskolár 4 no 5, tanbá tinan eskolár 6 nu’udar tinan eskolár terminál iha eskola sira ne’ebé SDPP kobre.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 82

Figura VI.D.3. Impaktu programa SDPP nian ba progresaun tinan eskolár

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár Nota: Abandonu eskolár definidu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS

+ Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatistikál sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. +++/++/+ Diferensa entre grupu EWS de’it no grupu EWS+ Envolvimentu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. b. Abandonu Eskolár entre Tinan Eskolár

Sasukat ida seluk tan husi interese relasiona ho abandonu eskolár iha Tajikistaun mak abandonu eskolár entre tinan eskolár ba estudante iha eskola sira ne’ebé oferese tinan eskolár 10. La’ós eskola hotu-hotu iha Tajikistaun oferese tinan eskolár 10 tanba tinan eskolár 9 mak nu’udar tinan eskolár terminál ba ensinu-báziku. Avaliasaun ne’e explora impaktu sira husi programa SDPP nian ba abandonu eskolár entre tinan eskolár iha Tajikistaun, aumenta ba sasukat abandonu eskolár durante tinan eskolár, ne’ebé uza iha avaliasaun prinsipál husi efetividade programa. Sasukat alternativu ida ne’e disponivel de’it iha eskola sira ne’ebé oferese tinan eskolár 10.

Mazke programa SDPP iha Tajikistaun la iha impaktu signifikante ida sobre abandonu eskolár entre tinan eskolár ba estudante hotu-hotu iha eskola sira ne’ebé oferese tinan eskolár 10 (pursentu 20.2

Abandonu eskolár entre tinan eskolár iha Tajikistaun

Iha Tajikistaun, tinan eskolár 9 (tinan eskolár alvu) mak sai hanesan tinan eskolár terminál ba ensinu-báziku. Estudante bele kontinua sira nia estudu ba iha tinan eskolár 10, mazke-nune’e la’ós modelu eskola hotu-hotu oferese tinan eskolár 10. Sasukat alternativu ida ne’e sobre abandonu eskolár iha Tajikistaun bazeia ba karik estudante tama hikas eskola iha inisiu husi tinan akadémiku tuir tan. Rezultadu ida ne’e sukat de’it ba estudante sira iha eskola hirak ne’ebé oferese tinan eskolár 10. Estudante sira la konsideradu abandonu eskolár se sira tama hikas eskola tantu iha tinan eskolár 9 ou iha tinan eskolár 10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 83

versu pursentu 22.1) (Figura VI.D.4). Programa SDPP produz impaktu ida ne’ebé signifikante natoon sobre abandonu eskolár entre tinan eskolár ba estudante sira ne’ebé la iha rizku.

Figura VI.D.4. Impaktu programa SDPP nian ba abandonu eskolár entre tinan eskolár iha Tajikistaun

Fontes: SDPP nia liña-baze, no akompañamentu kolesaun dadus relatóriu eskolár Note: Abandonu eskolár definidu la hanesan iha kada nasaun. Diferensa entre SDPP no meius grupu kontrolu ezaminadu ho

uza teste liña-rua. Valór médiu sira mak hanesan regresaun ajustadu. Estudante sira iha rizku determinadu ho uza karaterístiku liña-baze sira. Tanba análize adisionál hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

***/**/* Estimativa impaktu, ho estatístika signifikante iha nivel .01/.05/.10. Konstatasaun análize sobre rezultadu adisionál hirak ne’e sumarizadu iha Tabela VI.D.2, ne’ebé hatudu sinál no nivel signifikasaun estatístikál ba kada impaktu. Tabela VI.D.2. Impaktu programa SDPP ba sasukat seluk ne’ebé iha relasaun ho abandonu eskolár Kamboja India Tajikistaun Timor-Leste EWS de’it EWS+Kapasitasaun

(Komputadór)

Progresaun tinan eskolár Hotu-hotu (ein-jerál) ○ + ○ ○ ○ Sira ne’ebé iha rizku N/A N/A ○ ○ ○ Abandonu eskolár entre tinan eskolár iha Tajikistaun

Hotu-hotu (ein-jerál) N/A N/A N/A ○ N/A Sira ne’ebé iha rizku N/A N/A N/A ○ N/A Fontes: SDPP nia relatóriu kolesaun dadus kona-bá liña-baze no akompañamentu eskolár, perguntas-no-respostas (kestionáriu)

akompañamentu estudante sira no liña-baze, no kestionáriu akompañamentu sira edukadór administra-an. Nota: Análize sira ba progresaun tinan eskolár no abandonu eskolár, bazeia-ba estudante sira iha tinan eskolár alvu. Só

estudante sira ne’ebé iha eskola ho tinan eskolár 10 iha Tajikistaun, mak inkluidu iha análize sobre abandonu eskolár entre tinan eskolár hirak nee.

Diferensa entre SDPP no meiu grupu kontrolu sira, (ka EWS + Envolvimentu, EWS de’it, no meiu grupu kontrolu sira, se aplikavel) ezaminadu ho uza teste liña-rua. Sasukat análize sira ba agrupa estudante no edukadór sira iha eskola no iha tinan akadémiku nian, no mós iha grupu efeitu fiksu sira. Tanba análize hirak ne’e exploratóriu, kotan estatístiku sira ne’ebé signifikante la ajustadu ba komparasaun múltiplu sira.

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10 — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 84

Konstatasaun Kualitativu Peskiza nian

Durante tinan daruak implementasaun intervensaun nian iha eskola atendidu sira, ekipa SDPP hala’o Estudu Kualitativu Peskiza iha nasaun haat ida-idak atu: (1) komprende di’ak liu mudansa kona-bá komportamentu no hahalok estudante no edukadór sira; no (2) oinsá bele benefisiáriu no alvu sira (estudante, edukadór, diretór eskola, inan-aman no membru husi komunidade sira hotu) hatán no reaje ba intervensaun sira. Konstatasaun balu subliña iha okos.

Saida mak benefisiáriu sira hatete kona-bá Sistema Xamada-Atensaun Dahuluk?

Opiniaun husi edukadór sira nasaun haat nian maizumenus hanesan. Maioria ko’alia ho pozitivu kona-bá impaktu EWS no sira hakarak uza nafatin iha futuru. Purezemplu, pursentu 75 edukadór sira husi Tajikistaun hakarak uza nafatin instrumentu pontuasaun EWS nian atu identifika estudante sira ne’ebé iha rizku, no pursentu 88 hakarak sei akompaña estudante sira ne’ebé iha rizku no ko’alia ho sira nia inan-aman. Hanesan, pursentu 90 edukadór sira iha Timor-Leste hakarak identifika no akompaña estudante sira ne’ebé iha rizku iha futuru no sei ko’alia ho sira nia familia. Pursentu sianulu edukadór sira iha India sente katak EWS efikás duni maibé maioria hatete katak sei presiza apoiu nafatin husi Kampiaun Komunidade sira (voluntariu komunidade ne’ebé simu osan oituan atu fó tulun ba eskola sira iha atividade SDPP sira).

