Post on 08-Mar-2018
Ministériu Finansas no Banku
Mundial
Revizaun Despeza Públika ba Infraestrutura
(Marsu 2015)
Antesendente no Esbosu
2
• MdF desidi Termu Referénsia ba relatóriu ida ne’e no Banku Mundial fo tulun iha preparasaun ba esbosu relatóriu refere.
• MdF lidera kada prosesu inklui preparasaun esbosu, revizaun no aprezentasaun.
• Prosesu ida ne’e halo tuir prinsípiu foun ne’ebé governu maka sai-nain ba prosesu.
• Bazeia ba ida ne’e, hamosu relatóriu ida ne’ebé iha kualidade diak, prátiku no útil, kompara ho relatóriu sira ne’ebé normalmente prodús husi Banku Mundial.
• Relatóriu ida ne’e hatudu katak wainhira Governu maka sai-nain ba prosesu ida, sei rezulta iha produtu ida ho kualidade ne’ebé diak liu.
Estrutura Relatóriu no Aprezentasaun
3
• Tendensia iha despeza infraestrutura
• Impaktu ba iha kresimentu ekonómiku no sustentabilidade
1: Makro-fiskal
• Esplikasaun no Revizaun konaba siklu jestaun investimentu
• Planeamentu, orsamentasaun, no aprovizionamentu no sst.
2: Jestaun Investimentu
• Revizaun detailadu konaba seitor sira hanesan eletresidade, irigasaun no estrada
3: Seitor Sira
4
Parte da-huluk: Kapítulu konaba
Makro-Fiskal
Despeza infraestrutura sa’e maka’as tebes
5
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
$0
$200
$400
$600
$800
$1,000
$1,200
Budgeted Infrastructure Spending
Actual Infrastructure Spending
Actual Infrastructure Spending % of Total Spending
to’o Nivel A’as liu iha Mundu
6
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Inve
stim
entu
Pu
blik
u h
anes
an %
hu
si
PD
B N
aun
-Pet
rolif
eru
Despeza sira uluk (husi 2008 to’o 2013) konsentra
maka’as liu ba iha Eletresidade, Estrada, no Ponte no Dezenvolvimentu Distritu
7
896
254
169
265
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
in $ Million
All Other
District Development
Roads and Bridges
Electricity
Produsaun Eletresidade Sa’e Maka’as Kompara ho Ita Nia Nasaun Amigu Sira Seluk
8
TL 2013
TL 2008 -
200
400
600
800
1,000
- 1,000 2,000 3,000 4,000 5,000
Wat
ts in
stal
led
/gen
erat
ed p
er
cap
ita
PDB per Kapita (2011 US$)
9
Persentajen Uma-Kain Ne’ebe Hetan Eletrisidade Mo’os Sa’e Maka’as
22%
53%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2007 2013
Het
an E
letr
isid
ade
Estrada (mais ou menus to’o tinan 2012) Ne’ebe Seidauk Hadiak
10
0
20
40
60
80
100
120
2010 2011 2012
% h
usi
Est
rad
a
Fast Two Wheel Drive Slow Two Wheel Drive
Two Wheel Drive with Vehicle Damage Slow 4 Wheel Drive
Kustu Rekorenti Ne’ebe A’as no Dala Ruma Orsamentasaun Ne’ebe La Nato’on
11
$0
$50
$100
$150
$200
$250
$300
$350
$400
$450
$500
Actual 2008
Actual 2009
Actual 2010
Actual 2011
Actual 2012
Actual 2013
Budget 2014
Forecast 2015
Forecast 2016
Forecast 2017
Forecast 2018
$ M
ilau
n
Operations and Maintenance: Fuel for Generators
Operations and Maintenance: Hera and Betano
Operations and Maintenance: Other
Infrastructure Spending
Kresimentu Ekonómiku
12
•Despeza Governu nian sa’e maka’as husi 2008 to’o 2012 •Ida ne’e rezulta iha kresimentu ekonomiku ida ne’ebe konsentradu liu iha administrasaun Governu no seitor sira konstrusaun •Osan hirak ne’ebe foti husi fundu petroliferu (ne’ebe tuir definisaun la inklui iha PDB naun-petroliferu) no aumenta iha despeza Governu nian (ne’ebe tuir definisaun la inklui iha PDB naun-petrolieru) kria duni valor ekonomiku ka lae? •Iha tempu naruk, despeza ba infraestrutura hasa’e kresimentu ekonomiku wainhira despeza hirak ne’e rezulta iha estrada, eletrisidade no “output” seluk ne’ebe kompania sira uza hodi hasa’e sira ninia produsaun •Maibe ida ne’e seidauk akontese iha Timor-Leste, tamba kresimentu fabrika no agrikultura ne’ebe lao neneik iha tinan 2008 no 2012 •Ida laos buat foun ida tamba normalmente iha atrazu entre despesa, konstrasaun projeitu remata no desponibilidade projeitu foun •Iha indikasaun ne’ebe hatudu katak industria sira ne’ebe uza enerjia ho intensivu hanesan fabrika serveja no simentu ne’ebe hanoin ona atu tama mai Timor-Leste
“Frontloading”. Maibe ho Montante Hira?