Pursentajen edukadór sira ne’ebé aas iha nasaun haat nota katak EWS identifika didi’ak estudante sira ne’ebé iha rizku (pursentu 85 iha Kamboja, pursentu 89 iha India, pursentu 81 iha Tajikistaun no pursentu 79 iha Timor-Leste). Edukadór sira iha nasaun hotu menus India hatudu hakfodak oituan kona-bá estudante balu ne’ebé identifika nu’udar iha rizku. Sira nia reasaun mai husi pursentu 77 iha Kamboja to’o pursentu 12 iha India. Edukadór sira kuase hotu konkorda katak di’ak liu atu uza prosesu EWS atu identifika estudante sira ne’ebé iha rizku duke se la iha instrumentu pontuasaun sira. Bainhira husu tanba sá EWS halo serbisu didi’ak, edukadór no diretór eskola sira hatete sira uluk la komprende abandonu eskolár no fatór sira ne’ebé lori estudante sira ne’ebé iha rizku atu husik eskola. Kuase hotu, sira hatete katak sira nia partisipasaun iha EWS muda sira nia komprensaun no konsiensializasaun, la’ós de’it kona-bá fatór sira ne’ebé kontribui ba abandonu eskolár maibé mós kona-bá sira nia responsabilidade atu fó tulun ba estudante sira ne’ebé iha rizku atu kontinua eskola.

Bainhira husu kona-bá komponente efikás liu husi EWS, pursentajen aas funsionáriu eskola, inan-aman no membru komunidade sira iha nasaun haat identifika komunikasaun di’ak liu entre eskola no familia sira. Sira sente katak EWS fó tulun maka’as atu hadi’ak padraun prezensa estudante sira. Hanesan edukadór husi India mak hatete, “Estudante sira iha konsiensia liu kona-bá importánsia atu mai eskola tanba sira hanoin sira nia rejistu eskolár sei fahe ho inan-aman.” Ein-jerál, funsionáriu eskola no membru komunidade sira iha nasaun haat indika fiar-metin aas bainhira implementa prosedimentu komunikasaun sira.

Inan-aman no estudante sira konfirma nivel kontaktu liu ho eskola sira, liuliu kona-bá auzénsia estudante sira. Purezemplu, pursentu 90 estudante sira iha Kamboja, India no Timor-Leste hatete katak sira nia familia simu kontaktu bainhira sira la mai eskola no pursentu 83 estudante sira iha Tajikistaun konfirma sira nia familia simu notifikasaun bainhira sira auzente. Mazke inan-aman dala balu la kontente kona-bá razaun aumenta komunikasaun malu, maioria inan-aman iha nasaun hotu nota katak komunikasaun maka’as liu halo sira komprende kona-bá importánsia atu halo supervizaun husi sira nia oan padraun prezensa nian. Iha nasaun hotu menus India, inan-aman nota katak komunikasaun ho funsionáriu eskola sira mós iha impaktu ba atividade eskolár no eskola husi sira nia oan. Mezmuke inan-aman barak konfesa sira sente hakfodak no triste bainhira sira simu kontaktu husi eskola, ne’e fó tulun ba sira atu haree katak se edukadór sira preokupa ho sira nia oan, edukadór sira mós preokupa ho sira nia edukasaun. Resposta maka’as liu husi Kamboja, ne’ebé liu duke pursentu 95 edukadór no diretór eskola sira fiar katak kontaktu ho inan-aman halo mudansa ba estudante sira nia komportamentu, sira nia prezensa hadi’ak, sira fó atensaun liu iha klase, sira estuda liu no sira hatudu hahalok pozitivu liu hasoru eskola.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 85

Mazke sira dala balu la kontente ho supervizaun liu ba sira nia prezensa eskolár, estudante sira barak liu iha Kamboja, Tajikistaun no Timor-Leste identifika apoiu inan-aman maka’as liu tanba sira simu kontaktu. Maioria estudante iha India mós sente sira simu apoiu liu iha uma tanba sira nia inan-aman simu kontaktu, mezmuke sira nia inan-aman rasik la konfesa impaktu ba apoiu sira fó ba sira nia oan. Estudante barak liu husi nasaun haat mós temi relasaun di’ak liu no pozitivu liu ho edukadór sira hori EWS implementa iha eskola sira nian. Saida mak benefisiáriu sira hatete kona-bá Programa Kapasitasaun sira? Lab Komputadór (CL) iha Kamboja Kuase pursentu 100 estudante sira ne’ebé iha rizku sente orgullu tanba aprende abilidade IT no sujere katak abilidade hirak ne’e fó tulun iha klase seluk no bele tulun atu buka serbisu iha futuru. Bainhira husu oinsá partisipasaun iha CL bele hadi’ak dezempeñu eskolár, sira identifika buat hanesan kalkulasaun di’ak liu, prátika iha Khmer no Inglés no oportunidade atu iha asesu ba informasaun kona-bá matéria sira seluk. Sira nota CL nu’udar insentivu atu mai eskola no sira sente CL influénsia ho pozitivu inan-aman atu hakotu sira nia partisipasaun nafatin iha eskola. CL popular liu ho estudante sira ne’ebé husik eskola. Mezmuke sira husik eskola, klase CL sira hanesan impedimentu atu husik eskola. Edukadór sira sente estudante sira gosta CL, nune’e CL fó tulun atu hamenus absenteízmu. Sira mós sujere katak CL fó tulun ba edukadór matéria sira atu prepara klase sira ne’ebé di’ak liu. Kuaze edukadór no diretór eskola sira hotu sente komputadór iha impaktu pozitivu ba desizaun inan-aman atu husik sira nia oan kontinua eskola. Mazke kuaze pursentu 70 hatete sira konvida inan-aman atu vizita CL, pursentu 10 de’it inan-aman mak hatete sira simu konvite atu haree CL. Mazke, pursentu 90 liu inan-aman hatene kona-bá sira nia oan nia partisipasaun iha klase CL no hela kontente tanba sira iha oportunidade atu aprende komputadór. Atividade Kapasitasaun sira iha India no Timor-Leste (EA) Estudante sira iha Timor-Leste kontente maka’as ho programa atividade extrakurikulár tuir mai eskola. Liu duke pursentu 90 partisipa dala ida semana ida ka liu. Feto sira hili kanta no halo dezeñu no mane sira hili liman-fatin no jogu sira. Bainhira husu oinsá mak atividade kapasitasaun hadi’ak sira nia dezempeñu, feto no mane sira nota bele lee di’ak liu tanba sira manipula ho liman letra sira no organiza fali istória sira, haluan sira nia koñesimentu kona-bá siensia no ambiente no harii sira nia konfiansa atu hakiak partisipasaun ativu iha klase. Liu duke pursentu 85 inan-aman hatete sira haree programa no sira fiar katak sira nia oan iha motivasaun liu atu ba eskola, “loke sira nia neon” ba idea foun no hadi’ak konfiansa. Edukadór sira nota impaktu pozitivu mak hanorin no aprendizajen interativu iha ba estudante sira. Pursentu 66 identifika katak sira fó tulun atu implementa EA, no sira hotu hatete sira buka atu uza abordajen hanorin/aprende iha klase sira. Konstatasaun hanesan iha India. Estudante sira kontente, nivel partisipasaun aas no abordajen prátika, interativu ne’ebé uza atu implementa atividade sira mós uza iha klase sira tuir instrusaun husi edukadór barak liu ne’ebé hatete katak EA hadi’ak duni estudante sira nia disiplina. Estudante sira indika ne’e fó tulun ba sira iha sira nia estudu sira, liuliu Hindi. Maioria estudante sira (67%) hatete ne’e hadi’ak sira nia prezensa. Mazke, estudante sira kuaze hotu ne’ebé abandona hatete EA la influénsia sira nia desizaun; iha realidade, pursentu 38 estudante sira husik eskola hatete sira nia aman-inan hatete ba sira atu la partisipa EA. Mazke, maioria inan-aman sente EA fó tulun ba sira nia oan iha estudu no hatete sira kontente liu atu ba eskola iha loron sira ne’ebé EA mak oferese. Tutoria Tuir mai Eskola iha Tajikistaun (AST) Pursentajen aas edukadór no estudante sira nota influénsia pozitivu iha aprendizajen estudante sira rezultadu husi AST. Kuaze 100% estudante sira (iha rizku no husik eskola) hatete abordajen interativu, rezolve problema iha sesaun tutoria hadi’ak sira nia hanoin, harii sira nia konfiansa no hadi’ak sira nia motivasaun atu aprende, no mós relasaun ho tutór sira – efeitu sira ne’ebé transfere ba klase sira. Sira

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 86

mós subliña katak sira gosta sesaun tutoria barak nune’e sira ba mesmuke la iha óras adisionál ho diversaun. Maioria edukadór sira konfirma estudante sira nia hanoin: prezensa estudante sira hadi’ak; disiplina iha klase sai di’ak liu; sira envolve liu; no estudante sira motivadu liu atu aprende. Edukadór sira gosta metodu aprendizajen AST mak uza no kuaze pursentu 95 uza metodu hirak ne’e iha sira nia klase. Inan-aman hotu hatete sira hatene AST no hanoin AST hadi’ak sira nia oan prezensa no dezempeñu iha eskola. Sira nota sira nia oan nia hahalok di’ak liu hasoru eskola, valór husi matéria foun sira nia oan aprende, sira nia oan aprende joga xadrés no iha prezensa di’ak liu. Inan-aman mós konkorda hotu sira konsiensializa kona-bá importánsia atu fó tulun ba aprendizajen sira nia oan no sente AST instrumentu importante atu hamenus abandonu eskolár iha sira nia komunidade.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 87

VII. Implikasaun sira husi Konstatasaun Avaliasaun

Programa SDPP implementadu iha Kamboja, India, Tajikistaun, no Timor-Leste buka atu reduz abandonu eskolár no rezultadu intermédiu sira asosiadu ho abandonu eskolár. Programa SDPP iha nasaun haat sira hotu, nia intervensaun inklui EWS ida hodi identifika estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár, monitoriza sira nia progresu, no foti asaun bainhira sira hatudu sinál sira katak sira luta daudaun. EWS ne’e akompañadu ho intervensaun daruak ida iha kada nasaun, intende atu hasa’e estudante nia envolvimentu—motivasaun hodi tama eskola, partisipa no aprende. Iha India, Tajikistaun, no Timor-Leste, kapasitasaun inklusivu ida ne’e (inklui tutoria) no atividade rekreativu sira. Iha Kamboja, ne’e inklui treinu komputadór iha divisaun ida husi programa eskolár.

SDPP halo ipóteze katak apoiu akadémiku no sosiál, kombinadu ho atividade envolvimentu sira seluk ba estudante sira ne’ebé iha rizku, no mudansa iha edukadór nia prátika sira, mak sei mellora estudante nia hahalok no komportamentu, tradúz ba iha estudante nia envolvimentu ne’ebé sa’e, no abandonu eskolár ne’ebé tun. SDPP nia avaliasaun ezamina efetividade husi programa SDPP uza teste randomizadu kontroladu ida ne’ebé rezultadu sobre estudante no edukadór iha eskola sira dezignadu ho kahur-malu ba fornese SDPP nia serbisu sira, kompara ho edukadór no estudante iha eskola hirak ne’ebé dezignadu ho kahur-malu ba iha grupu kontrolu ida ne’ebé fornese serbisu negosiu-hanesan-baibain.

Seksaun ne’e halo sumáriu kona-bá konstatasaun sira, konsidera fatór sira ne’ebé bele esplika tanba sá SDPP la redúz abandonu eskolár iha India, Tajikistaun no Timor-Leste no diskute interpretasaun no implikasaun sira kona-bá impaktu favorável ba abandonu eskolár iha Kamboja.

A. Sumáriu Konstatasaun sira

SDPP ezamina efetividade husi programa SDPP kona-bá domíniu rezultadu sira ne’ebé buka atu afeita relasiona ho edukadór nia prátika sira, estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola, estudante nia envolvimentu iha eskola, no abandonu eskolár. Konstatasaun sira ba sasukat prinsipál husi efetividade iha kada domíniu hirak ne’e, ne’ebé bele sumarizadu, no sumarizadu tiha ona iha Tabela VII.1 no iha textu tuir mai ne’e. Sumáriu konstatasaun sira mós hatudu iha Figura VII.1, uza Teoria Mudansa ne’ebé fó koñese dahuluk iha Seksaun II. Ninin nia mahar kaixa nia haleu ida-idak indika númeru nasaun sira ne’ebé SDPP iha impaktu favorável ne’ebé signifikante tuir estatístiku ka signifikante natoon de’it ba rezultadu prinsipál no adisionál sira tuir domíniu ida-idak.

Importante liu, iha nasaun haat ida-idak, SDPP hetan impaktu iha ida husi rezultadu rua nível aas liu – abandonu eskolár no prezensa. Iha Kamboja, abandonu eskolár hetan redusaun; iha India, Tajikistaun no Timor-Leste, mellora prezensa. Iha nasaun haat hotu, SDPP afeita ho pozitivu oioin kuaze indikadór rezultadu prinsipál hotu no maiorparte husi rezultadu adisionál. Impaktu ne’ebé hakarak hamosu iha indikadór prinsipál 7 husi 8 no indikadór 9 husi 14.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 88

Tabela VII.1. Impaktu programa SDPP ba sasukat prinsipál husi efektividade programa Kamboja India Tajikistaun Timor-

Leste

EWS de’it EWS+Envolvimentu (Komputadór)

Edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár +++ +++

○ ○ +++

Estudante sira ne’ebé iha rizku nia atitude sira hasoru eskola

Atitude emosionál hasoru eskola ○ ○ +++ ++ ○ Atitude kognitivu hasoru eskola ○ ○ ○ ○ ○ Atitude komportamentál hasoru eskola ○ ○

○ ○ +++

Prezensa Hotu-hotu (ein-jerál) ○ ○ +++ + ++ Sira ne’ebé iha rizku ○ ○ +++ ○ +++

Abandonu eskolár Hotu-hotu (ein-jerál) -- -- -- ○ ○ ○ Sira ne’ebé iha rizku -- -- -- ○ ○ ○ ○ + + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10. Table VII.2. Impaktu pograma SDPP ba sasukat rezultadu adisionál Kamboja India TajikistaUn Timor-Leste

EWS de’it EWS +

Envolvimentu (Komputadór)

Rezultadu sira edukadór Edukadór efikásia-an ○ + ○ ○ ++ Edukadór sensu responsabilidade +++ +++ ○ — ○ Administradór nia prátika prevensaun abandonu eskolár

+++ +++ ○ ++ ○

Administradór efikásia-an ○ ○ ○ ○ ○ Administradór sensu responsabilidade

○ +++ ○ ○ ○

Estudante sira nia hahalok hasoru eskola Estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin kona-bá inan-aman nia apoiu

○ + +++ ○ ○

Estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin kona-bá edukadór nia apoiu

+++ ○ +++ ○ ○

Hanoin kona-bá treinu komputadór ○ ++ N/A N/A N/A Envolvimentu estudante sira Dezempeñu matemátika ○ ○ ○ ++ ○ Dezempeñu língua ○ ○ ○ ○ ○ Dezempeñu língua 2 ○ ○ ○ ○ ○ Komportamentu ○ ○ ○ ○ ○ Abandonu esolár Progresaun ○ + ○ ○ ○ Abandonu eskolár entre tinan eskolár N/A N/A