13
Levantamentu Esesu
Harii Infraestrutura
Kresimentu Ekonomiku
Reseita Ne’ebe A’as no Despeza Ne’ebe Ki’ik
Fila Fali ba RSE
RSE ne’e Konservativu. Maibe La Konservativu Mos Sei La Muda
Buat Ida Tamba Mina-Rai Barak Maka Hasai Tiha Ona
14
Rendimentu Sustentavel hare ba folin mina-rai
no produsaun senariu
referensia
“Frontloading” Bele Lao Diak
15
$0
$200
$400
$600
$800
$1,000
$1,200
$1,400
$1,600
$1,800
$2,000
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue
Lakuna Hatudu Levantamentu Esesu
Maibe Ho Eskoila Ne’ebe Susar Mos
16
2015
Tempu-Badak
2016 to 2018
Tempu-Mediu
2019 to 2030
Tempu-Naruk
Envelope Fiskal ho RSE 1.3 1.3 1.5
Envelope Fiskal ho FSIIPR 1.3 1.4 1.8
• Total despeza bele sa’e husi tempu ba tempu mas sa’e neneik •Aumenta iha despeza rekorente tamba despeza ba operasaun foun no manutensaun •Despeza rekorente seluk sei tu’un per kapita ein termu real •Reseita dometika tenkiser sa’e ba pursentu 15 husi PDB naun-petrolifera iha tempu-mediu nian laran • Despeza ba fundu infraestrutura tenkiser limita ba menus husi milaun $370 kada tinan (ida ne’e ki’ik liu kompara ho despeza iha orsamentu 2014)
17
Parte Da-Ruak: Panaroma Siklu
Jestaun Investimentu
Problema iha Ne’ebe? (Ekzekusaun Ne’ebe Ki’ik iha
Fundu Infraestrutura Tinan 2012)
18
$23 $26
$135
$6
$211
$59
$0
$50
$100
$150
$200
$250
Over budgeted or activity paid under
different budget
Design or feasibility study has been
delayed
Procurement of major construction component of the project has been
delayed
Payment Processing
Constraints/Delays
Construction and therefore payment
has proceeded more slowly than
envisaged
Other or not explained
Mila
un
19
Pontus Forte no Fraku iha Siklu Jestaun Investimentu
• Timor-Leste hatudu dezenpenu ida diak tebes, a’as liu espetativa no nasaun amigu sira ein termu dezenvolvimentu sistema jestaun investimentu publiku
• Iha preparasaun diak tebes ba espesifikasaun projeitu (MPS no Lina Miniteriu sira), avaliasaun projeitu (MPS) no prosesu preparasaun orsamentu (MPS no DNO)
• Pontu fraku sira:
– Projeitu balun inklui iha orsamentu maske avaliasaun hatudu katak projeitu hirak ne’e fo taxa retornu ekonomiku ne’ebe ki’ik (ijemplu revizaun MPS nia ba projeitu irigasaun sira)
– Lina Ministeriu sira tarde lo’os fo estudu dezenhu ho kualidade la diak ba MPS no ADN no nune’e halo tarde prosesu aprovizionamentu
– Fo konsiderasaun uitoan ka laiha konsiderasaun ba kustu ka atividade manutensaun wainhira halo selesaun ba projeitu sira
– Avaliasaun ne’ebe limite teb-tebes ba projeitu infraestrutura sira hafoin projeitut hirak implementa tiha ona
20
Parte Da-Tolu: Asuntu Xave Sira
Husi Seitor Eletresidade,
Irigasaun no Estrada
Aumenta iha Produsaun Eletrisidade Hamosu Subsidiu Ida Bo’ot Kada Tinan
21