N/A ○ N/A

+ + +/+ +/+ Ho estatístika, iha impaktu pozitivu signifikante iha nivel .01/.05/.10. — — —/— —/— Ho estatístika, iha impaktu negativu signifikante iha nivel.01/.05/.10.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 89

Iha nasaun haat sira ne’e hotu, SDPP, ho variasaun, afeita positivu ba rezultadu intermédiu hotu-hotu, nune’e mós abandonu eskolár ne’e rasik. Mazke iha nasaun sira ne’ebé tuir rezultadu la iha impaktu signifikante kona-bá abandonu eskolár, iha mudansa rekeridu ba hahalok no komportamentu edukadór no estudante sira nian asosiadu ho prevensaun abandonu eskolár. Husi indikadór prinsipál no adisionál 14 ne’ebé sukat tiha ona, impaktu pozitivu akontese iha neen (6) iha Kamboja, ne’ebé abandonu eskolár reduzidu, aumezmu-tempu hetan impaktu pozitivu iha indikadór 4 iha kada nasaun haat sira seluk. Edukadór nia prátika sira. Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár iha SDPP nia grupu sira iha Kamboja, no iha impaktu pozitivu kiik ida iha Timor-Leste. Programa SDPP la afeita edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár iha India ka Tajikistaun.

SDPP mellora edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, kuaze ba sub-grupu tomak husi edukadór sira iha Kamboja. Ba Timor-Leste, SDPP iha efeitu pozitivu ida ba edukadór mane sira, ba serbisu-nain tempu-tomak (full time) sira, no ba edukadór iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku, nune’e mós ba edukadór iha eskola sira ne’ebé ho nivel remota tantu boot ou kiik. Programa ne’e mós iha efeitu pozitivu ida sobre edukadór nia sensu efikásia-an no sensu responsabilidade iha Kamboja, efeitu pozitivu ida sobre administradór sira nia sensu responsabilidade in Kamboja, no iha efeitu pozitivu ida sobre edukadór nia sensu efikásia-an iha Timor-Leste. Estudante nia Hahalok. Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok emosionál hasoru eskola iha India no Tajikistaun, maibé la relasiona ho estudante nia sasukat hahalok sira seluk iha nasaun hirak ne’e. Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida sobre hahalok komportamentál hasoru eskola iha Timor-Leste, maibé la relasiona ho estudante nia sasukat hahalok sira seluk. Programa SDPP la afeita estudante nia hahalok sira iha Kamboja. SDPP nia impaktu pozitivu sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok emosionál hasoru eskola, aprezenta ba estudante feto sira, no estudante sira ne’ebé nia tinan la boot liu iha India no Tajikistaun, ba estudante sira ne’ebé nia kasta la kiik, no ba estudante iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha India, ba estudante iha eskola sira ne’ebé ho pursentajen kiik no boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha Tajikistaun, ba estudante iha eskola remota sira, no iha eskola la’ós remota sira iha India, no ba estudante iha eskola remota sira iha Tajikistaun.

SDPP mellora hahalok kognitivu hasoru eskola ba estudante sira ne’ebé ho tinan boot liu iha Kamboja.

SDPP mellora hahalok komportamentál hasoru eskola ba maioria sub-grupu sira iha India, no ba estudante iha eskola sira ho pursentajen aas/boot sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha Tajikistaun. Programa ne’e mós mellora estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin sobre apoiu ne’ebé sira simu husi edukadór sira (iha grupu EWS de’it), no husi inan-aman sira (iha grupu EWS+Treinu Komputadór) iha Kamboja no Tajikistaun. Iha Kamboja, SDPP mós mellora estudante sira nia hanoin sobre valor/benefisiu husi treinu komputadór.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 90

Estudante nia envolvimentu. Programa SDPP iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante sobre estudante nia prezensa lor-loron iha India no Timor-Leste, nune’e mós iha impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante natoon sobre prezensa iha Tajikistaun. Programa SDPP la afeita prezensa iha Kamboja.27

SDPP iha efeitu ida sobre prezensa ba sub-grupu sira iha India, Tajikistaun no Timor-Leste. La iha tipu diferensa ba sub-grupu sira iha nasaun haat hirak ne’e.

SDPP mós mellora dezempeñu matemátika iha Tajikistaun, ein-jerál no ba estudante sira ne’ebé iha rizku.

Estudante Abandonu eskolár. Programa SDPP ho signifikante reduz abandonu eskolár entre estudante iha eskola sira ho EWS, no iha impaktu favorável ida ne’ebé signifikante natoon sobre abandonu eskolár entre estudante iha eskola sira ho EWS+Treinu Komputadór iha Kamboja. Programa SDPP la afeita ba abandonu eskolár iha India, Tajikistaun, ka Timor-Leste.

Iha Kamboja, SDPP mellora abandonu eskolár ba estudante feto no mane iha grupu EWS de’it, ba estudante sira ne’ebé nia tinan la boot liu iha grupu tantu EWS de’it no mós EWS+Treinu Komputadór, ba estudante iha eskola sira ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku iha grupu EWS de’it, no ba estudante iha eskola remota sira iha grupu EWS+Treinu Komputadór. Iha India, SDPP mellora abandonu eskolár ba estudante iha eskola sira ho pursentajen baixu/kiik sobre estudante sira ne’ebé iha rizku. SDPP mós mellora progresaun tinan eskolár ba estudante sira iha grupu EWS+Treinu Komputadór iha Kamboja, no abandonu eskolár entre tinan eskolár ba estudante sira ne’ebé la iha rizku iha Tajikistaun, inklui estudante feto no ho tinan boot liu.

27 Impaktu husi prezensa estudante sira iha Kamboja la’ós signifikante tuir estatistíku. Mazke teoria mudansa hatete katak prezensa estudante sira iha eskola fatór ia ne’ebé influénsia desizaun atu kontinua eskola, prezensa no abandonu eskolár sai nu’udar sasukat rua ketaketak (maibé ho relasaun baibain). Prezensa la tenke hadi’ak atu estudante sira halo ezame sira bainhira tinan eskolár remata ka atu halo inskrisaun ba tinan eskolár tuir mai, ne’ebé sasukat abandonu eskolár.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 91

Figura VII.1. Modelu Konseptual SDPP ho impaktu programa nian

Nota sira: Ninin nia mahar kaixa nia haleu ida-idak indika númeru nasaun sira ne’ebé SDPP iha impaktu favorável ne’ebé signifikante tuir estatístiku ka signifikante natoon de’it ba rezultadu prinsipál no adisionál sira tuir domíniu ida-idak.Rezultadu balu sukat ketaketak iha nasaun ida-idak.

a Abandonu eskolár inklui sasukat prinsipál abandonu eskolár iha nasaun ida-idak. SDPP hamenus abandonu eskolár iha Kamboja. b Prezensa hanesan prezensa loron-loron nia media ba tinan akadémiku hotu. Prezensa aumenta iha India, Tajikistaun no Timor-

Leste.c Estudante sira hetan pontuasaun dezempeñu komportamentál husi edukadór sira iha nasaun hotu menus India. SDPP la afeita

komportamentu iha nasaun hotu. d Dezempeñu matemátika no lingua sukat ketaketak iha nasaun ida-idak. SDPP hadi’ak pontuasaun áljebra iha Tajikistaun. e Estudante sira nia hahalok no aspirasaun sukat de’it ba estudante sira ne’ebé iha rizku no inklui estudante sira nia hahalok

emosionál, kognitivu no komportamentál hasoru eskola. SDPP hadi’ak envolvimentu emosionál estudante sira iha India no Tajikistaun no envolvimentu komportamentál estudante sira iha Timor-Leste.

f Prátika prevensaun edukadór no administradór sira no estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin husi edukadór sira nia apoiu. SDPP hadi’ak prátika prevensaun edukadór no administradór sira iha Kamboja, no prátika prevensaun administradór sira iha Tajikistaun. SDPP hadi’ak estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin husi edukadór sira nia apoiu iha eskola sira EWS de’it iha Kamboja no India.

g Apoiu husi inan-aman sukat tuir eskala estudante sira ne’ebé iha rizku nia hanoin husi inan-aman sira nia apoiu. SDPP hatudu impaktu pozitivu iha eskala ne’e iha Kamboja no India.

Edukadór, Inan-aman no Komunidade– Koñesimentu no Konsiénsia

Inan-aman nia apoiug

Edukadór nia prátika

prevensaun no apoiuf

Estudante nia Atitude no

Aspirasaune

Komportamentuc Dezempeñud

Abandonu Eskolára

Prezensab

Husik Eskola

Estudante nia envolvimentu iha

eskola

Estudante nia Atitude

Outcome kona-báEdukadór nia atitude no komportamentu

Impaktu signifikante ba domíniu ne’e hetan iha nasaun SDPP rua

Impaktu signifikante ba domíniu ne’e hetan iha nasaun SDPP ida

Impaktu signifikante ba domíniu ne’e hetan iha nasaun SDPP tolu

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 92

B. Fatór kontekstuál sira ne’ebé posivel relasiona ho rezultadu impaktu hirak ne’ebé observadu

Programa SDPP iha impaktu favorável sira sobre abandonu eskolár iha Kamboja no iha sub-grupu ida de’it iha India, maibé la eziste iha Tajikistaun ka Timor-Leste. Interpretasaun no implikasaun sira husi impaktu favorável kona-bá abandonu eskolár iha Kamboja diskute iha seksaun tuir mai. Mazke nune’e, presiza tebes hodi konsidera mós fatór sira ne’ebé bele explika sobre tansá mak SDPP la reduz abandonu eskolár entre estudante ein-jerál iha India, Tajikistaun, no Timor-Leste. Balu husi fatór hirak ne’e diskute oituan iha kraik ne’e.

Levantamentu durasaun. Mazke SDPP la reduz abandonu eskolár, programa ne’e susesu iha hadi’a rezultadu intermédiu prinsipál sira iha nasaun haat sira ne’e hotu, inklui prezensa no sasukat balu sobre estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok. Katak programa ida ne’e iha nia efeitu intendidu sobre rezultadu intermédiu sira ne’ebé bele sujere katak levantamentu ho tempu naruk liu ba intervensaun bele rezulta programa ne’e iha nia efeitu intendidu ba reduz abandonu eskolár. Husi pontu-de-vista sobre dezeñu ida, SDPP foka ba tinan eskolár singulár ida iha India no Tajikistaun, permite de’it levantamentu máximu tinan ida ba estudante sira ne’ebé envolvidu. Iha distinsaun, iha Timor-Leste no Kamboja, iha tinan eskolár tolu mak projetadu, ho aliadu sira balu simu levantamentu durante besik tinan rua. Ne’e signifikante katak iha duni efeitu kona-bá abandonu eskolár iha Kamboja. Tenke nota katak estudante sira nia hahalok hasoru eskola no padraun komportamentu sira hamosu ho tempu, hahú iha inskrisaun inisiál. Hatama intervensaun SDPP sira – ne’ebé hamalun atensaun no apoiu adultu sira alvu, ambiente eskolár atu simu laran-di’ak no atividade sira atu harii envolvimentu husi estudante sira – bainhira kareira akadémiku estudante mak hahú, no mós kontinua liu husi eskola, bele fó tulun atu kria hanoin sira pozitivu no komportamentu sira di’ak liu. Husi pontu-de-vista sobre operasaun, tempu levantamentu limitadu ho interupsaun iha kalendáriu eskolár. Purezemplu, eskola taka la tuir planu ka oráriu iha nasaun haat sira ne’e hotu tanba klima aat-liu—inundasaun iha Kamboja, temperatura demais iha India, jellu iha Tajikistaun no udan iha Timor-Leste. Levantamentu estudante ba intervensaun sira tuir-mai limitadu ho akontesimentu urjente sira, mak hanesan familia reál ida mate iha Kamboja ka iha deklarasaun urjente sobre feriadu, tantu nasionalmente ou iha nivel eskolár. Iha tiha ona nivel ne’ebé aas/boot liu sobre edukadór la tama eskola sai intensivu liu iha nasaun balun liu-husi guvernu nia prátika sira hodi dada edukadór sira husi eskola ba hala’o fali serbisu eleitorál ou kampaña sira seluk. Iha Timor-Leste, ministeriu edukasaun nia programa formasaun edukadór kauza edukadór sira dala-barak la tama klase. Fortalesimentu edukasaun obrigatóriu iha India no Tajikistaun. Impaktu sobre abandonu eskolár bele sai kiik liu husi antisipasaun tanba iha mudansa signifikante iha setór edukasaun. Iha India, Lei Direitu Labarik nian hodi hetan edukasaun gratuitu no obrigatóriu (RTE) 2009 deklara katak labarik sira ho tinan 6–14 la bele hapara sira nia eskola to’o sira kompleta eskola primária. Eskola barak interpreta ne’e signifika katak la iha estudante ruma ne’ebé nia naran hasai husi siklu sira, ho impaktu klaru sobre sasukat abandonu eskolár. Ne’e akompañadu ho série ida husi programa subsidiu no apoiu, mak hanesan fornesimentu uniforme/farda no livru sira, han-meiudia eskolár, lisaun remédiu sira. Mazke la iha evidensia impaktu husi lei ida ne’e sobre nivel abandonu eskolár iha nasaun hotu-hotu, SDPP dezkobre katak abandonu eskolár iha tinan eskolár 5 iha ita-nia eskola modelu sira durante (Tinan Akadémiku) TA 2012–2013 no TA 2013–2014 baixu/liik liu husi antisipasaun durante nivel planejamentu ba avaliasaun, tun husi sasukat pursentu 26.5 iha

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 93

2011 iha distritu alvu ba pursentu 9.3 iha 2014 iha eskola atendidu no kontroladu ne’ebé SDPP kobre.

Hanesan mós, durante periódu avaliasaun, Tajikistaun promulga lei ida sobre responsabilidade inan-aman nian no reforsa fortifikasaun ba nia polítika edukasaun obrigatóriu ne’ebé rekere estudante hotu-hotu tenke kompleta sira nia ensinu pre-sekundária, ne’ebé kompleta iha tinan eskolár 9. SDPP dezkobre katak nivel abandonu eskolár bazeia ba informasaun nivel-estudante ne’ebé baixu/kiik liu durante periódu estudu (pursentu 8.8) duke nivel abandonu eskolár bazeia ba dadus administrativu agregadu ba periódu molok estudu (pursentu 18.7) iha distritu alvu sira.28

Diferensa hirak ne’e sobre nivel abandonu eskolár talvez difikulta liu SDPP hodi kontinua reduz abandonu eskolár.