•Iha 2012 EDTL produs eletresidade milaun 237 KWH. Kustu ba ida ne’e hamutuk milaun $100.7 • Hetan reseita hamutuk milaun $14.9, entaun subsidiu hamutuk milaun $85.8. • Bele hamenus subsidiu ida ne’e liu husi dalan tolu, mais ou menus hamenus naok, implementa estrutura tarifa foun no hamenus kustu • Hamenus naok wainhira EDTL konsege kompleta hotu ona instalasaun metru pre-pagu hamutuk 70,000, hatama konsumidor hotu ba iha base de dados no hapara naok hotu, se nune’e bele poupa milaun $21.7 •Maske ho meteran bele hamenus subsidiu, maibe se kuandu ita seidauk reforma estrutura tarifa, entaun subsidiu sei bo’ot ba nafatin
100.7
14.9
85.8
$0
$20
$40
$60
$80
$100
$120
EDTL Costs
EDTL Revenue
Subsidy
$ M
illio
n
Hamenus Subsidiu Liu Husi Implementa Estrutura Tarifa Foun
• Estrutura tarifa ba uzuariu rezidensial sira: – Selu to’o $0.05 sentavu ba 20 KWH kada fulan – Liu 20 KWH, selu ona $0.12 sentavu kada fulan
• Ida ne’e ladun progresivu. Ema balun ne’ebe kiak uza 21 KWH kada fulan (uza deit lampu neon ha’at), maibe selu tarifa hanesan ho ema riku ne’ebe uza 2,000 KWH kada fulan ne’ebe uza airo-kondisionadu loron-tomak.
• Iha konsumidor sira nain 281 maka konsume eletresidade liu husi 16%, maibe selu hanesan ho konsumidor ki’ik oan barak sira seluk
• Estrutura tarifa foun sei konsidera konsumidor sira ne’ebe uza eletresidade barak liu para selu mos barak
22
Modelu Ida Estrutura Tarifa Foun
23
Kategoria Tarifa Tarifa
Sentavu pur kilowatt-
oras
% husi
Konsumidor
To’o 50 kilowatt oras/fulan 5 21
51 - 1,000 kilowatt oras/fulan 12 77
1,001-2,000 kilowatt oras/fulan 15 1.4
2,001-5,000 kilowatt oras/fulan 30 0.3
Liu husi 5,000 kilowatt oras/fulan 42 0.2
•Estrutura tarifa foun ida iha karaik ne’e progresivu liu •Estrutura foun ne’e sei hamosu reseita adisional milaun $2 •Fo jenerozidade ba sira ne’ebe konsume ka uza eletrisidade uitoan
Konkluzaun Subsidiu Eletresidade
24
• Governu ho susesu hasa’e ona produsaun no asesu ba eletresidade
• Ida ne’e hamosu subsidiu ida ne’ebe bo’ot. Maibe bele posivel hamenus subsidiu ida ne’e signifikamente liu husi:
– Habarak meteran no hamenus naok
– Hasa’e tarifa ba uma-kain sira ne’ebe uza eletresidade barak liu (uma-kain sira ne’ebe riku)
– Konsidera mos dalan seluk hodi hamenus kustu produsaun eletrisidade
Ministeriu Agrikultura Gosta Ona no iha Mos Planu Atu Gasta Osan Barak ba Eskema Barajen
Irigasaun Ne’ebe Bo’ot (presu 2013 nian)
25
0
20,000
40,000
60,000
80,000
100,000
120,000 2
00
3
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
20
14
20
15
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
$ m
ilau
n
<--Planned Expend. ($592 million)-->
<---Past Expenditure ($82 million)--->
Maibe To’o Agora Gastu Hirak Ne’e Seidauk Hamosu Taxa Retornu Ekonomiku Ne’ebe Bo’ot ka Aumentu Produsaun
26
Laclo Bebui Maliana I
Taxa Retornu Internal Ekonomiku Negative Negative Negative
Rasio Kustu no Benefisiu 0.18 0.32 0.31
Average 98,500
Average 89,500
0
50,000
100,000
150,000
200,000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Av
Mt
Rice
Maize
Tamba Sa’a Maka Eskema Irigasaun Seidauk Hetan Susesu?