Implementasaun SDPP la konsistente iha Timor-Leste. Tuir SDPP nia análize sobre fiar-metin implementasaun (FOI), maioridade boot liu husi eskola atendidu sira iha Kamboja, India no Tajikistaun hetan ona nia solusaun estabelesidu hodi indika katak SDPP nia intervensaun sira implementadu ona ho banati-tuir sira nia dezeñu. Mazke nune’e, iha Timor-Leste, estudu FOI dezkobre katak eskola sira tuir observasaun la konsistente implementa EWS ba estudante sira ne’ebé identifika iha rizku, partikularmente relasiona ho komunikasaun ho inan-aman sira no toma asaun sira tuir tan. Implementasaun atividade extrakurikulár sira iha Timor-Leste, balu di’ak liu, mazke iha de’it pursentu maizumenus 76 husi eskola sira ne’ebé tuir relatóriu, sira hala’o atividade extrakurikulár semanál, ne’ebé hanesan frekuensia intendidu. (School-To-School International 2014). Mazke SDPP nia intervensaun sira mellora tiha ona hahalok no envolvimentu estudante sira nian hasoru eskola, implementasaun inkonsistente husi asaun sira tuir tan, ne’ebé halo husi edukadór sira no komunikasaun ho inan-aman, karik hamenus tiha ona programa ida ne’e nia abilidade ba afeita abandonu eskolár. Kompleksidade husi fatór sira relasiona ho abandonu eskolár. Konsidera hanesan maneira no atividade sira ne’ebé kompleksu, ne’ebé lida ba abandonu eskolár, iha posibilidade katak impaktu sira sobre rezultadu intermédiu sira husi SDPP nia serbisu, bele afeita maibé la sufisiente hodi influensia desizaun abandonu eskolár. Partikularmente, fatór ekonomia ne’ebé tuir kontratu SDPP proibidiu atu rezolve diretamente—mak hanesan gastu sira relasiona ho eskola, no nesesidade hodi hetan rendimentu liu husi hala’o serbisu uma-laran nian ka serbisu doméstiku—dezkobre katak buat hirak ne’e partikularmente iha liu forsa hodi influensia desizaun abandonu eskolár (Creative Associates International 2014c). C. Implikasaun husi rezultadu estudu sira

Foti hamutuk, konstatasaun hirak ne’e iha implikasaun importante ba benefisiu husi SDPP nia intervensaun sira hodi reduz abandonu eskolár, no sujere sirkunstánsia sira ne’ebé bele halo sira sai susesu liu.

Nivel aas ida husi abandonu eskolár no nivel baixu ida husi prátika sira ba prevensaun, fornese ambiente favorável ida ba impaktu. EWS hetan susesu iha redusaun abandonu eskolár iha nasaun sira ho nivel abandonu eskolár aas/boot liu, no eskore baixu/kiik liu husi edukadór 28 Distritu tolu ne’ebé SDPP inisialmente planu tiha ona mak hanesan Vose, Temurmalik, no Baljuvon, ne’ebé nivel husik eskola pursentu 16.02, 19.02 no 21.04, respetivamente, tuir análize modu. Figura hirak ne’e sujere katak eskola hirak ne’ebé hala’o peskiza ba (ne’ebé ativu iha distritu tolu hirak ne’e, no mós Dangara no Kovaling) posivel iha tiha ona nivel abandonu eskolár ho pursentu 18.7.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 94

sira nia prátika prevensaun abandonu eskolár. Interpretasaun posivel ida ba SDPP nia konstatasaun kona-bá abandonu eskolár, mak EWS nia intervensaun sira efetivu liu hotu iha nasaun sira ne’ebé nia edukadór sira sei fraku hela iha prátika prevensaun abandonu eskolár, no problema abandonu eskolár sai nu’udar problema ida ne’ebé boot liu. Só iha Kamboja de’it mak SDPP konsege reduz problema abandonu eskolár. Programa SDPP iha Kamboja mós iha impaktu forte liu hotu ba rezultadu sira edukadór nian, ho impaktu pozitivu ida ne’ebé signifikante, sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, nune’e mós rezultadu adisionál sira ba edukadór no administradór eskola, mak hanesan edukadór no administradór nia sensu responsabilidade ba estudante sira ne’ebé iha rizku, no administradór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár.

Hanesan kontekstu ba konstatasaun impaktu hirak ne’e, Kamboja mós iha nivel abandonu eskolár ne’ebé aas/boot liu nasaun sira ne’ebé SDPP kobre (Pursentajen 41 ba grupu kontrolu sira, kompara ho pursentu 8, 9, no 16 iha India, Tajikistaun, no Timor-Leste, respetivamente) no ho eskore baixu/kiik liu sobre edukadór nia prevensaun abandonu eskolár (pursentu 5.94 liur husi eskore iha eskala 8 ba grupu kontrolu sira, kompara ho pursentu 7.40, 7.70, no 7.72 iha India, Tajikistaun, no Timor-Leste, respetivamente).

EWS nia intervensaun sira bele kria diferensa ne’ebé boot liu iha kontekstu ida ne’ebé multiplika fatór sira ne’ebé influensia estudante nia abilidade hodi kontinua nafatin eskola, inklui estudante sira ne’ebé iha rizku ne’ebé la sente apoiadu no envolvidu. Iha nasaun hirak ne’ebé nia problema abandonu eskolár baixu/kiik liu, no eskore aas/boot liu iha edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, estudante sira posivel abandonu eskolár tanba fatór sira (mak hanesan forsa ekonómiku ka fatór sira relasiona ho inkapasidade fíziku ka aprendizajen) ne’ebé programa EWS ida talvez la posivel atu afeita. Se ida ne’e mak nia kazu, mak konstatasaun ida ne’e iha valór tanba nasaun barak mak bele serve hanesan perfíl ne’ebé apropriadu ba EWS no, hanesan previamente diskute tiha ona, implementasaun EWS relativamente posivel ho kustu-kiik ba intervensaun reduz problema abandonu eskolár. Peskiza sira iha futuru tenke ezamina efetividade husi konstatasaun hirak ne’e iha nasaun sira seluk ne’ebé hanesan Kamboja nia perfíl sobre edukadór nia prátika sira ne’ebé fraku ba prevensaun abandonu eskolár, kombinadu ho nivel abandonu eskolár ne’ebé aas.

Kombinasaun EWS no intervensaun ida ba estudante nia kapasitasaun bele produz mudansa pozitivu ida ba hahalok no komportamentu relasiona ho abandonu eskolár ne’ebé bele lida ba redusaun problema abandonu eskolár. In India, Tajikistaun no Timor-Leste, intervensaun EWS kombinadu ho atividade kapasitasaun sira ne’ebé kobre ho elementu rekreativu sira, nune’e hetan susesu iha mellora rezultadu intermédiu sira ne’ebé importante mak hanesan estudante nia hahalok no prezensa, maibé—seidauk-reduz problema abandonu eskolár. Iha nasaun tolu ne’ebé nia EWS kombinadu ho atividade kapasitasaun no rekreativu (India, Tajikistaun, no Timor-Leste), SDPP mellora balu (maibé la’ós hotu-hotu) husi estudante sira ne’ebé iha rizku nia hahalok hasoru eskola, no mellora prezensa. Rezultadu hirak ne’e hatudu katak EWS no intervensaun kapasitasaun hamutuk bele iha impaktu pozitivu ne’ebé signifikante sobre experiensia edukasionál ba estudante sira ne’ebé iha rizku atu abandonu eskolár. Konsidera katak estudante nia hahalok no prezensa nu’udar rezultadu intermédiu hirak ne’ebé importante, ne’ebé peskiza hatudu tiha ona sira iha relasaun ba abandonu eskolár tempu naruk, iha

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 95

posibilidade katak impaktu pozitivu sira sobre abandonu eskolár sei mosu ho levantamentu durasaun naruk liu ba SDPP nia serbisu sira, husi parte peskiza ida ne’e nia posibilidade.

Mazke impaktu ho tempu naruk ba abandonu eskolár ida ne’e la mosu durante tempu avaliasaun nia laran, impaktu pozitivu sira sobre estudante nia hahalok no prezensa iha nafatin valór iha sira nia diresaun rasik. Atu aprende iha eskola, estudante tenke tama eskola. Tanba intervensaun ida ne’e depende ba dadus administrativu ne’ebé disponivel hodi reforsa edukadór sira nia abilidade para foka ba estudante sira ne’ebé iha rizku, ne’e karik ladun karun liu hodi implementa duke intervensaun susesu sira seluk hodi mellora estudante nia envolvimentu iha eskola (mak hanesan transferensia osan ho kondisionál). Valór-tan husi intervensaun teknolójiku informasaun no komunikasaun (ICT) ida hodi reduz abandonu eskolár ka afeita mudansa rekeridu iha rezultadu intermédiu sira la evidente. Iha Kamboja, intervensaun ho treinu komputadór kombinadu ho EWS la produz impaktu importante liu tiha sira ne’ebé iha grupu EWS deit. Estudante no edukadór sira ne’ebé pertense ba grupu EWS+Komputadór la enfrenta impaktu sira ne’ebé pozitivu liu sobre sasukat prinsipál ruma husi programa nia efetividade bainhira kompara ho grupu ne’ebé oferese EWS de’it. Ne’e sujere katak treinu komputadór no lab komputadór eziste, la produz benefisiu konsiderável ba estudante sira ne’ebé iha rizku, ne’ebé motiva sira hodi adopta komportamentu no hahalok ne’ebé bele prevene sira husi abandonu eskolár. Talvez iha ona sirkunstánsia sira iha ninia implementasaun ne’ebé reduz Treinu Komputadór, mak hanesan falta de tempu prátiku iha treinu komputadór, fraku iha instrusaun sira ka inan-aman rasik falta de koñesimentu kona-bá komputadór. Mazke nune’e, treinu komputadór ida ne’e la produz rezultadu konsiderável sira, sai hanesan konstatasaun importante ida. Mazke SDPP nia dezeñu treinu komputadór relativamente ho kustu baixu/kiik, ne’e konsidera karun liu duke EWS deit. Konstatasaun sira husi SDPP nia peskiza bele sujere katak treinu komputadór karik la justifika investimentu substansiál rekeridu se investimentu foka ba resultadu sira husi estudante sira ne’ebé iha rizku ba abandonu eskolár.

Programa SDPP sira iha impaktu importante sobre balu husi rezultadu prinsipál sira ne’ebé intendidu hodi afeita iha nasaun hotu-hotu ne’ebé SDPP kobre, mazke tipu espesífiku husi impaktu sira varia iha nasaun haat hirak ne’e. Importante liu, SDPP hetan impaktu ne’ebé hakarak ba abandonu eskolár iha ida husi rezultadu rua nível aas liu – abandonu eskolár iha Kamboja no prezensa iha India, Tajikistaun no Timor-Leste. Konstatasaun avaliasaun sira sujere katak programa aproximasaun EWS liu programa kapasitasaun promete hodi mellora rezultadu edukasionál sira ba estudante hirak ne’ebé iha rizku atu abandonu eskolár se implementadu iha sirkunstánsia sira ne’ebé loos. Partikularmente, EWS ida bele sai efetivu liu se implementa: (1) hamutuk ho atividade kapasitasaun no rekreativu sira, (2) iha nasaun ida ho nivel abandonu eskolár ne’ebé aas/boot no nivel baixu/kiik sobre edukadór nia prátika sira ba prevensaun abandonu eskolár, no (3) ho tempu naruk no sufisiente katak impaktu ba rezultadu intermédiu sira iha tempu natoon hodi traduz ba iha impaktu sira sobre abandonu eskolár. Peskiza iha futuru, buka atu identifika aspetu sira ne’ebé importante liu iha programa hirak ne’e, ne’ebé sei iha valór ba mellora intervensaun susesu sira ho uza EWS no programa kapasitasaun sira.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 96

D. Peskiza iha futuru konstatasaun sira husi SDPP mak sujere

Susesu husi programa SDPP sira atu influénsia rezultadu sira oioin relasiona ho abandonu eskolár iha kontekstu nasaun ketaketak foti kestaun sira ne’ebé importante no tenke trata iha peskiza iha futuru kona-bá oinsá atu prevene abandonu eskolár liu husi intervensaun EWS hamutuk ho programa kapasitasaun bele refina atu hamoris impaktu kona abandonu eskolár ne’ebé konsistente no ho signifikadu. Ne’e inklui:

• Periodu intervensaun no durasaun espozisaun naruk liu bele halo rezultadu ne’ebé favorável liu?

• Impaktu favorável sira kona abandonu eskolár ne’ebé bele hetan iha Kamboja mós hetan iha nasaun sira seluk ho perfil hanesan Kamboja, ho edukadór nia prátika prevensaun abandonu eskolár hamutuk ho nivel abandonu eskolár ne’ebé aas?

• Kombinasaun oin seluk husi atividade EWS no kapasitasaun sira mós hamoris efeitu hanesan? Komponente EWS no kapasitasaun iha efeitu ketak saida? Komponente kapasitasaun oin seluk hetan efeitu ketak, no intervensaun ne’ebé organiza didi’ak liu bele fó impaktu hanesan?

• Impaktu favorável sira kona abandonu eskolár ne’ebé bele hetan iha Kamboja mós hetan iha nasaun sira seluk ho perfil hanesan Kamboja, ho edukadór nia prátika prevensaun abandonu eskolár hamutuk ho nivel abandonu eskolár ne’ebé aas?

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 97

Referénsia

American Institutes of Research. “ALAS: Intervention Report.” (ALAS: Relatóriu Intervensaun) Dada husi http://ies.ed.gov/ncee/wwc/interventionreport.aspx?sid=22, 2006a.

American Institutes of Research. “Check & Connect: Intervention Report.” (Verifikasaun & Konesaun: Relatóriu Intervensaun) Dada husi http://ies.ed.gov/ncee/wwc/interventionreport.aspx?sid=78, 2006b.

Banerjee, Abhijit, Shawn Cole, Esther Duflo, no Leigh Linden. “Remedying Education: Evidence from Two Randomized Experiments in India.” (Mellora Edukasaun: Evidensia husi Experiementasaun Randomizadu Rua iha India) Quarterly Journal of Economics, vol. 122, no. 3, 2007, pp. 1235–1264.

Brush, Lorie, Jennifer Shin, Rajani Shrestha, and Karen Tietjen. “School Dropout Prevention Pilot Program Review of the Literature.” (Revizaun Literatura ba Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2011.

Creative Associates International. “School Dropout Prevention Pilot Program; Summary Annual Progress Report: October 1, 2012–September 30, 2013.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár; Relatóriu Progresu Sumáriu Anuál: 1 Outubru 2012–30 Setembru 2013) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2013.

Creative Associates International. “Cambodia Situational Analysis: Factors and Conditions that Affect Dropout.” (Análize Situasionál Kamboja: Fatór no Kondisaun sira ne’ebé Afeita Abandonu Eskolár) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2014a.

Creative Associates International. “India Situational Analysis: Factors and Conditions that Affect Dropout.” (Análize Situasionál India: Fatór no Kondisaun sira ne’ebé Afeita Abandonu eskolár) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2014b.