27
• Retornu negativu relasiona ho eskema sira ne’ebe kompleta tiha ona mosu, tamba kustu konstrusaun ne’ebe a’as no sira nia impaktu ne’ebe limitadu teb-tebes ba iha nivel produsaun fo’os.
• Kompara ho nasaun seluk, kustu ba eskema hirak ne’e a’as tebes entre $10,000 kada hektar ida.
• Eskema hirak ne’e fo benefisiu deit ba agrikultor lubuk oan ida no fo impaktu ida limitadu tebes ba iha produsaun tamba: – Menus insentivu finanseiru ba agrikultor sira hodi produs fo’o barak liu
tan (tamba subsidiu fo’os no fontes rendimentu sira seluk) – Ministeriu Agrikultura la fornese pakote asistensia ne’ebe apropriadu.
Espesifikamente hanesan: • Ekstensionista sira ladun iha treinamentu ne’ebe diak • Menus fornesimentu fini, adubu no kimika sira seluk • Limitasaun merkadu no presu ba fo’os ne’ebe la estavel
• Ba oin, tenki hamenus gasta ba barajen irigasaun eskala bo’ot, aumenta gastu ba pakote asistensia no tenki konsidera mos irigasaun posu tubu.
Konstrusaun/Rehabilitasaun Estrada Balun
Ne’ebe Temin Iha PDN La Nesesariamente Lori TL Ba Sai Nasaun ho Rendimentu Media-Altu
28
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
Timor-Leste Current
Timor-Leste 6 Priority Roads Rehabilitated
Timor-Leste All Roads
Rehabilitated
Timor-Leste All Roads
Rehabilitated and Ring Road
Built
Low Income Countries
Lower Middle Income
Countries
Upper Middle Income
Countries
High Income Countries
De
nsi
dad
e E
stra
da
29
Média Kustu Pur KM
$0
$200,000
$400,000
$600,000
$800,000
$1,000,000
$1,200,000
Existing alignment and return to a maintainable
standard
Simple repair and rehabilitation of existing roads to
3.5 metres
Improve alignment where
needed and improve drainage
Rehabilitate to 4.5 metres
Expand to 6 metres and
realign when needed
Expansion to 6 metre width and
upgrade alignment
Expand to 7 metres with major slope adjustment
Wainhira Kustu Pur Unidade Aumenta, Rasio Benefisiu Kustu Mos Deminui
30
0
1
2
3
4
5
6
$150 $250 $350 $450 $550 $600 $700 $800
Ras
io B
en
efis
iu/K
ust
u
Media Kustu Pur Unidade Konstrusaun
Rasio B/K
Rekomensaun Xave Sira
31
1. Tenki limita despeza ba bilaun $1.3 kada tinan iha tempu-badak no tempu-mediu nia laran
2. Hasa’e orsamentu ba operasaun no despesa manutensaun estrada no agrikultura. Prioridade barak tenki fo ba iha manutensaun, no hamenus konstrusaun
3. Estabelese “project bank” ba projeitu pre-kualifikadu liu husi estudu dezenu, analize kustu benefisiu no taxa returnu ekonomiku ne’ebe a’as. CAFI tenki hili husi “bank” hirak ne’e bazeia ba prioridade no envelope fiskal
4. Ba projeitu infraestrutura hotu, lina ministeriu sira tenki submete planu ne’ebe detaillu no kustu espetativa ba operasaun no atividade manutensaun
5. Ministeriu Agrikultura tenki mantein eskema irigasaun ne’ebe iha ona no aumenta servisu suporta ba agrikultor sira no programa dezenvolvimentu merkadu no tenki konsidera mos ona irigasaun posu tubu
6. Tenki urjentemente halo instalasaun meteran pre-pagu 70,000 no hafoin konsidera halo mudansa ba iha estrutura tarifa eletresidade