Creative Associates International. “School Dropout Prevention Pilot Program; Findings From the Situational Analysis: Factors and Conditions that Affect Dropout in Cambodia, India, Tajikistan, and Timor-Leste.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár; Konstatasaun sira Husi Análize Situasionál: Fatór no Kondisaun sira ne’ebé Afeita Abandonu eskolár iha Kamboja, India, Tajikistaun, no Timor-Leste) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2014c.

Creative Associates International. “Tajikistan Situational Analysis: Factors and Conditions that Affect Dropout.” (Análize Situasionál Tajikistaun: Fatór no Kondisaun sira ne’ebé Afeita Abandonu Eskolár) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 98

Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2014d.

Creative Associates International. “Timor-Leste Situational Analysis: Factors and Conditions that Affect Dropout.” (Análize Situasionál Timor-Leste: Fatór no Kondisaun sira ne’ebé Afeita Abandonu Eskolár) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2014e.

Creative Associates International and Mathematica Policy Research. “Findings from the School Dropout Prevention Pilot Program Impact Evaluation in Cambodia.” (Konstatasaun sira husi Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár nia Avaliasaun Impaktu iha Kamboja) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2015a.

Creative Associates International and Mathematica Policy Research. “Findings from the School Dropout Prevention Pilot Program Impact Evaluation in India.” (Konstatasaun sira husi Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár nia Avaliasaun Impaktu iha India) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2015b.

Creative Associates International and Mathematica Policy Research. “Findings from the School Dropout Prevention Pilot Program Impact Evaluation in Tajikistan.” (Konstatasaun sira husi Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár nia Avaliasaun Impaktu iha Tajikistaun) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2015c.

Creative Associates International and Mathematica Policy Research. “Findings from the School Dropout Prevention Pilot Program Impact Evaluation in Timor-Leste.” (Konstatasaun sira husi Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár nia Avaliasaun Impaktu iha Timor-Leste) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2015d.

Creative Associates International and School-to-School International. “School Dropout Prevention Pilot Program: Summary of Findings, Fidelity of Implementation (FOI) of SDPP Interventions in Cambodia, India, Tajikistan and Timor-Leste.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár: Sumáriu Konstatasaun sira, Fiar-metin Implementasaun (FOI) husi Intervensaun SDPP sira iha Kamboja, India, Tajikistaun no Timor-Leste) Relatóriu submetidu ba Ajénsia Estadus-Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2015.

Finlay, Krystina A. “Quantifying School Engagement: Research Report.” (Kuantifika Envolvimentu Eskolár: Relatóriu Peskiza) National Center for School Engagement, 2006.

Fredericks, Jennifer A., Phyllis Blumenfeld, Jeanne Friedel, and Alison Paris. “School

engagement.” (Envolvimentu Eskolár) In What do children need to flourish?: Conceptualizing and measuring indicators of positive development, edita husi Kristin

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 99

Anderson Moore no Laura H. Lippman. New York, NY: Springer Science and Business Media, 2005.

The Millennium Development Goals Report (Relatóriu Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu):

2013. New York, New York: Nasoins-Unidas, 2013.

Petrosino, Anthony, Claire Morgan, Trevor Fronius, Emily Tanner-Smith, no Robert Boruch. “Interventions in Developing Nations for Improving Primary and Secondary School Enrollment of Children: A Systematic Review.” (Intervensaun sira ba Nasaun sei Dezenvolve sira hodi Mellora Estudante sira Tama ba Eskola Primária no Sekundária: Avaliasaun Sistemátiku Ida) Campbell Systematic Reviews, vol. 8, no. 19, 2012.

Schochet, Peter Z. “An Approach for Addressing the Multiple Testing Problem in Social Policy Impact Evaluations.” (Aproximasaun ida ba Rezolve Problema Teste Múltiplu iha Avaliasaun Impaktu sira ba Polítika Sosiál) Evaluation Review, vol. 33, no. 6, 2009.

School-to-School International. “Second Round of Data Collection, Timor-Leste. Fidelity of Implementation, Early Warning and Response System: Summary of Findings.” (Siklu Daruak husi Kolesaun Dadus, Timor-Leste. Fiar-Metin Implementasaun, Sistema Xamada-Atensaun Dahuluk no Atendimentu: Sumáriu Konstatasaun sira) Relatóriu submetidu ba Creative Associates. Pacifica, CA: School-to-School International, 2014.

Shin, Jennifer, Rajani Shrestha, no Karen Tietjen. “School Dropout Prevention Pilot Program Dropout Trend Analysis: India.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár, Análize Tendénsia ba Abandonu Eskolár: India) Relatóriu finál submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2011a.

Shin, Jennifer, Rajani Shrestha, no Karen Tietjen. “School Dropout Prevention Pilot Program Dropout Trend Analysis: Timor-Leste.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár, Análize Tendénsia ba Abandonu eskolár: Timor-Leste) Relatóriu finál submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2011b.

Shrestha, Rajani, Jennifer Shin, no Karen Tietjen. “School Dropout Prevention Pilot Program Dropout Trend Analysis: Cambodia.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu eskolár, Análize Tendénsia ba Abandonu Eskolár: Kamboja) Relatóriu finál submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2011a.

Shrestha, Rajani, Jennifer Shin, no Karen Tietjen “School Dropout Prevention Pilot Program Dropout Trend Analysis: Tajikistan.” (Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár, Análize Tendénsia ba Abandonu Eskolár: Tajikistaun) Relatóriu finál submetidu ba Ajénsia Estadus Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál. Washington, DC: Creative Associates International, Inc., 2011b.

Konstatasaun Husi Avaliasaun Impaktu Programa Pilotu ba Prevensaun Abandonu Eskolár iha nasaun haat Pájina 100

Tschannen-Moran, Megan and Anita Woolfolk Hoy. “Teacher Efficacy: Capturing an Elusive Construct.” (Efikasia Edukadór sira: Kaptura Explikasaun Susar atu Kaer) Teaching and Teacher Education, vol. 17, pp. 783-805, 2001.

Ba informasaun liu kona-bá Programa SDPP, inklui mós relatóriu no material sira, favor halo vizita ba: www.schooldropoutprevention.com www.dropoutpreventionlab.org

Publikasaun ne’e mai husi Povu Amerikanu, liu husi Ajénsia Estadus Unidus

nian ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID).

Programa Pilotu Prevensaun Abandonu Eskolár (SDPP), programa tinan lima multi-rai, Agensia Estadus

Unidus nian ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) mak fi nansia, hakarak hamenus abandonu eskolár

husi eskola primária no sekundária. Husi 2010 to’o 2015, SDPP uza enfoke bazeia ba peskiza atu halo

esperiénsia no teste kona-bá efi kásia intervensaun hasoru abandonu eskolár nian iha nasaun nain haat:

Kamboja, India, Tajikistaun no Timor-Leste. Iha prosesu ho faze tolu, SDPP identifi ka prátika di’ak liu kona-

bá prevensaun abandonu eskolár; analiza padraun abandonu no fatór no kondisaun sira ne’ebé infl uensia

abandonu iha nasaun ida-ida; no halo dezeñu, implementa no avalia duni efi kásia husi intervensaun sira

hodi estudante sira iha risku bele kontinua eskola, liu husi kontrolu arbiru no metodu kuantitativu no

kualitativu seluk tan.

Prevene Abandonu Eskolár

RELATÓRIU KONSTATASAUN SIRA PROGRAMA PILOTU PREVENSAUN ABANDONO ESKOLÁR